Obsah (14)

§ 28§ 10§ 20§ 27§ 26§ 11§ 21§ 24§ 45§ 47§ 50§ 51§ 41§ 18

KOHTUMÄÄRU S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Geidi Sile 13. detsember 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-14192 Tsiviilasi Menetlustoiming Enima Trade OÜ saneerimisavaldus

§ 28

lg 1 kohaselt, kui võlausaldajad on saneerimiskava vastu võtnud, esitatakse see

§ 10lg 2 p-s 3 nimetatud tähtaja jooksul kohtule kinnitamiseks.

Saneerimiskavale lisatakse hääletusprotokoll koos lisadega ja tõendid saneerimiskava projekti ning

§ 20lg-s 3 nimetatud teate kättetoimetamise kohta.

Saneerimisnõustaja esitab

§ 27

lg 1 järgi kohtule saneerimiskava esitamisega samal ajal kirjaliku arvamuse saneerimiskava kohta. Kohus võib jätta saneerimiskava

§ 28

lg 5 järgi kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetluse, kui

§ 26

alusel esitatud taotlusest, saneerimisnõustaja arvamusest või muudest asjaoludest ilmneb

§ 28lg 5 p-des 1–11 nimetatud alus.

24. Kohtule esitatud taotluse kohaselt on Enima Trade OÜ võlausaldajad saneerimiskava vastu võtnud. Eeltoodust tulenevalt kontrollib kohus, kas saneerimisnõustaja on kohtule esitanud

§ 28

lg-s 1 nimetatud dokumendid ning kas esineb

§ 28lg 5 p-des 1–11 nimetatud aluseid kava kinnitamata jätmiseks.

25. Kohus määras saneerimiskava kohtule esitamise tähtajaks 25.11.2024, saneerimiskava esitati kohtule tähtaegselt. Koos saneerimiskavaga esitas saneerimisnõustaja võlausaldajatele saadetud üleskutsed, tõendid võlausaldajatele saneerimiskava projekti ja hääletussedelite kättetoimetamise kohta, hääletusprotokolli koos hääletussedelitega, vara- ja võlanimekirja ning rahavoogude prognoosi. Seega on saneerimisnõustaja esitanud kohtule kõik

§ 28lg-s 1 loetletud dokumendid.

26. Edasi kontrollib kohus, kas esineb

§ 28lg 5 p-des 1–11 nimetatud aluseid.

27. Kohtul puuduvad andmed, et ettevõtja oleks teinud alates saneerimismenetluse algatamisest tehinguid, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest, ja rikkunud

§ 11

lg 1 ps 5 nimetatud teavitamiskohustust, kahjustades sellega võlausaldajate huve või rikkunud saneerimiskava koostamisel saneerimisnõustaja suhtes koostöö- ja kaasaaitamiskohustust (

§ 28lg 5 p-d 1 ja 2).

28. Saneerimisteate avaldamisel ja edastamisel on järgitud

§-s 12 sätestatud korda, ühtlasi vastavad saneerimisteated eelnimetatud sättes kehtestatud nõuetele. Saneerimisnõustaja on 25.09.2024 avaldanud saneerimismenetluse algatamise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning edastanud saneerimisteated kõikidele võlausaldajale, kelle nõuet sooviti saneerimiskavaga ümber kujundada (

§ 28lg 5 p 3).

29. Saneerimiskava projekti kohta teate avaldamisel on järgitud

§ 20lg 3 nõudeid.

Saneerimisnõustaja avaldas 30.10.2024 teate saneerimiskava projekti kohta väljaandes Ametlikud Teadanded (dtl 165) ning edastas saneerimiskava projekti puudutatud isikutele. Teade vastab

§ 20

lg 5 nimetatud nõuetele (

§ 28lg 5 p 4).

30. Saneerimiskava vastab

§ 21

nõuetele (

§ 28lg 5 p 5).

