Obsah (15)

§ 492§ 173§ 171§ 426§ 479§ 476§ 477§ 1043§ 1045§ 1050§ 132§ 127§ 113§ 94§ 82

2-21-6656 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuistungi toimumise aeg Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende e

§ 492

lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tegemist on nõude üleminekuga seaduse alusel kannatanult kindlustusandjale. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (

§ 173lg 2).

Kolmas isik võib esitada kindlustusandja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud esitada ka kahju kannatanud isiku vastu (

§ 171lg 1).

Nõude üleminek ei muuda selle identiteeti. 10.2. Kindlustusandja peab kahjukindlustuse puhul kindlustusjuhtumi toimumisel tekkinud kahju hüvitama üksnes kokkulepitud rahasumma ulatuses, mis on kindlustusandjapoolseks maksimaalseks väljamaksusummaks (kindlustussumma). (

§ 426

lg 1).

§ 426

lg 2 järgi võib kindlustussumma olla määratud muul kujul kui maksimaalse väljamaksesummana. Pooled on kokku leppinud, et kindlustussumma on taastamisväärtus. Seega on kindlustussumma sisuliselt loetud võrdseks kindlustusväärtusega kindlustusjuhtumi toimumisel (

§ 479lg 3) (vt KRTKO nr 2-22-18155).

10.3. Kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. Asjade kogumi kindlustamise korral hõlmab kindlustus kõiki asju, mis kindlustusjuhtumi toimumisel kogumi moodustavad. (

§ 476lg 1,2).

Kindlustusandja ei ole kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem. (

§ 477). 1.1.

Hagejale kui kindlustusandjale on seaduse alusel üle läinud kahjuhüvitise nõue (

§ 492

lg 1), mis algselt tekkis kahju kannatanud isikul ja mille kindlustusandja on kannatanule tasunud. Kannatanul kahju tekitaja vastu tekkiv kahjuhüvitise nõue on oma olemuselt küll õigusvastaselt kahju tekitamisest tulenev nõue (nõude aluseks

§ 1043

koostoimes

§ 1045

lg 1 p-ga 5), kuid regressinõude üle otsustamisel lähtutakse kindlustussuhte kohta käivatest õigusnormidest ja lepingusätetest. Kostja ei vaidlusta oma õigusvastast käitumist ning selle seost kahju tekkimisega. 1.2.

§ 1043

kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on eelduslikult õigusvastane, kui kahju tekitati omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (

§ 1045lg 1 p 5).

Kahju õigusvastaselt tekitanud isiku süüd hooletuse vormis eeldatakse (vt

§ 1050lg 1) 1.3.

Vastutusest (st kahju hüvitamise kohustusest) vabanemiseks peab kahju õigusvastaselt Lk 4 / 7 2-21-6656 tekitanud isik tõendama kas

§ 1045

lg-s 2 sätestatud õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist või

§ 1050

lg 1 kohaselt käibekohustuse täitmist ehk välise hoolsuse järgimist (vt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-8345/41, p 13). 1.
3. Kahju hüvitamise ulatust asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral reguleerib

§ 132

,lg 3 esimene lause sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. 1.5. Nõude lahendamisel

§ 132

alusel peab kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 11. Kohus lähtub hagi lahendamisel asjaolust, et kostja vaidleb vastu üksnes kahjunõude tõendatusele ja kahju suurusele. Kostja käitumine on olnud õigusvastane ning kindlustusvõtjal tekkinud kahjustused on kostja süülise käitumisega põhjuslikus seoses. Kostja poolt õigusevastase rikkumisega kannatanu omandile tekitatud kahju (

§ 1043

,

§ 1045

lg 1 p 5) hüvitamise eesmärgiks on see, et kannatanu omandile tekitatud kahju tuleb hüvitada

§ 127lg 1 sätestatu kohaselt st.

kahjustatud vara peab olema võimalikult sarnases olukorras, nagu see oli enne kahju tekkimist.

