← Eesti

3-24-3184/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 03.01.2025, Tallinn Haldusasja number 3-24-3184 Haldusasi Autoettevõtete Liidu kaebus Riigi T

§ 43

lg 1 p 1 sätestab, et halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus.

§ 41

lg 2 kohaselt on kaebuse aluseks põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse. Kaebuste samasusega on tegemist siis, kui sama isiku hilisema kaebuse nõue ja alus kattuvad tema varasema kaebuse nõuete ja alustega. Samal alusel esitatava kaebusega ei ole tegemist näiteks juhul, kui esitatakse üksnes uued argumendid.

  1. Haldusasjas nr 3-24-1978 olid muu hulgas vaildusobjektiks riigihanke 280254 pakkumuste hindamiskriteeriumid ning kaebaja taotles vastustaja kohustamist viima vastavusse õigusaktidega kehtestatud nõuetega tervikuna riigihanke 280254 alusdokumentide koosseisus esitatud „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“, sealhulgas hindamiskriteeriumid 2, 3, 4 ja
  2. Tallinna Halduskohus rahuldas oma 15.08.2024 otsusega kaebuse nimetatud osas ja kohustas vastustajat viima „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ vastavusse õigusaktidega kehtestatud nõuetega. Kohus leidis, et HK on õigusvastane nn regionaalse kättesaadavuse kriteeriumist loobumise osas. Kuna sellest kriteeriumist õigusvastane loobumine mõjutab aga HK hindepunktide osakaalu tervikuna, siis leidis kohus, et õigusvastaseks tuleb tunnistada HK tervikuna.
  3. Kohus jagab kohtute seisukohta eelnevas haldusasjas, et eri kriteeriumidele omistatud hindepunktide osakaalud moodustavad terviku ning on üksteisest sõltuvad. Seega toob ühe hindamiskriteeriumi (või selle ärajätmise) põhjendamatus kaasa selle, et õigusvastaseks osutus HK tervikuna. Vastustaja on praegusel juhul vastavalt jõustunud kohtuotsusele haldusasjas nr 3-24-1978 täiendanud hindamiskriteeriume punktiga 6, määrates ühtlasi kriteeriumile omistatava hindepunktide arvu ja hindepunktide omistamise metoodika. Seoses sellega kehtib alates 22.10.2024 ühtlasi kriteeriumite 2, 3 ja 4 osas uus hindepunktide arv, st vastustaja on määranud nimetatud kriteeriumite eest omistatavate hindepunktide arvu teisiti, kui need olid määratud HK-s, mis oli vailduse objektiks haldusasjas nr 3-24-
  4. Kaebaja saab seega käesolevas haldusasjas vaidlustada uued hindamiskriteeriumite hindepunktid, kuna need on muutunud. Kaebaja ei saa vaidlustada kriteeriumite kehtestamise põhjendatust (v.a kriteerium 6). Kaebaja ei saanud vastavaid hindepunkte varem vaidlustada, sest vastustaja avaldas need alles 22.10.
  5. Kaebaja ongi kaebuses vaidlustanud uued hindamiskriteeriumite hindepunktid, sh kriteeriumi nr 6 alusel antavad hindepunktid. Seega kaebuse ese ei ole antud juhul HK puudutavas osas sama, mis haldusasjas nr 3-24-1978, kuna hankija on alusdokumente muutnud ning kaebaja on vaidlustanud alusdokumentide muudatused. Ka küsimus sellest, kas kriteerium 4 on õigusvastane tulenevalt TK p 1.31 ja HL 2.31 muudatustest on uus asjaolu, mille osas kohus ei ole varasemalt otsust teinud, kuivõrd nimetatud muudatused ei olnud vaidluse esemeks haldusasjas nr 3-24-
  7. Kuni 21.10.2023 kehtinud HL p-s 3.4 ja TK p-s 1.45 puudus maakondlike tegutsemiskohtade kulumuutustele kehtestatud välistus, millega maakondlike tegutsemiskohtadega seotud kulumuutuste äririsk jäeti tervikuna pakkuja kanda. Seega on kaebuse ese ka nimetatud osas muutunud ning tegemist ei ole korduva kaebusega. Kaebajal on õigus ka selles, et varasemas vaidluses ei saanud kaebaja vaidlustada HL p 2.31 ja TK p 1.31 osas, millega hankija kehtestas 22.10.2024 uue nõude hankelepingu täitmisel kasutatavale personalile. 8

(14)3-24-3184 14. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja esitanud

§ 43lg 1 p 1 tähenduses korduvat kaebust.

