Obsah (7)

§ 96§ 97§ 100§ 99§ 101§ 217§ 102

KOHTUOTSUS Tsiviilasja number EESTI VABARIIGI NIMEL 2-22-17168 Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2024, Pärnu Tsiviilasi M. P. hagi E. P. vastu elatise vä

) § 2172 näeb ette, et kui enne

1. aasta
2. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
3. aasta
4. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi
5. lõike järgi juhul, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Kompromissi määrusest nähtuvalt võeti elatise suuruse kokkuleppe sõlmimisel arvesse lapse hageja juures viibimist ning asjaolu, et kostja kannab lapse transpordiga seotud kulusid, mille tõttu lepiti kokku tollel ajal kehtinud elatise alammäärast (292 eurot) oluliselt väiksem elatis. Seega ei saa hageja elatise suuruse muutmist taotledes tugineda õigusliku olukorra muutumisele. Seega peab elatise vähendamiseks hageja esile tooma ja tõendama elatise suurust mõjutanud asjaolud, mis on pärast kokkuleppe kohtumäärusega kinnitamist muutunud ja mida ei olnud võimalik kokkuleppe sõlmimisel ette näha.
6. Pooltel ei ole vaidlust selles, et septembris 2021 elatise väljamõistmise ajaga võrreldes on hagi esitamise ajaks novembris 2022 muutunud see, et alaealine kostja E. P. on läinud lasteaiast kooli ning lasteaia kohatasu on asendunud koolikohustuse täitmise kuludega. Samuti ei vaidle kostja esindaja vastu, et temale laekub perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 alusel kostjale makstav riiklik lapsetoetus, mille suurus oli
7. aastal 60 eurot ning alates
8. jaanuarist 2023 on 80 eurot. Lapse täisealiseks saamiseni elatise suuruse kokku leppimisel oli teada, ning kostja võis ja pidi ette nägema, et laps läheb
9. aasta sügisel kooli. Kohtuistungil
10. juulil 2023 hageja kinnitas, et tema töötasu oleneb päevade arvust kuus, kuid on keskmiselt 1300 eurot kuus ja kuigi hageja arvates tema palk suhtarvuna Eesti keskmisse palka on vähenenud, ei ole see
11. aastaga võrreldes väiksem. Seega peamine muutunud asjaolu, mida ei olnud kokkuleppe sõlmimise ajal võimalik ette näha, on lapsetoetuse suurenemine.
12. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras (perekonnaseaduse (

) § 82). Asjas ei ole vaidlust, et hageja M. P. on kostja E. P. isa ning kohustatud kostjat üleval pidama. Perekonnaseadusest ei tulene hagejale kohustust üleval pidada kostja ema teist last, kes hagejast ei põlvne ning hageja ei saa sellele asjaolule tuginedes nõuda kostjale antava elatise vähendamist. See, et hageja juures käib ka kostja teine laps, kes ei ole hageja bioloogiline laps. See ei ole aga asjaolu, mida kostjale makstava elatise kokkuleppe sõlmimisel aluseks võeti või aluseks võtta saab. Nii kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud, kui ka praegu kehtiva perekonnaseaduse alusel saab elatise suuruse määramisel arvesse võtta hageja bioloogilisi lapsi, keda hageja on seadusest tulenevalt kohustatud ülal pidama. 4 2-22-17168 On kiiduväärt, et hageja pärast kooselu lõppemist suhtleb ja on valmis ka edaspidi suhtlema lapsega, kelle bioloogiline vanem ta ei ole, lapse huvides on kindlasti ka teda kasvatanud kasuvanemaga kujunenud heade suhete säilitamine. Sellega kaasnevate kulude tegemise ja hüvitamise osas peab hageja aga K. K.-ga eraldi kokku leppima. 15.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

Tulenevalt

§ 100

lg-st 2 täidab alaealise lapse vanem ülalpidamise kohustust rahas elatise maksmise teel eelkõige juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (

§ 99lg-d 1 ja 2).

Seaduses on ette nähtud alaealisele lapsele makstava minimaalse elatise suurus. Alaealise lapse ülalpidamiseks mõeldud elatise väljamõistmiseks alla alammäära peab olema mõjuv põhjus. Kohus leiab, et ka elatise vähendamisel tuleb samu asjaolusid hinnata. 16. 24. septembril 2021 kohtulahendiga hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatis 175 eurot kuus jäi oluliselt alla sel ajal kehtinud

§ 101lg 1 sätestatud minimaalsele elatisele.

