2-24-13148 VIRU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-24-13148 Määruse tegemise kuupäev ja 30. detsember 2024, Narva koht Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi L S (S) avaldus teabe andmiseks kohustamis

§ 45

lg 1 ja lg 11 nõuab L S juhatuselt teavet ja võimalust tutvuda alljärgnevate dokumentidega:  Kõik korteriühistu üldkoosoleku protokollid koos kõigi lisadega

1. aasta koosolekute kohta  Täielik nimekiri
2. a ostuarvetest  Väljavõte pangakontolt
3. a laekumistest (täielik)  Väljavõte pangakontolt
4. a väljamaksete kohta (täielik) 
5. aastal tarnijate poolt esitatud arved 
6. a juhatuse liikmete esitatud kuluaruanded  2023 kinnitatud majanduskava ja selle täitmise kinnitatud aruanne koos kinnitavate protokollide ja kõigi lisadega  2024 kinnitatud majanduskava koos protokolliga ja kõigi lisadega Loetletud dokumendid palume esitada L S lepingulise esindaja Tiina Mölderi e-posti aadressile XXX hiljemalt 25.08.2024.“ Kuni käesoleva avalduse kohtule esitamiseni ei ole juhatus dokumente esitanud ega muul moel korteriomanikule vastanud. Avaldajal on põhjendatud kahtlus, et juhatus kasutab KÜ raha mitte kooskõlas KÜ üldkoosoleku otsustega. Avaldaja on esitanud vastavasisulisi küsimusi juhatusele, ent konkreetseid vastuseid ei ole kunagi saanud. Avaldaja märgib, et juhatus ei ole teabe andmisest ja dokumentide tutvumise võimaldamisest keeldunud ja oma keeldumist

§ 45lg 2 asjaoludega põhjendanud.

Seega tuleb asuda seisukohale, et selliseid asjaolusid ei esine. Avaldaja on taotlenud juhatuselt teavet, andes juhatusele tähtaja vastamiseks 25.08.2024, juhatus ei ole avaldajale käesoleva ajani ehk 01.09.2024, vastanud. Seega on eeldus teabe nõudmiseks kohtu kaudu täidetud. Puudutatud isiku vastus Puudutatud isik esitas 15.09.2024 kohtule taotluse pikendada vastuse esitamise tähtaega seoses sellega, et 25.09.2024 toimub korteriühistu üldkoosolek. Koosoleku päevakorra punktina on avaldaja nõude läbivaatamine ja otsustamine. Kohus rahuldas taotluse. 3

§ 45

lg 3 võimaldab küll korteriomanikul juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek ent ei võimalda üldkoosolekul otsustada, et korteriomaniku õiguspärane nõue tuleb jätta rahuldamata. Märkimist väärib ka, et avaldaja nõude üle otsustamiseks viidi üldkoosolek läbi alles kohtumenetluse ajal ehk ajal, mil avaldaja nõude õiguspärasuse üle otsustamiseks oli avaldaja 01.09.2024 pöördunud kohtusse. Üldkoosolek ei saa võtta üle kohtu rolli. Kuivõrd avaldaja nõue on avalduses esile toodud asjaoludel ja õiguslikel põhjendustel ning senise kohtupraktika kohaselt, mida avaldaja siinkohal enam ei korda, õiguspärane, palub avaldaja avaldus rahuldada täies ulatuses. Kohus 06.12.2024 kohtunõudega selgitas osapooltele õiguslikku olukorda. Teatas, et võtab vastu puudutatud isiku hilinemisega esitatud tõend – korteriühistu 25.09.2024 üldkoosoleku protokoll. Kohus määras osapooltele tähtaja esitada seisukohad, täiendused, vajalikuks peetavad tõendid ja menetluskulude nimekirjad ning tegi ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Avaldaja vastus kohtunõudele Avaldaja selgitab täiendavalt (dtl 57-58), et soovib pangakonto väljavõtte esitamist, kuivõrd tutvunud korteriühistu majandusaasta aruandega on avaldajal tekkinud põhjendatud kahtlused korteriühistu rahaliste vahendite kasutamise vastavuses üldkoosoleku otsustele ja korteriomanike huvidele. Korteriühistu juhatus ei ole üldkoosolekul küsimustele selgitusi andnud. Seega on avaldajal ainus võimalus veenduda juhatuse tegevuse õiguspärasuses tutvudes pangakonto väljavõtetega nii laekumiste kui väljamaksete kohta. 2022. aasta majandusaasta aruandest nähtub, et tuludena kajastatud liikmetelt saadud tasud on võrreldes 2021. aastaga suurenenud 10532 euro võrra (2021 oli 4326; 2022 on 14858), samuti, et korteriühistu on saanud „muud tulu“, mille sisu juhatus selgitada ei oska või ei soovi. Kulude poolelt tekitab küsimusi, millele juhatus ei ole soovinud vastata, sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud summas 10532 eurot. Juhatus ei ole soovinud selgitada, millist projekti sihtotstarbeliselt finantseeriti, kes teostas töid ja milliseid, millised olid lepingud ja millised olid väljamaksed ning mille eest ja kellele. Samuti on avaldajal õigustatud huvi kellele ja kui palju maksti töötasu (tulemiaruande rida „tööjõukulud“ ja milles seisnesid „mitmesugused tegevuskulud“. Avaldaja esitas kõik need küsimused juba majandusaasta aruande kinnitamise üldkoosolekul, vastust ei saanud. 4