Kuivõrd muudetud hanketingimused avaldati 22.10.2024 ning kaebus on esitatud 20.11.2024, siis on kaebus ühtlasi tähtaegne. Seega jätab kohus rahuldamata vastustaja taotluse jätta kaebus läbi vaatamata. Järgnevalt lahendab kohus kaebuse sisuliselt. Kaebuse sisuline lahendamine

  1. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
  2. Vastustaja korraldab riigihanget eesmärgiga leida isik, keda volitada halduslepinguga haldusülesande täitmiseks (HKTS § 13 lg 1). Autoveoseaduse (AutoVS) § 47 lõike 1 kohaselt võib Kliimaministeerium (KLIM) volitada halduslepinguga mittetulundusühingule (MTÜ) tegevusloa, tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi andmise, nende kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise, veoloa andmise ja andmise otsuse kehtetuks tunnistamise või veokorraldusjuhi hea maine nõuetele mittevastavaks tunnistamise ning vedaja tegevusalal tegutsemise nõuetele vastavuse kontrolli teostamise. Vastavalt ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 42 lõikele 2 võib KLIM volitada hankelepinguga MTÜ-le ühenduse tegevusloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ja juhuveo kontrolldokumendi andmise, nende kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise või veokorraldaja (veokorraldusjuhi) hea maine nõuetele mittevastavaks tunnistamise ja vedaja tegevusalal tegutsemise nõuetele vastavuse kontrolli teostamise.
  3. Vaildust ei ole selles, et haldusasjas nr 3-24-1978 jõustunud kohtulahendite kohaselt oli vastustajal kohustus viia riigihanke nr 280254 alusdokumentide koosseisus olev dokument „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ vastavusse õigusaktidega kehtestatud nõuetega. Kohus leidis kokkuvõtvalt, et regionaalse kättesaadavuse hindamiskriteeriumist loobumine oli õigusvastane. Kohus tunnistas HK tervikuna õigusvastaseks põhjusel, et eri kriteeriumitele omistatud osakaalud moodustavad terviku ning on üksteisest sõltuvad. Kaebaja poolt vaidlustatud kriteeriume 1, 2, 3, 4 ja 5 kohtud eraldi võetuna õigusvastasteks ei pidanud. Samuti leidsid kohtud, et kaebus ei ole põhjendatud osas, milles kaebaja vaidlustas RHAD dokumendi „Tehniline kirjeldus“ p 1.51, 1.45 ja „Halduslepingu projekt“ p 5.1 ja p.3.4 ning RHAD dokumendi „Pakkumuse kogumaksumuse ja dokumentide andmise eest aastatel 2025-2029 saadava tasu ja kulu tulemi prognoosi esitamise vorm“. Käesolevas asjas vaidlustab kaebaja hankija poolt RHAD-i tehtud ja RHR-is 22.10.2024 avaldatud muudatused ning muudatuste mõjul eri kriteeriumite täitmisel omistatavad punktisummad.
  4. Kohus nõustub kaebaja ja kohtute seisukohaga haldusasjas nr 3-24-1978, et eri kriteeriumitele omistatud osakaalud moodustavad terviku ning on seetõttu teineteisest sõltuvad. Juhul kui üks hindamiskriteerium on põhjendamatu või sellele antud osakaal ilmselgelt ebaproportsionaalne, ei ole hindamiskriteeriumite kohaldamine tervikuna võimalik. RHS § 85 lg 1 kohaselt sätestab hankija riigihanke alusdokumentides majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks hankelepingu esemega seotud ja reaalset konkurentsi tagavad pakkumuste hindamise kriteeriumid. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võtab hankija majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel arvesse eelkõige parimat hinna ja kvaliteedi suhet. Regionaalse kättesaadavuse kriteerium ja selle osakaal maksimaalselt 4 p (kriteerium 6). 9

(14)3-24-3184
  1. Lähtuvalt Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu lahenditest haldusasjas nr 3-241978 on hankija sätestanud hindamiskriteeriumites kriteeriumina 6 regionaalse kättesaadavuse kriteeriumi ning sõnastanud selle järgmiselt: „Hankija hindab pakkuja suutlikkust osutada halduslepingust tulenevaid teenuseid lisaks Tallinnas ja Tartus asuvale kontorile ka muudes Eesti maakonnakeskustes“. Hankija määras kriteeriumile omistatavate punktide osakaaluks 4 punkti ja sätestas hindamismetoodikas, et maksimaalse arvu, ehk 4 väärtuspunkti, saab pakkuja, kes on suuteline osutama halduslepingust tulenevaid teenuseid (v.a tegevusloa andmine) enima arvuga maakonnakeskustes Eestis lisaks Tallinnale ja Tartule. Suuruselt järgmise maakonnakeskuste arvuga pakkuja saab proportsionaalselt vähem väärtuspunkte, samas vähemalt 1 väärtuspunkti annab üks täiendav maakonnakeskus lisaks Tallinnale ja Tartule.