Kavas on põhjalikult analüüsitud ettevõtte saneerimiseks olulisi asjaolusid ning põhjuseid, mis on tinginud saneerimisvajaduse. Saneerimiskava sisaldab ettevõtte prognoositavat majanduslikku seisundit pärast saneerimismenetluse lõppemist. Saneerimiskava alusel ei kohelda ühtegi võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Saneerimiskava kokkuvõte on kajastatud käesoleva määruse kirjeldavas osas ning kohus seda siinkohal ei korda. 31. Saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud

§ 24nõudeid.

6 31.

1. 31.
2. 2-24-14192 Saneerimiskava on vastu võetud hääletamisega koosolekut pidamata kirjalikul teel ning võlausaldaja häälte arv on võrdne tema põhinõude suurusega.

§ 21

lg 2 sätestab, et saneerimiskavas võib ette näha, et võlausaldajate nõuded rahuldatakse võlausaldajate rühmade kaupa ning ühe rühma moodustavad ühesuguste õigustega võlausaldajad. Saneerimiskavas on võlausaldajad jagatud kahte rühma: pandiga tagatud nõuetega võlausaldajad ja pandiga tagamata nõuetega võlausaldajad. Rühmade moodustamist on põhjendatud saneerimiskava punktis 11 (dtl 104-106). 31.2.

1. Pandiga tagatud nõudega võlausaldajaks on R.T.I, põhinõue on 85 700,32 eurot. 31.2.
2. Pandiga tagamata nõuetega võlausaldajaid on 30, nende põhinõuete summa on 394 546,38 eurot. 31.
3. Hääletamisest võttis osa pandiga tagatud nõudega võlausaldaja. Pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest võttis hääletamisest osa kokku 21 võlausaldajat (dtl 422424). 31.3.
4. Pandiga tagatud nõudega võlausaldaja hääletas saneerimiskava kinnitamise poolt (dtl 293). 31.3.
5. Pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest hääletas saneerimiskava kinnitamise poolt 16 võlausaldajat, kelle nõuetega on esindatud 314 682,78 häält (dtl 273, 275, 276, 279, 280, 281, 283, 285, 287, 291, 299, 301, 303, 307, 310, 417). Vastu hääletasid B.S.E (dtl 289), Q.W.T (dtl 277), Z.G.S (dtl 295), C.R.D (dtl 297) ja A.E.F (dtl 305), kelle nõuetega on esindatud 23 977,93 häält. Hääletuslehe on pandiga tagamata nõuetega võlausaldajate rühmas jätnud tagastamata 9 võlausaldajat, kelle nõuetega on esindatud 55 885,67 häält.
6. Kui võlausaldajad on jaotatud rühmadesse, on kava

§ 24

lg 4 kohaselt vastu võetud, kui igas rühmas hääletasid saneerimiskava poolt võlausaldajad, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku rühmas esindatud häältest. See nõue on täidetud. Esimese rühma võlausaldaja hääletas saneerimiskava kinnitamise poolt. Teise rühma võlausaldajatel oli kokku 394 546,38 häält (dtl 423). Kava vastuvõtmiseks oli vajalik vähemalt 2/3 * 394 546,38 = 263 030,92 häält. Saneerimiskava kinnitamise poolt anti teises rühmas 314 682,78 häält, seega on kava vastu võetud. 33. Saneerimiskavas on kõiki eraldi rühmadesse kuuluvaid võlausaldajaid koheldud võrdselt ning ühtegi võlausaldajat ei ole eelistatud teisele.

§ 28lg 5 p-des 6 ega 8 sätestatud aluseid kava kinnitamata jätmiseks ei esine.

34.

§ 28

lg 5 p 7 reguleerib vastuvõetud saneerimiskava kinnitamisel võlausaldajate huvide testi järgimise kontrollimist. Kohus leiab, et

§ 28

lg 5 p 7 järgi kohus peab

§ 26

lg-s 2 nimetatud võlausaldajate huvide testi järgimist kontrollima üksnes siis, kui võlausaldaja on: 1) hääletanud saneerimiskava vastu ja; 2) esitanud

§ 26lg 1 p 1 1 alusel taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks.

