KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Otsuse tegemise aeg ja koht 13. september 2024, Pärnu Tsiviilasja number 2-23-115709 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital ha

§ 405) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada osaliselt Aktsiaseltsi Plus

Plus Capital hagi G. K. vastu.

1. Välja mõista G. K.-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks võlgnevus kokku 211,54 eurot (millest 117,13 eurot põhivõlgnevus, 25 eurot sissenõudmiskulud, 69,41 eurot sissenõutavaks muutunud viivised).
2. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue G. K. vastu sissenõutavaks muutunud viivise 13,21 eurot väljamõistmiseks.
3. Välja mõista G. K.-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 117,13 eurot) alates 27.05.2023 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 13.09.2024 summas 55,45 eurot.
4. Välja mõista G. K.-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 117,13 eurot) alates 14.09.2024 kuni põhivõla täitmiseni kolmekordses VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (otsuse tegemise ajal 36,75% aastas).
5. Menetluskulud jätta 94,12% ulatuses G. K. kanda ja 5,88% ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.
6. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 303 eurot (maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 100 eurot, 183 eurot hageja lepingulise esindaja tasu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud), millest 285,19 eurot mõista G. K.-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja.
7. Väljamõistetud menetluskuludelt on G. K. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu Tsiviilasi nr 2-23-115709 möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (

§ 420lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine

§ 442lg 10 ja § 637 lg 2 1 tähenduses (vt Riigikohtu 31.

oktoobri

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu
2. mai
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD
4. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 11.04.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 249,39 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. 05.05.2023 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus 08.05.2023 jättis hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja esitada oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad andmed.
5. Hageja 26.05.2023 esitas kohtule hagiavalduse G. K. vastu põhivõlgnevuse 117,13 euro, sissenõudmiskulude 25 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 82,62 euro ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,0863% päevas, alates 27.05.
6. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 100,00 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 420 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja mõista kostjalt välja viivis menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Telia Eesti AS ja kostja 09.04.2019 liitumislepingu nr 9431632 ja 18.04.2019 liitumislepingu nr 9431632 lisa, milledega kohustus hageja pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Telia Eesti AS esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud maksetähtajaks. Kostja jättis oma kohustused täitmata ja ei tasunud temale esitatud arveid nr 20200601640011, 20200701753196, 20200801912600, 20200902095392 ja
7. Kostja ei reageerinud Telia Eesti AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Telia Eesti AS loovutas 27.05.2022 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja palub kostjal välja mõista VÕS 113 2 lg 2 ja üldtingimuste p 4.9 alusel kolme meeldetuletuskirja edastamise eest kokku 25 eurot. Lepingu üldtingimuste lisa kohaselt on Telia Eesti AS-l õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist juhul, kui klient ei tasu temale esitatud arveid õigeaegselt ja viivisemääraks on 0,066% päevas. Kohtu nõudel hageja 2

) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

§ 436lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt

§ 438

lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20). 6. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt

§ 407

lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue sideteenuse lepingutest elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud ja ostu-müügilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. ESS § 96 lg 1 p 4, VÕS 208 lg 1 alusel ning 09.04.2019 sõlmitud liitumislepingu nr 9431632 ja 18.04.2019 sõlmitud liitumislepingu nr 9431632 lisa kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse eest tasu. Kostja ei ole täitnud Telia Eesti AS-ga sõlmitud lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 7. Telia Eesti AS-i 14.02.2018 kehtinud üldtingimuste punktis 4.10 oli sätestatud, et Telia Eesti AS-l õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist 0,15% päevas. Telia Eesti AS on muutnud üldtingimusi 15.04.2021 ja teavitanud, et alates 15.04.2021 kehtivate üldtingimuste kohaselt võib Telia Eesti AS nõuda kostjalt arve õigeaegsel mittetasumisel tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras. Kohtu hinnangul perioodil 14.02.2018 kuni 14.04.2021 kehtinud viivise määr 0,15% päevas (54,75% aastas) ületab seaduses sätestatud määra 6,8 kordselt, on hea usu põhimõtte vastane ja seetõttu tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 2 kohaselt õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid 3

§ 367

mõistab kohus viivise alates 27.05.2023 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 55,45 eurot (117,13€ x 31,5% / 365 kp x 35 kp + 117,13€ x 36% / 365 kp x 184 kp + 117,13€ x 37,5% / 366 kp x 182 kp + 117,13€ x 36,75% / 366 kp x 75 kp) ning alates 14.09.2024 protsendina kolmekordses VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 36,75% aastas. 9. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 25,00 euro ulatuses. Tulenevalt VÕS § 113² lg 2 p 1 on esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja tasu kuni 15 eurot ja järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja on hagiavalduses märkinud, et sissenõudmiskulude summa on kujunenud järgmiselt: ühe tasulise kirja saatmine 15 eurot ja kahe tasulise kirja saatmine 5 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 25,00 eurot. 10.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse.

§ 138

lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 175

lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. 11.

§ 144p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks lepingulise esindaja kulud.

Hagiavaldusele lisatud 16.05.2023 arve nr 842919 kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu G. K. kohtumenetluses on dokumentide komplekteerimise ja analüüsi eest 1,5 tundi summas 150 eurot ja hagiavalduse koostamise ja esitamise eest 2,0 tundi summas 200 eurot, millele lisandub käibemaks 70,00 eurot. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Kõigepealt kohus märgib, et dokumentide komplekteerimine ja analüüs pidi hageja poolt olema tehtud juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisel, millise toimingu põhjendatud menetluskuluks on seadusandja pidanud 20 eurot (vt

§ 4842). 5

§ 174lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 203 eurot (150 € x 22% +20 €).

12.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

§ 163

lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 94,12% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 285,19 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud. 13.

§ 177

lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 6