  2. Hankelepingu tingimuste sisustamine on juhtumi põhine. Kehtib üksnes üldine eeldus, et tingimuste sisustamisel järgitakse riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (RHS § 3). Seadus muus osas hankijale ettekirjutusi ei tee. Seejuures ei näe seadus ette, kuidas sisustada hankelepingu eritingimusi või milline peaks olema hankelepingu poolte vaeline riskijaotus. Hindamiskriteeriumite eesmärk ongi eristada erineva kvaliteediga pakkumusi ning kriteeriumite kehtestamise eesmärgiks ei ole see, et kõik pakkumused saaksid kvaliteedinäitajate eest sama palju punkte ja otsustavaks osutuks lõpuks madalaim hind. Kohus saab tingimuste üle peetavas vaidluses kontrollida, kas hankelepingu tingimused vastavad seadusele. Tallinna Halduskohus on oma 14.01.2021 otsuses haldusasjas nr 3-20-2380 selgitanud, et hindamismetoodika valik kas määratleda üldised hindamise kriteeriumid ja/või detailid – on vastustaja otsustada. Samuti on vastustaja otsustada, kas kehtestada kriteeriumid, mille alusel anda teenusele koondhinne või jagada kriteeriumid alakriteeriumiteks, mille kohta anda osahinded, mille liitmisel saadakse koondhinne (vt Riigikohtu 11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1189, p 19).
  3. RHS § 3 punktist 2 tuleneb hankijale kohustus kohelda kõiki isikuid võrdselt ning järgida, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Hindamiskriteeriumid ei tohi olla sätestatud selliselt, et need eelistavad põhjendamatult üht pakkujat.
  4. Kaebaja väidete kohaselt on vastustaja hindamiskriteeriumi nr 6 sätestamisel, kriteeriumi osakaalu ja väärtuspunktide arvestamisel jätkuvalt eelistanud ERAA huve ning on asunud piirama kaebaja eduvõimalusi just nende kriteeriumite juures, mis oleksid toonud kaebajale edu. Kaebaja on kinnitanud suutlikkust osutada teenust kõigis maakondades, v.a Kärdlas.ERAA-l on kehtiv teenuse osutamise koht lisaks Tallinnale ja Tartule Pärnus, mida ta ilmselt muuta ei kavatse. Hankija kehtestatud tingimuste kohaselt annab lisa tegevuskoht ERAA-le ühe punkti 4st, mis ei ole proportsionaalne. Proportsionaalne oleks punktide omistamine juhul, kui parimas pakkumuses pakutaks maksimaalselt 4 tegutsemiskohta.