Juhul, kui võlausaldaja on üksnes hääletanud saneerimiskava vastu, kuid on jätnud pärast saneerimiskava üle hääletamist kohtule taotluse vastuvõetud saneerimiskava kinnitamata jätmiseks esitamata, ei pea kohus omal algatusel võlausaldajate huvide testi järgimist kontrollima. Ka praegusel juhul ei ole saneerimiskava vastu hääletanud võlausaldajad kohtule esitanud

§-s 26 sätestatud taotlust. Kohus lisab, et võlausaldaja saneerimiskavale vastu hääletamise teade ei saa olla

§ 26

lg 1 mõttes taotlus 7 2-24-14192 vastuvõetud saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Järelikult ei pea kohus käesolevas asjas võlausaldajate huvide testi järgimist kontrollima.

1. Eeltoodule vaatamata kohus märgib, et vastu hääletanud võlausaldajad ei ole saneerimiskava kohaselt ebasoodsamas seisus, kui nad oleks pankrotimenetluse läbiviimisel ja pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärkude kohaldamise korral. Saneerimisnõustaja on välja arvutanud protsendid saneerimiskava vastu hääletanud võlausaldajate nõuete rahuldamise kohta nii saneerimise kui pankroti korral. Kõnealune protsent on tunduvalt suurem ettevõtja saneerimise korral. Võlausaldaja ei ole esitanud tõendeid, et ta saaks ettevõtja pankroti korral nõude rahuldatud suuremas ulatuses ja kiiremini. Ainuüksi võlausaldaja väited selleks alust ei anna.
2. Saneerimiskaval on mõistlik väljavaade hoida ära ettevõtja maksejõuetus. Ettevõtjal on olemas kõik võimalused nii tööjõu, inventari kui juhtimisoskuste näol, et lõpetada edukalt olemasolevate lepingute alusel teostatavad tööd ning hankida uusi kasumlikke lepingud, mis tagaksid jätkusuutliku äritegevuse ja saneerimiskava täitmise. Saneerimiskava esitamise seisuga on ettevõtjal olemas kliendid ning prognoositav käive oli
3. oktoobriks 211 211,63 eurot,
4. novembriks 862 675 eurot,
5. detsembriks 391 194 eurot ja
6. a kokku 1 994 843 eurot. Tuleviku rahavooge prognoosides on ettevõte olnud konservatiivne. Ettevõtte juhatus eeldab, et praeguse toomisvõimekuse juures suudetakse 2025.a suurendada müügitulu 2,5%, 2026.a 3,5% ning 2027.a 5%, mis on varasemate aastate praktika põhjal teostatav. Uue rahastamise vajadust saneerimiskavaga ette nähtud ei ole. Seega ka

§ 28

lg 5 punktides 10 ja 11 nimetatud aluseid saneerimiskava kinnitamisest keeldumiseks ei esine. 37. Eelmärgitut arvestades ning kuna

§ 28

lg 5 p-des 1–11 kohaldamise eeldused ei ole täidetud, kinnitab kohus Enima Trade OÜ võlausaldajate poolt vastu võetud saneerimiskava. Saneerimiskava lisatakse käesolevale määrusele eraldi failina. 38. Kohtu kinnitatud saneerimiskava on

§ 45lg 5 järgi täitedokument saneerimiskavaga ümberkujundatud nõuete suhtes.

Kui saneerimiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa saneerimiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. 39. Saneerimismenetluse algatamise tagajärjena peatatud täitemenetlused, sundtäitmine, kohtumenetlus ning muud

§-s 11 nimetatud meetmed jäävad nõuete suhtes, mille kohta saneerimiskava kehtib, peatatuks (

§ 47lg 3).

40.

§ 50

lg 1 kohaselt teostab järelevalvet saneerimiskava täitmise üle saneerimisnõustaja. Selleks esitab saneerimisnõustaja saneerimiskava täitmise kohta võlausaldajale ja kohtule igal poolaastal aruande, milles kirjeldab ettevõtja majanduslikku seisundit, saneerimiskava täitmist ja muid olulisi asjaolusid, mille vastu võlausaldajal võib huvi olla (

§ 50lg 2).