Alaealisele lapsele ettenähtud minimaalse elatise suurust

1. juulist 2010 kuni
2. detsembrini 2021 reguleerinud

§ 101

lg 1 sätestas, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsus kehtestas

1. detsembri 2019 määrusega nr 115 ajavahemikus
2. jaanuarist 2020 kuni
3. detsembrini 2021 töötasu alammääraks 584 eurot kuus. Seega oli elatise miinimummäär oli 2021.a kohtulahendi tegemise ajal 292 eurot kuus.
4. Alates
5. jaanuarist 2022 kehtiva

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg-tes 3 - 4 sätestatust tulenevalt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil.

§ 101

lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Nagu kohus on selgitanud, siis

§ 217

2 lg-te 1 ja 2 koostoimest tulenevalt hageja ei saa elatise suuruse vähendamisel õigusliku olukorra muutumisele tugineda. 18. Hageja palub elatise vähendamisel arvestada, et osaliselt on lapse vajadused kaetud peretoetustega ning alates 2022.a kehtiva miinimumelatise arvutamise regulatsioonis, vastavalt

§ 101

lg 5 sätestatule on lapsetoetus üheks miinimumelatise arvutamise põhikomponendiks.

1. Samuti hageja väidab hagiavalduses, et kostja on tema juures 6-10 päeva, keskmiselt 8 päeva kuus, kuid hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid ning poolte selgitustest samuti ei nähtu, et aasta keskmisena viibib laps isa juures üle 7 päeva kuus. Kostja esindaja väitel (
2. augusti 2023 menetlusdokument, tl 64) on kostja hageja juures kahel nädalavahetusel kuus, keskmiselt kuni 5 päeva kuus. Kohtuistungil (tl 48) hageja selgitas, et lapsed käivad tema juures vahel ka nädala sees, hageja võtab lapsed tööpäeva õhtul, käib nendega ujumas ja jalgrattaga sõitmas ning viib järgmisel hommikul enne kooli kella 6-7 paiku lapsed ema juurde tagasi. Kohus leiab, et sellised õhtused kohtumised ja isa juures ööbimine ei mõjuta lapse püsikulusid kodus ema juures. 5 2-22-17168

§ 101

alusel arvutatav miinimumelatis oli lapsele, kes ei viibi kohustatud vanema juures üle 7 päeva kuus ning kelle lapsetoetuse saab last kasvatav vanem, ajavahemikul