  5. Kohus leiab, et vastustaja on praegusel juhul nõutaval määral põhjendanud sätestatud hindamiskriteeriumi proportsionaalsust, selle seost hangitava teenusega ning kriteeriumile omistatud osakaalu asjakohasust. Kohus nõustub, et
  6. hindamiskiteeriumi alusel omistatavate punktide arvutamise metoodika on aru saadav ja selge. Hindepunktide arvutamise aluseks on matemaatiline valem: pakkuja poolt pakutud keskuste arv lisaks Tallinnale ja Tartule x maksimaalsed väärtuspunktid / enim pakutud keskuste arv lisaks Tallinnale ja Tartule. Nimetatud arvutuskäik on hindamismetoodika kirjelduse põhjal aru saadav. On aru saadav, et kui arvutuskäigu tulemisel omistatav punkti summa on alla ühe, siis hindamismetoodikat kasutades saab pakkuja ikkagi vähemalt 1 punkti. 10
(14)3-24-3184
  1. Kaebaja märgib õigesti, et hankija poolt avaldatud valemi alusel omistatav punktisumma ei ole otseses proportsioonis pakkuja poolt pakutavate keskuste arvuga, kus pakkuja teenust osutab. Ilmselgelt saab kaebaja, kes osutab teenust 12 keskuses väljaspool Tallinnat ja Tartut kriteeriumi alusel 4 punkti samas, kui isik, kes osutab teenust vaid ühes väljaspool Tallinnat ja Tartut asuvad keskuses, saab selle eest igal juhul ühe punkti. Kohus leiab, et antud juhul ei ole vastustaja väärtuspunktide määramisel toiminud meelevaldselt. Kohus nõustub hankijaga, et ühegi riigi poolt osutatava avaliku teenuse osutamisel ei lähtuta eeldusest, et haldusteenust tuleb osutada maksimaalselt paljused kohtades sõltumata nõudlusest ja kuludest, mis teenuse osutamisega kaasnevad. On üldteada asjaolu, et tulenevalt viimastel aastatel eesmärgiks seatud eelarveliste vahendite kokkuhoiu poliitikast ei ole kõigis piirkondades riigi avaliku teenuse füüsilise kohapealse kättesaadavuse ootus enam realistlik. Riik on asunud mitmetes avaliku teenuse valdkondades sulgema piirkondlikke üksusi ning vähema harukontorite arvu suuremates haldusüksustes. Muu hulgas on näiteks suletud ka mitmed kohtumajad. Seega ei saa praegusel juhul tõepoolest eeldada, et teenuse regionaalne kättesaadavus peaks olema tagatud kõigis maakondades, kus kaebajal praegusel juhul esindused on. Riigi selge poliitika on suunatud teenuste digitaalse kättesaadavuse tagamisele ning füüsiliste kontorite arvu piiramisele. Sellises olukorras ei saa eeldada, et riik peaks toimima hanke objektiks olevate teenuste kättesaadavuse tagamisel teisiti, ning soosima võimalikult suure arvu kohapealsete teenidnudskohtade olemasolu. Vastustaja on oma 20.12.2024 menetlusdokumendis esitanud põhjendused ja dokumendile lisatud tõenditega tõendanud, et tegevuslubade arv on olnud aastete lõikes vähenenud. Muu hulgas on vastustaja välja toonud, et seonduvalt Venemaa täiemahulise sõja alustamisega Ukraina vastu, millega kaasnevalt on EL kehtestanud Venemaa suhtes tänaseks nn 15 sanktsioonipaketti, on õigusaktidest tulenevalt sätestatud erinevad piirangud seonduvalt erinevate kaupade veoga ühenduses Venemaaga jms. Maksu- ja Tolliameti poolt on rakendatud täielik tollikontroll Eesti-Vene piiripunktides, mis on oluliselt vähendanud piiripunktide läbilaskevõimet piiripunktidele. Vastustaja on esitanud tõendid, mille kohaselt eraldas enne
  2. aasta veebruari alanud sõda Venemaa Eestile üle 34000 veoloa kaubavedudeks ning 26.11.2024 Venemaa Transpordiameti kirjast nähtub, et Eesti vedajatele eraldatakse 2025 aastaks vaid 9500 veoluba. Usutav on, et sellega seonduvalt väheneb ka kolmandate riikide veolubade kasutamise võimalus riikidesse, kuhu jõudmine eeldab Venemaa läbimist transiidina, kuna ka sinna jõudmiseks on vaja Venemaa veoluba. Lisaks ei vahetata veolubasid Valgevenega. Vastustaja on ka edastanud dokumendid, millest nähtuvalt Ukraina ja Moldova vedajad on vabastuatud veoloa nõudest EL territooriumil. Kaebaja ei ole ka ümber lükanud vastusustaja väidet, mille kohaselt laekuvad ettevõtjate taotlused vastustajale eelkõige elektroonselt ning vedajad eelistavad sellist lahendust. Vastustaja on koos viidetega hankedkumentidele ka selgitanud et RHAD-ist tulenevalt katab dokumentide väljastamisega kaasnevad postikulud hankija. Nii nagu teisteski avaliku