§ 45lg 1 1 mõttes.

Kui kohus leiab, et korteriomanikul puudub õigus määrata dokumentide saatmiseks muud e-posti aadressi kui

§ 46

lg 1 nimetatud aadress, palub avaldaja kohustada puudutatud isikut esitama dokumendid

§ 45

lg 1 1 kohaselt avaldaja e-posti aadressile XXX Puudutatud isiku seisukoht Puudutatud isik kirjalikus seisukohas (dtl 64-66) kirjeldab võimalikud tänapäeva riskid seoses isikuandmete avaldamisega kolmandatele isikutele. Pöörab tähelepanu sellele, et kombinatsioon kus on andmed korteriomanikute arveldusarvete panka kohta, ning pangakontode numbrid ja pangakontode omanikute nimed ja perekonnanimed lubab petturitele eriti pangapetturitele kasutada antud andmed selleks et pettust alustada. Puudutatud isik pakub kompromissiks, et puudutatud isik esitab kõik nõutavad avaldaja poolt dokumendid, kuid kannab avaldaja menetluskulud ise. Kompromissi lahendus on seoses sellega et korteriühistu arvamusel menetluskulude määr on sama kui korteriühistu teeb katuse remonditööd. Kohtu ettepanek, menetlusosaliste taotlused Seoses puudutatud isiku poolt pakutud kompromissiga tegi kohus 17.12.2024 osapooltele uuesti ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Avaldaja teatas kohtule 27.12.2024 (dtl 69), et kompromissi sõlmida ei õnnestunud. Puudutatud isik vastas avaldaja ettepanekule, et "mina isiklikult, kui korteriühistu esimees, ei nõustu pakutud kompromissiga ja minu hinnangul on hädavajalik kompromissi tingimused läbi arutada korteriühistu üldkoosolekul". Avaldaja hinnangul tuleb kompromissläbirääkimised lugeda ebaõnnestunuks. Puudutatud isik on alustanud kompromissläbirääkimisi tegeliku tahteta kompromissi sõlmida ja ilmselge eesmärgiga dokumentidega tutvumist edasi lükata ning kohtumenetlust venitada. Avaldaja palub teha asjas lõpplahend. Puudutatud isik esitas 27.12.2024 kohtule taotluse (dtl 76-77) tsiviilasjas menetluse peatamiseks kuni korteriühistu korteriomanike üldkoosoleku otsuse tegemiseni. Puudutatud 5