Samuti teatab saneerimisnõustaja ettevõtja maksejõuetusele viitavatest asjaoludest kohe ettevõtjale ja püsiva maksejõuetuse saabumisel ka võlausaldajale ning saneerimiskava kinnitanud kohtule (

§ 50lg 3).

Ettevõtja annab seejuures saneerimisnõustajale järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab saneerimisnõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel (

§ 50lg 5).

41. Kohus tühistab

§ 51

lg 1 alusel saneerimiskava: 1) kui ettevõtja on pärast saneerimiskava kinnitamist tunnistatud süüdi pankroti- või täitemenetluse kuriteos; 2) kui ettevõtja ei täida saneerimiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 3) kui saneerimiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et ettevõtja ei suuda saneerimiskavaga võetud kohustusi täita; 4) saneerimisnõustaja avalduse alusel, kui ei maksta tasu järelevalve teostamise eest; 5) saneerimisnõustaja avalduse alusel, kui ettevõtja ei osuta saneerimisnõustajale 8 2-24-14192 abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna saneerimisnõustajale teavet, mida viimane vajab järelevalve teostamiseks; 6) ettevõtja avalduse alusel; 7) kui kuulutatakse välja ettevõtja pankrot. Saneerimisnõustaja tasu 42. Saneerimismenetluse kulud jäävad

§ 41

lg 1 alusel ettevõtja kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad nende endi kanda.

1. Saneerimisnõustaja on esitanud kohtule oma töö aruande ja tasutaotluse.
2. Saneerimisnõustaja on taotlenud 9920 euro suuruse tasu määramist, millele lisandub käibemaks. Saneerimisnõustaja taotluse kohaselt on ta teinud järgmised toimingud mahus 62 tundi: saneerimisavaldusega tutvumine ning ettevõtte majandusliku olukorra ja kavandatava saneerimisega kurssi viimine – 3 tundi; kohtumised ja nõupidamised avaldaja esindajaga – 5 tundi; saneerimisteate koostamine, tõlkimine ja võlausaldajatele väljasaatmine, suhtlus võlausaldajatega – 3,5 tundi; avaldajalt dokumentide nõudmine ning esitatud dokumentidega tutvumine – 5 tundi; koostöös ettevõtjaga saneerimiskava koostamine ning võlausaldajatega läbirääkimiste pidamine – 39 tundi; saneerimiskava edastamine võlausaldajatele, suhtlemine võlausaldajatega – 0,5 tundi; saneerimiskava hääletusprotokolli koostamine – 3 tundi ja saneerimiskava esitamine, sh lisade komplekteerimine ning saneerimisnõustaja arvamuse koostamine – 3 tundi.
3. Saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste katteks on ettevõtja tasunud kohtu deposiiti 8000 eurot.

§ 18

lg 2 kohaselt on saneerimisnõustajal õigus saada saneerimiskava kinnitamisel tasu oma ülesannete täitmise eest. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt otsustab kohus tasu suuruse saneerimisnõustaja tegevuse ja aruande alusel. Kohus võib määrata, et tasu makstakse osamaksetena. Saneerimisnõustaja tasu ja hüvitatavate kulutuste arvestamise kord ning tasu piirmäärad on kehtestatud justiitsministri 09.01.2009 määrusega nr