teenuse valdkondades, on riik ka veolubadega ja autovdudega seonduvalt loonud võimaluse esitada dokumente elektroonselt (ka kohtumenetlused dokumentide esitamine toimub peamiselt elektroonselt), mis vähensdab oluliselt dokumentide taotlemise ajakulu. Digilahendustele üleminek on olnud Eesti peamine prioriteet. Kohtu jaoks on usutav vastustaja tähelepanek, et kui inimestelt küsida, kas nad eelistavad kohapealse esinduse olemasolu, on ilmselgelt vastus jaatav. Selliselt vastaksid inimesed samale küsimusele mistahes teenuse osas. Samas ei ole riigi praegustes kärbete tingimustes võimalik sellist teenust tagada ning mõistlikuks on peetud digilahenduste parema kättesaadavuse tagamist. Kohtu hinnangul ei saa sellises olukorras vastustajale ette heita, et ta regionaalse kättesaadavuse kriteeriumit sätestades ja vastava kriteeriumi eest hindepunktide andmisel ei pidanud võimalikuks pidada kõige määravamaks olukorda, kus pakkujal on võimalikult palju esindusi maakondades. Vastustaja on punktide määramisel arvestanud mõistlikult tegliku vajadusega teenuse järele, tagades seejuures teenuse kvaliteedi. Digiajastul ei ole teenuse kvaliteedi peamiseks näitajaks võimalikult paljude teeninduskohtade olemasolu. Seega ei ole vastustaja toiminud meelevaldselt, kui on omistanud regionaalse kättesaadavuse kriteeriumi eest 11
(14)3-24-3184 maksimaalselt 4 hindepinkti ning hinnates kriteeriumi täidetavust hindamismetoodika punktis 6 toodud arvutusmetoodikat kasutades. Kohtu arvates ei ole see toonud kaasa kaebaja õiguste piiramist võrrelduna ERAA huvudega. Kaebaja enda otsustada on, mitmes haldusüksuses ta esindust omada soovib. Nimetatu ei tähenda aga, et vastustaja peaks sellist olukorda soosima, omistades vastava kriteeriumi eest maksimaalselt väärtuspunkte.
  1. Kaebaja leiab lisaks eelnevale, et vastustaja on kaebaja õigusi piiranud seeläbi et on sätestanud hankelepingu p-s 3.4 ja TK p-s 1.45 hankelepingu maksumuse korrigeerimise võimaluse tulenevalt kulumuutustest, kuid vastav võimalus on välistatud seoses maakonnakeskustes teenuse osutamisega. Käesoleva otsuse eelmistes alapunktudes toodust tulenevalt on erisus mõistlikult põhjendatud. Vastustajal ei ole hanketingimuste kehtestamisel kohustust eelistada lahendust, mille kohaselt oleksid tagatud eelkõige kaebaja huvi omada võimalikult palju maakondlikke esindusi olukorras, kus nimetatud lahendus ei vasta avalikule huvile kasutada avalikke vahendeid võimalikult säästlikult ja mõistlikult. Kohtu hinnangul ei saa mõistlikuks pidada, et vastustaja võtaks kohustuse tagada pakkuja erivenates piirkondades asuvate kümnete kontorite ülalpidamiskulude katmine juhul, kui imnevad sättes toodud asjaolud. Lisaks ei ole nimetatud kontorite ülalpidamiskulud vastustaja mõjualas, kuna vastavad lepingud sõlmib kaebaja ise. Vastustaja on halduslepingu punktidega 3.3 ja 3.4 võtnud rahalise kohustuse tagada halduslepingu poole finantstasakaal ja seda võimalusel riigieelarveliste toetustena. Vastustaja selgitas, et nimetatud sätete kehtestamisel lähtuti kaalutlusest, et teenuse osutajalt ei saa eeldada haldusteenuse osutamist pakkumuses esitatud finantsplaani alusel, kui lepingu perioodil pakkujast sõltumatutel asjaoludel eeldatud tulud jäävad väiksemaks (nt Eesti riik ei vaheta Venemaaga enam veolubasid jms). Kuivõrd regionaalse kättesaadavuse tagamine võimalikult paljudes eri piirkondades ei ole teenuse iseloomu arvestades ilmselgelt teenuse kvaliteedi peamiseks näitajaks, ei saa vastustajale ette heita, et ta otsustas jätta maakonnakeskustes osutatavate majandutegevuse näitajate negatiivsetest mõjudest tulenevad riskid teenuse osutaja kanda. Kohus märgib täiendavalt, et olukorras, kus kaebaja peaks osutuma hanke võitjaks, on tal võimalik oma tegevus ümber korraldada selliselt, et vastava riski realiseerumine oleks minimaalne (nt sulgeda mõned esindused). Seega leiab kohus, et ka nimetatud sätted ei ole ebaproportsionaalsed ega õigusvastased. Rahvusvahelise organisatsiooni kogemuse (kriteerium 3), haldusülesande täitmise kogemuse (kriteerium 2) ja vastutavate isikute kriteeriumide (kriteerium 4) ülemäärane osakaal.