) § 45 lg 3 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 p 1 alusel hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 ja 2 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Menetluse peatamise taotlus TsMS § 463 lg 1 esimese lause järgi lahendab kohus määrusega menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust. Puudutatud isik taotleb asjas menetluse peatamist kuni korteriühistu üldkoosolek teeb otsuse kompromissi sõlmimise osas. Puudutatud isiku seaduslik esindaja teatab, et ta pole nõus kompromissi tingimustega, kuid ta arvab, et see peab lahendama korteriühistu liikmed. Puudutatud isik tugineb TsMS § 355, mis sätestab, et kohus võib poolest tuleneval mõjuval põhjusel menetluse peatada kuni põhjuse äralangemiseni. Õiguskirjanduses on väljendatud seisukoht, et menetluse peatamise regulatsiooni eesmärk on võimaldada asja lahendamisel menetlusväliste asjaolude arvesse võtmist, kuid see ei tohi muutuda menetluse venitamise meetodiks. Järelikult ei saa poolest tuleneva põhjuse all mõista asjaolusid mille pool on oma käitumisega põhjustanud, vaid pigem olukorda, kuhu pool on sattunud ja mis mõjutab tema osalemist kohtumenetluses (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. lk 319). Taotluse lahendamisel tuleb ka arvestada kas puudutatud isikuga seotud asjaolu takistab asja õiget lahendamist. Kohus leiab, et puudutatud isiku

1. detsembri
2. a taotlus menetluse peatamiseks tuleb jätta rahuldamata. Puudutatud isiku seadusliku esindaja seisukoht, et kompromissiga tekitatakse korteriühistule kahju ning kompromissi sõlmimise üle peab otsustama korteriühistu üldkoosolek, ei ole menetluse peatamise aluseks. Puudutatud isiku seaduslik esindaja pole oma väidet õiguslikult põhjendanud. Kohus nõustub avaldaja seisukohaga, et puudutatud isik on alustanud kompromissläbirääkimisi tegeliku tahteta kompromissi sõlmida ja ilmselge eesmärgiga dokumentidega tutvumist edasi lükata ning kohtumenetlust venitada. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole täidetud menetluse peatamise eeldused TsMS § 355 järgi. Kohus jätab puudutatud isiku taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata. Asja sisuline lahendamine Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et avaldus tuleb rahuldada. Avalduse kohaselt on avaldaja korteri nr XXX aadressiga Narva linn, Vaivara tn 9 omanik ja korteriühistu liige. Seda tõendab ka korteriühistu Vaivara tn 9 25.09.2024 aasta üldkoosoleku protokolli allkirja leht (dtl 24). Selle kohta vaidlust asjas ei ole. 6

§ 1

lg 4 kohaselt korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud.

§ 45

lg 1 järgi on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib juhatus keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele.

§ 45

lg 3 järgi võib korteriomanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või kuue nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus ei ole sellele nelja nädala jooksul vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Avaldaja palub kohtul puudutatud isikut kohustada esitama avaldaja lepingulise esindaja eposti aadressile avalduses loetletud dokumendid. Avaldaja esitas puudutatud isikule e-posti aadressidel: XXX ja XXX nõude dokumentide väljastamiseks (tl 6). Avaldaja nõudis juhatuselt teabe ja võimaluse tutvuda dokumentidega: kõik korteriühistu üldkoosoleku protokollid koos kõigi lisadega

1. aasta koosolekute kohta; täielik nimekiri 2022.a a ostuarvetest; väljavõte pangakontolt 2022 a laekumistest (täielik); väljavõte pangakontolt
2. a väljamaksete kohta (täielik);
3. aastal tarnijate poolt esitatud arved;
4. a juhatuse liikmete esitatud kuluaruanded; 2023 kinnitatud majanduskava ja selle täitmise kinnitatud aruanne koos kinnitavate protokollide ja kõigi lisadega; 2024 kinnitatud majanduskava koos protokolliga ja kõigi lisadega. Nõude saatis avaldaja korteriühistu juhatusele 28.07.2024 (dtl 57). Kõik nõutud dokumendid paluti saata hiljemalt 25.08.2024 avaldaja esindaja e-posti aadressile. Korteriühistu juhatus pole taotlusele vastanud ning avaldaja pöördus kohtusse avaldusega 01.09.2024 ehk vähem kui kuus nädalat taotluse esitamisest arvates. Ehk järgitud on

§ 45lg 3 sätestatud eeldused ja tähtajad kohtusse pöördumiseks.