1. . Kohus on seisukohal, et hageja igakülgselt tõendanud kostja vastu esitatud kahju kindlustushüvitise regressinõude suurust ja arvestamise aluseid. Kahjuhüvitise suuruse määramise ja välja maksmise asjaolud, tulenevad hageja ja kahjustatud isiku R.P.-ga sõlmitud XXX elamu kindlustamiseks kodukindlustuse lepingust (poliis nr XXX). Antud juhtumi toimumises vaidlus puudub. Sisuline vaidlus puudub ka kahju tekkimise ja hageja poolt kindlustusjuhtumi toimikus fikseeritud ulatuses. Kohus tuvastas, et hageja esitatud kahjujuhtumi nr KK18-00558 toimikus /dtl 38-203/ sisalduvatest fotodest nähtuvad visuaalselt kostja poolt 21.05.2018.a Pärnus Papsaare külas XXX elamusse sisse tungimise ning elamu siseviimistlusele ja kodusele varale. tekitatud kahjustused, mis vastavad hageja poolt hüvitise määramises osundatud kahjustustele. Fototõendid ühes tunnistaja R.P. kohtuistungil antud ütlustega kinnitavad kõigi kahjustuste olemasolu ning tunnistaja esitatud kindlustusjuhtumie avaldusest nähtub kindlustatud isiku hinnang tekkinud kahjude suurusele ja taastamisväärtusele. Tunnistaja R.P. (kindlustusvõtja ) ütlustega on kinnitatud ka see, et hüvitise määras hageja oma 04.04.2018.a otsusega, milles hageja on mh. välja toonud, et suure toa põrandat ei ole mõistlik vahetada, vaid seda saab lihvida, sealjuures oli hageja oli nõus puudutatud isiku poolt esitatud Berg Haldus OÜ pakkumisega summas 7 680 eurot. Samuti nähtub nii kindlustusjuhtumi toimikust kui ka tunnistaja ütlustest, et hageja on vähendanud tunnistaja poolt taotletud hüvitist, põhjendusega, et kõike kodust vara (mis nimekirjas oli märgitud summas 7 178 eurot) ei ole mõistlik uute vastu vahetada. Hageja on tunnistaja koduse vara kahju suuruseks hinnanud 4 969 eurot.
2. Kohus on seisukohal, et

§ 426

lg 1 tulenevalt kuulub hageja igapäevase kutsetegevuse hulka nimelt kindlustusjuhtumiga tekitatud kahjude hindamine ning taastamisväärtuse sh, nõude ja esitatud hinnapakkumiste hindamine. Tulenevalt

§ 426ja selles osas kindlustusvõtjaga kokkuleppe sõlmimine.

Seega oli hageja pädev kahjustuste ulatust, väärtust ja taastamisväärtust hindama. Kostja ei ole vaidlustanud, millised kahjustused olid sündmuste käigud tema poolt tekitatud. Samuti ei ole vaidlustatud hindamismetoodikat. Peale kindlustusvõtja argumenteeritud 16.07.2018.a vastust kahjujuhtumi nr KK18-00558 kahju hüvitamise otsusele otsustas hageja kompromissi korras hüvitada kostjale elamu taastusremondi eest 9 000 eurot. Omavastutuse osa summas 200 eurot jäi vastavalt lepingule kindlustusvõtja kanda. Kindlustussumma määramine kompromissina kindlustatud isiku poolt nõutava ja kindlustusandja vahel on kooskõlas

§ 426

lg 1, sealjuures antud juhul põhineb see nii hinnapakkumisel, tunnistaja poolt esitatud kahjunõude kui ka hageja Lk 5 / 7 2-21-6656 kahjukäsitleja poolt esitatud korrektsioonil. Kohus leiab, et kindlustussumma määramine vastab

§ 426lg 1 sätestatule ning kajastab kahjude tegelikku suurust.

Hageja kindlustusandjana on sealjuures lähtunud

§ 477

toodud piirangust, mille kohasel kindlustusandja ei ole kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem. 14. Kohus märgib, et kuigi kostja on nimetatud summad oma üldsõnalises vastuses vaidlustanud, ei ole kostja ise oma vastuväiteid mingis ulatuses tõendanud st. kostja sisuliselt möönab, et ta on kahjustusi tekitanud, kuid ei märgi, millises ulatuses kulutused ületavad tegelikku kulutusi või on ülemäärased. Kostja ei ole oma vastuväite kinnituseks esitanud ühtegi tõendid, millest tulenevalt võiks kohus asuda hageja poolt kahjukäsitleja otsusega kindlaks määratud ja kahjustatud isikule välja makstud kahjusummat täiendavalt vähendada. Kahjustatud isik, tunnistajana ära kuulatud R.P. on seisukohal, et kahjusumma on pigem väiksem tegelikust kahju ulatusest

§lg 127 mõttes. Seega leiab kohus, et kostja vastuväited hagile on paljasõnalised ning tõendamata. 15. Hageja on esitanud ka viivisenõude põhivõlgnevuselt. Hageja nõuab kostjalt viivist vastavalt seadusejärgsele viivisemäärale alates kostja poolse kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamise kuupäevani 28.04.2021.a 16.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 94

lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 82

lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

1. Kohus tuvastas, et kahjujuhtumitest tulenev kostja kohustus muutus sissenõutavaks 01.03.2019.a (kostjale saadetud nõudekirjas määras hageja tagasinõude tasumise tähtpäevaks 28.02.2019.a). Seega on kostja kohustatud tasuma viivist ajavahemiku 01.03.2019.a – 28.04.2021.a eest summas 2 403,98 eurot.
2. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi täies ulatuses ning mõistab kostjalt R. P.-lt hageja Salva Kindlustuse AS, kasuks välja võlgnevuse kogusummas 13 919 eurot, ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised kogusummas 2 403,98 eurot. Lk 6 / 7 2-21-6656 Menetluskulud
3. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1, kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, mistõttu kohus jätab menetluskulud tervikuna kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
4. Kostja menetluskuludeks on riigilõiv summas 700 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena kogusummas 700 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm Lk 7 / 7