  2. Hankija on seonduvalt 22.10.2024 avaldatud RHAD muudatustega kehtestanud hindamiskriteeriumitele uued osakaalud. Kuna muudatuste eelselt kuuendat kriteeriumit ei olnud ja väärtuspunktide arv kokku peab olema 100 punkti, siis hankija teisiti toimida ei saanudki, vaid pidigi muutma teiste kriteeriumite väärtuspunktide proportsioone. Muu hulgas vähenes rahvusvahelise kogemuse (kriteerium 3) hindepunktide arv 12-lt 11-le, haldusülesande täitmise kogemuse (kriteerium 2) hindepunktide arv vähenes 18-lt 17-le, vastutavate isikute haridus- ja töökogemise (kriteerium 4) hindepunktide arv vähenes 21-lt 20-le. Kohus leidis eelnevalt, et vastustaja on omistanud regionaalse kättesaadavuse kriteeriumile põhjendatult 4 väärtuspunkti, mistõttu ei ole nimetatud hindamiskriteeriumite alusel omistatud punktisummad nimetatud põhjusel põhjendamatult kõrge osakaaluga. 12
(14)3-24-3184
  1. Kaebaja tugineb kaebuses väitele, et rahvusvahelise organisatsiooni kogemuse kriteeriumi osakaaluks 22.10.2024 määratud 11 punkti on üle paisutatud ning ei ole seotud hankelepingu esemega. Kaebaja hinnangul ei tohiks kriteeriumi osakaal ületada 2 punkti. Kaebaja teada vastab kriteeriumile üksnes ERAA. Kaebaja vaidlustas nimetatud kriteeriumu alusel omistatud hindepinktide arvu ka haldusasjas nr 3-24-
  2. Ka nimetatud vaidluses leidis kaebaja, et kriteeriumile on omistatud põhjendamatult suur osakaal. Seejuures on kaebaja väited praeguses asjas jäänud samaks.Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus leidsid, et kriteerium on asjakohane. Tallinna Ringkonnakohus selgitas, et hindamismetoodika kohaselt saab samapalju väärtuspunkte nii siis, kui pakkuja on kuulunud veonduse korralduse valdkonnaga seotud rahvusvahelise organisatsiooni liikmeskonda, kui ka siis, kui pakkuja on üksnes osalenud rahvusvahelise organisatsiooni veonduse korralduse valdkonnaga seotud töös. Arvestades et haldusülesanne, milleks mittetulundusühingut volitatakse, nõuab nii ühenduse õiguse tundmist kui ka veondusalast rahvusvahelist suhtlust, aitab varasema kogemuse kriteerium tagada, et volitatud isik saab vahetult hankelepingu sõlmimise järgselt ülesannete täitmisega hakkama. Loa- ja kontrollimenetlusi tuleb hakata korraldama kohe, Kliimaministeerium ülesande volitajana ei saa jääda ootama, et isik alles hakkab vajalikke kogemusi koguma. Kriteeriumi osakaal (12%) ei ole ilmselgelt ülemäärane. Tallinna Halduskohus selgitas, et kohtu hinnangul ei saa väita, et vastav kriteerium oleks olmselgelt põhjendamatu või diskrimineeriv. Vastustajal on hindamiskriteeriumite seadmisel avar otsustusruum. Kohus ei saa kontrollida, kas vastav kriteerium on otstarbekas. Kohus leiab käesolevat haldusasja lahendades, et nimetatud põhjendused on asjakohased ka käesoleva vaidluse puhul olukorras, kus kriteeriuimi alusel omistatav punktisumma on 11% kõigist hindamisel jagatavatest punktidest. 13
(14)3-24-3184