1. jaanuarist 2022 kuni
2. märtsini 2022 elatise minimaalne suurus 213,44 eurot kuus; alates
3. aprillist 2022 kuni
4. jaanuarini 2023, s.o hagi esitamise ajal oli lapse minimaalne elatis 225,44 eurot kuus, ning alates
5. aprillist 2024 kuni
6. märtsini 2025 on minimaalse elatise suurus 287,72 eurot kuus.
7. Seega jäi hagejalt väljamõistetud 175 euro suurune elatis hagi esitamise ajal alla uue regulatsiooni järgi arvutatavale miinimumelatisele, praegu juba rohkem kui 100 eurot alla kehtiva miinimummäära. Iga-aastase indekseerimise tulemusena elatise miinimumi vähenemist ei ole ette näha, mistõttu vahe hagejale kehtiva kohtulahendiga pandud elatise maksmise kohustuse ning kehtiva miinimumelatise vahel tõenäoliselt suureneb veelgi.
8. Kohtupraktikas eeldatakse, et seaduses sätestatud minimaalmääras elatis on lapse kulude katmiseks piisav, kui ka lapsega koos elav vanem panustab samas ulatuses. Seetõttu ei nõuta miinimummääras elatise nõudmisel ka kulude tõendamist. Kohtu hinnangul ei ole alust arvata, et kostja tegelikud igapäevavajadused oleksid pärast elatise kokkuleppe sõlmimist vähenenud ning on väiksemad minimaalse elatise kahekordsest summast, arvestades, et osa kuludest on kaetud lapsetoetusega. Kostja seadusliku esindaja esitatud andmetel on kostja ülalpidamiseks kokkulepitud suuruses elatise summa vajalik.
9. Kohtuistungil
10. juulil 2023 hageja nõustus kostja eluasemekuludega vee ja prügi osas, kuid elektrikulu osas vaidles vastu, samuti on hageja hinnangul mõistlik toidukulu 175 euro asemel 100 eurot kuus, kütusekulu lapse kooli viimisel oleks mõistlik 100 euro asemel 25-30 eurot, hageja ei vaielnud vastu telefoniarvele 13 eurot, tervishoiu kuludele 12,5 eurot, koolikohustuse kuludele 40 eurot ja sotsiaalse suhtlemise kulud 30 eurot, riiete-jalanõude kulu 50 eurot kuus osas ei osanud hageja pakkuda mõistlikku suurust. Kohus on kostja esindajale selgitanud, et elukaaslase eluasemelaenu ei saa arvestada lapse kuluks ning kostja esindaja istungil avaldatud kütusekulu arvestus on ekslik, 4x 3 km x 20 päeva = 240 km kuus, kütuse hindasid arvestades ei kulu selle teekonna läbimiseks kütust 100 euro eest. Samuti kostja esindaja vähendas
11. augusti 2023 kulude arvestuse täpsustuses lapse osa elektrikuludes 109 eurole. Hageja esitatud andmete ja kostja vastuväidete alusel lapse kulude arvestuse kohta moodustavad lapse kulud kokku ühes kuus umbes 515 eurot (arvestamata eluasemelaenu, arvestades transpordikuludeks 25 eurot kuus ning lapse söögikuluks 175 eurot kuus, kestvuskaupade (telefon 11,67 eurot, spordivarustus 21,40 eurot kuus (sh tõukeratas ja kaitsevarustus 14,97 eurot, ujumisrõngas 2,5 eurot, kelk 1,25 eurot). Arvestades kulude summast maha lapsetoetuse, mis on alates
12. aastast 80 eurot kuus, oleks kummagi vanema osa lapse kulude kandmisel üle 217 eurot.
14. aastal hagejalt kostja kasuks elatise väljamõistmise kohtumääruses ei seotud elatise suurust perekonnaseaduse § 101 sätestatud miinimumääraga, ei nähtud ette ka perioodilist muutumist, mistõttu hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise suurus 175 eurot ei ole muutunud. Kokkulepitud elatis on jätkuvalt miinimummäärast väiksem ja ka alla lapse tegelike kulutuste vanemate vahel võrdselt jagamise korral kostja kanda jäävast osast.
15. Hageja taotleb elatise vähendamist 100 - 125 euroni kuus. Alaealisele lapsele on seaduses ette nähtud minimaalse elatise vähendamise alused sätestatakse

§-is 102.

§ 102

lg-te 1 ja 2 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral 6 2-22-17168 käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on seisukohal, et mõjuvale põhjusele

§ 102

lg 2 mõttes peab tuginema elatise maksmiseks kohustatud vanem, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160 p 15.2.;
3. veebruari
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 10;
5. oktoobri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12415, p 15). Hageja ei ole elatise vähendamise nõude esitamisel tuginenud sellele, et tema töövõime või töötasu suurus oleksid vähenenud. Kostja on hageja ainus alaealine ülalpeetav. Samuti ei ole hageja toonud kohtu ette asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et hagejal ei ole mõjuval põhjusel majanduslikku võimekust maksta kostjale elatist 175 eurot kuus.
7. Lähtudes eeltoodust, asub kohus seisukohale, et hageja on suuteline töötama ja teenima sellist sissetulekut, mis võimaldab tal tasuda elatist kokkulepitud suuruses, asjas ei esine aluseid elatise vähendamiseks alla 175 euro kuus. Kohus leiab, et kõiki olemasolevaid tõendeid arvestades tuleb jätta M. P. hagi E. P. vastu elatise vähendamiseks rahuldamata ning Pärnu Maakohtu
8. septembri 2021 kohtumäärusega M. P.-lt E. P. kasuks väljamõistetud elatis suurus muutmata. Menetluskulude jaotus
9. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Arvestades, et kohus rahuldas elatise vähendamise hagi ning kostjaks asjas oli alaealine laps, oleks menetluskulude kostja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Kohus jätab kulud poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu ei ole vajadust menetluskulude suurust kindlaks määrata. (Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 7