Kohus on seisukohal, et avaldaja soovitud dokumendid on seotud korteriühistu tegevusega, korteriühistu kulude suurusega ja selle jaotamisega liikmete vahel.

§ 45

lg 1 alusel on avaldajal korteriühistu liikmena õigus nimetatud andmeid saada ja dokumentidega tutvuda. Mh puudutab kõigi liikmete õigusi teave ühistu majandusliku seisundi kohta, sh andmed oma kohustuste täitmise kohta teiste korteriomanike poolt. Puudutatud isiku esitatud vastusest avaldusele nähtub, et küsimus avaldaja nõutud dokumentidega tutvumiseks otsustati korteriühistu 25.09.2024 üldkoosolekul. Üldkoosolek otsustas mitte rahuldada avaldust. Põhjuseid, millistel keelduti avaldajale dokumentidega tutvuda pole kohtule esitatud ega tõendatud. Kohus nõustus avaldaja seisukohaga, et üldkoosolekul saaks otsustada dokumentidega tutvumise võimaldamist korteriomaniku enda nõudel. Praegusel juhtumil pole korteriühistu juhatus otseselt keeldunud dokumentidega tutvumisest võimaldamisest ning avaldaja pole üldkoosoleku poole pöördunud. Avaldaja pöördus avaldusega kohtu poole. Kohus selgitas 06.12.2024 kohtunõudes, et kohtu hinnangul ei saanud korteriühistu üldkoosolek otsustada dokumentidega tutvumise võimaldamist olukorras, kus korteriomanik ei ole seda korteriühistu üldkoosolekult taotlenud. See ei kuulu korteriühistu üldkoosoleku pädevusse. Kohtu hinnangul ei ole korteriühistu üldkoosoleku protokoll asjakohane tõend, see ei tõenda 7

§ 45

lg 2 sätestatud alused keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, et on alus eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. Avaldajal on

§ 45

lg 1 tulenev õigus nõuda kohtu kaudu dokumentidega tutvumist, kui talle pole seda võimaldatud. Avalduse rahuldamise üks eeldus on samade dokumentide eelnev nõudmine juhatuselt. Avaldaja oli nõudnud enne kohtusse pöördumist korteriühistu juhatuselt nõudepunktides 2.

1. – 2.
2. nimetatud dokumentidega tutvumise võimaldamist. Kohus leiab, et puudutatud isiku väited ei ole asjakohased ning ei anna alust jätta avaldust rahuldamata. Teave teiste korterite omanike kohta on avalik ning avaldajale ka tulenevalt liikmelisusest korteriühistus niikuinii teada. Samas pole välistatud, et mõne korteriomandiga seotud kulude eest tasub korteriomaniku asemel muu isik ning sellise isiku andmete (seeläbi ka seose korteriomanikuga) teada saamise suhtes ei saa avaldajal olla õigustatud huvi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) art 5 p 1 f sätestab, et isikuandmeid töötletakse viisil, mis tagab isikuandmete asjakohase turvalisuse, sealhulgas kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest ning juhusliku kaotamise, hävitamise või kahjustumise eest, kasutades asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid. Kohtupraktikas on leitud, et sisuliselt kaasneb sellega keeld edastada töötletavaid andmeid kolmandatele isikutele, kui see ei ole vajalik andmetöötuse eesmärgi saavutamiseks ning korteriühistule ei tohi panna kohustust vastavat teavet sisaldavate andmete töötlemiseks ega edastamiseks. Kohus asub seisukohale, et avalduse rahuldamine on põhjendatud. Kohus kohustab puudutatud isikut võimaldama avaldajal tutvuda avaldaja nõutud dokumentidega. Seejuures korteriühistu pangakonto laekumiste ja väljamaksete väljavõtetega tutvumise puhul märgib kohus, et esitatavatel väljavõtetel võivad olla kinni kaetud füüsiliste isikute andmed (nimi, konto number ja makse selgitused) kui need võimaldavad tuvastada muid isikuid peale korteriomanike. Kohus leiab, et tegemist ei ole