  1. Kaebaja leiab, et vastustava isiku hindamiskriteeriumi nõue (kriteerium 4) seoses MTR või ERRU kandega koostoimes TK p 1.31 ja HL 2.31 piiranguga on õigusvastane. HL p 2.31 ja TK p 1.31 uues sõnstuses sätestavad, et : „Vedajate ärisaladuse kaitse eesmärgil ei tohi MTÜ töötajad ega MTÜ lepingulised haldusteenuse osutajad (täpsustatud 21.10.2024), kes vastutavad ja/või tegelevad Lepingust tulenevate dokumentide andmise või sellealaste aruannete koostamisega, olla lepinguliselt seotud või täita tööülesandeid mis tahes vedaja või ekpedeerija (autovedude vahendaja) juures.“. Kaebajal on õigus selles, et HL ja TK uue redaktsiooni järgi ei saa MTÜ hankelepingu täitmisesse kaasata vedajatega seotud isikuid ka siis, kui nende kaasamine ei toimu töölepingu alusel, vaid mistahes lepingulisel alusel. Vastustaja on haldusasjas nr 3-24-1978 selgitanud, et vastutava isiku puhul on nõutud registrikande olemasolu, et vastustajal oleks võimalik veenduda isiku vastavuses seatud hanketingimustele. Kui isik täidab mingis osas veokorraldusjuhi nõudeid, kuid teda ei lisata asjakohasesse registrisse vastutava isikuna, siis ei ole tema nõuetele vastavust ka kontrollitud. Tallinna Halduskohus pidas vastustaja põhjendust asjakohaseks. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et kriteerium „Haldusülesande täitmise eest vastutavate isikute haridus ja töökogemused“ tagab haldusülesande täitmise kvaliteeti. Riigihankega ei hangita veoteenust, kuid hangitakse veoalaste dokumentide väljastamisega seotud teenust. Veokorraldusjuhile esitatud nõuded (AutoVS § 8 ja ÜTS § 44) tagavad, et haldusülesannet teostama hakkaval isikul on vajalikud teadmised ja usaldus olemas. MTR-i või ERRU süsteemi kande tingimus ei ole ülemäärane. Kaebaja ei ole väitnud, et seda tingimust pole võimalik täita või et see oleks mingil viisil diskrimineeriv või konkurentsi pärssiv. Kaebaja on käesolevas haldusasjas tuginenud väitele, et täiendavalt lisatud kriteeriumit ei ole võimalik täita. Vastustaja on kaebaja väite lükanud ümber 20.12.2024 vastusele lisatud tõenditega (lisad 8, 9 ja 10). Vastustaja selgitas asjakohaselt, et hindamismetoodika kirjelduse kohaselt ei pea isik hetkel tingimata töötama veokorraldusjuhina, vaid ta peab seda olema teinud viimase 10 aasta jooksul vähemalt ühe aasta. Kohus leiab, et nõue, mille kohaselt ei tohi juhul, kui kaebajaga sõlmitakse haldusleping, isik, kes asub kaebaja juures tööle või asub osutama teenust lepingulisel alusel, lõpetama töö- või teenuselepingulise suhte senise vedajaga, on põhjendatud. Nimetatud nõue on kooskõlas huvide konflikti ja toimingupiirangu rikkumise vältimise vajadusega, mis vältimatult kaasneks, kui halduslepingu alusel töötav ja samal ajal veoettevõtja juures tegutsev veokorraldusjuht menetleb endaga seotud tööandja-vedaja esitatud taotlusi ning lisaks saaks veoettevõtja juures tegutsev veokorraldusjuht haldusmenetluse raames ligipääsu veotorul tegutsevate konkurentide ärialastele andmetele. Seega on kohus seisukohal, et kõnealune piirang on igati põhjendatud ja mõistlik.
  2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et RHAD on vaidlustatud osas õiguspärane. Kaebus jääb kogu ulatuses rahuldamata. MENETLUSKULUD 30.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 14

(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.