§ 45

lg-st 1 mõttes teabega, mille andmisest võiks keelduda põhjusel, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. Puudutatud isik ei ole toonud esile, milline oluline kahju võib tekkida, kui avaldajale saavad teatavaks korteriühistule tehtud ja korteriühistu poolt tehtud maksete suurus. Need andmed on liikmele vajalikud, et saada ülevaade rahalistest liikumisest korteriühistus. Puudutatud isik ei ole ka toonud esile, milline oluline kahju võib tekkida ka muude avaldaja nimetatud dokumentide puhul. 8

§ 45

lg 11 kohaselt kui teave on olemas elektrooniliselt, on korteriomanikul õigus nõuda, et talle saadetakse dokumentidest elektroonilised ärakirjad käesoleva seaduse § 46 lõike 1 kohaselt teatatud elektronposti aadressil või tehakse muul viisil kättesaadavaks.

§ 46

lg 1 näeb ette, et korteriomanik on kohustatud teatama korteriühistule oma olemasolevate sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri või elektronposti aadressi.

§ 45

lg-s 1 sätestatud nõuet dokumentidega tutvuda võimaldamiseks võib korteriühistu juhatusele esitada iga korteriomanik nii isiklikult kui ka volitatud esindaja vahendusel. Esindaja valiku üle otsustab korteriomanik, kes võib esindajat, kelleks ei pea olema korteriühistu liige, kasutada ka dokumentidega tutvumisel. Samas tulenevalt

§ 45

lg 11 ei näe kohus alust kohustada korteriühistu juhatust edastama lepingulisele esindajale. Kohus ei pea põhjendatuks määrata dokumentide edastamist kolmandale isikule. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus avalduse osaliselt. Kohus kohustab puudutatud isikut võimaldama avaldajal tutvuda korteriühistu pangakonto väljavõtetega nõutud perioodist, kuid märgib, et esitatavatel väljavõtetel võivad olla kinni kaetud füüsiliste isikute andmed (nimi, konto number ja makse selgitused) kui need võimaldavad tuvastada muid isikuid peale korteriomanike. Muude dokumentide osas rahuldab kohus avalduse täielikult. Riigikohus on leidnud, et dokumentidega tutvuda võimaldamiseks tuleks igal juhtumil valida kõige mõistlikum viis, millega kaasnev koormus (osa)ühingule oleks võimalikult väike ning elektroonilise dokumendiga tutvumise võimaldamine on üldjuhul otstarbekas digitaalsel kujul (2-20-9006, p 14). Kohus määrab lahendi täitmise korra TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks nii, et korteriühistu juhatusel tuleb pärast määruse jõustumist 15 tööpäeva jooksul edastada dokumendid avaldajale e-posti teel XXX või (arvestades, et korteriühistu võib soovida osa andmete kinni katmise korraldada trükkides väljavõtted paberile) alternatiivselt e-posti teel avaldaja või tema lepingulise esindaja e-posti aadressil 5 tööpäeva jooksul kohtumääruse jõustumisest teatada, millal on võimalik dokumentidega tutvuda, seejuures tutvumine tuleb võimaldada puudutatud isiku asukohas 15 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates. Dokumentidega tutvumise võimaldamine peab olema tegelik - dokumentidega tutvumiseks tuleks anda aeg, mis on mõistlikult vajalik dokumentide sisuga tutvumiseks. Samuti dokumente tuleb võimaldada kohapeal pildistada või muul viisil nende sisu jäädvustada. Kõik lahendis kajastamata jäänud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei evi kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. MENETLUSKULUD TsMS § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avalduse lahendamine oli avaldaja huvides, kuid menetluse põhjustas puudutatud isik, kes ei võimaldanud avaldajal dokumentidega tutvuda. 9