1. Määruse § 2 kohaselt lähtub kohus saneerimisnõustaja tasu määramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe puudub või kui kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse määruse §-de 4-6 alusel.
2. Kohtupraktika kohaselt tuleb ettevõtja ja saneerimisnõustaja kokkuleppesse tasu suuruse kohta kohtul suhtuda kriitiliselt, seda eelkõige põhjusel, et makseraskustes ettevõtja kulutab põhiliselt seda raha, mille võiks kulutada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 09.05.2011, nr 3-2-1-25-11, p 87). Seega peab kohus esmajoones hindama ega saneerimisnõustaja tasuga ei kahjustata ebamõistlikult ettevõtja võlausaldajate huve. Saneerimisnõustajale tasu määramisel tuleb muu hulgas hinnata, kas nõustaja väidetud teenuse osutamise peale kulutatud aeg võis ka tegelikult selleks kuluda ja oli mõistlikult vajalik (justiitsministri määruse § 4 lg-d 1, 3, 4) ning millist tasu võiks nõustaja kvalifikatsiooniga spetsialist sarnastel alustel tunnitasuna teenida.
3. Maakohtu hinnangul on saneerimisnõustaja poolt teenuse osutamisele kulutatud aeg (62 tundi) realistlik ning menetluse mahuga kooskõlas. Saneerimiskavaga kujundati ümber 31 võlausaldaja nõuded, kellele kõigile tuli koostada ja edastada saneerimisteated ning kelle kõigi nõuete õiguspärasust tuli kontrollida. Arvestades võlausaldajate hulka, on materjalide läbitöötamiseks, nõupidamisteks, kava koostamiseks ja võlausaldajatega läbirääkimisteks kulunud aeg põhjendatud.
4. Maakohtu hinnangul on saneerimisnõustaja osutatav teenus keerukuseastmelt sarnane vandeadvokaadi poolt kohtumenetluses osutatava õigusteenusega. Riigikohus pidanud 9 2-24-14192 viimaste aastate praktikas vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasu määradeks (summad ilma käibemaksuta): 170 eurot (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24), 175 eurot (RKTKo 02.06.2021, 2-195942), 180 eurot (RKTKm 10.07.2023, nr 2-22-359, p 17, RKTKm 30.11.2022, nr 2-21-13599, p 15), 190 eurot (RKTKo 13.05.2020, 2-18-17536, p 18), 200 eurot (RKTKo 03.04.2019, 2-163785, p 31.4) ja 205,58 eurot (RKTKo 18.05.2022, nr 2-21-1824 p 13). Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on
5. aastal 164 eurot (lisandub käibemaks, PankrS § 23 lg 3 ja § 65 lg 1 1 koosmõjus), kuid maakohtu hinnangul on saneerimisnõustaja töö keerulisem, kui pankrotihalduri oma.
6. Saneerimisnõustaja taotleb 9920 euro suuruse tasu määramist, millele lisandub käibemaks. See teeb osutatud teenuse tunnitasu määraks 9920 / 62 = 160 eurot (käibemaksuta). Maakohtu hinnangul vastab selline tunnitasu sarnase teenuse turuhinnale, saneerimisnõustaja töö keerukusele ja tema kutseoskustele, kahjustamata samas Enima Trade OÜ võlausaldajate huve ebamõistlikult.
7. Justiitsministri 09.01.2009 määruse nr 1 („Saneerimisnõustaja tasu ja hüvitatavate kulutuste arvestamise kord ning tasu piirmäärad“) § 5 kohaselt on saneerimisnõustaja tasu piirmäärad 3,5% kuni 4% ümberkujundatavatest nõuetest. Saneerimiskava alusel rahuldatakse nõudeid 250 352,45 euro ulatuses. Kui lähtuda justiitsministri määrusega kehtestatud alammäärast, tuleks saneerimisnõustaja tasuks määrata 250 352,45 * 0,035 = 8762,34 eurot, millele lisandub käibemaks 1 927,71, kokku 10 690,05 eurot. Kui lähtuda justiitsministri määrusega kehtestatud ülemmäärast, tuleks saneerimisnõustaja tasuks määrata 250 352,45 * 0,04 = 10 014,10 eurot, millele lisandub käibemaks 2 203,10 eurot, kokku 12 217,20 eurot. Saneerimisnõustaja taotletav tasu ei ületa määrusega kehtestatud ülempiiri.
8. Eelneva põhjal määrab maakohus saneerimisnõustaja tasuks 9920 eurot, summale lisandub käibemaks (summa käibemaksuga 12 102,40 eurot). Saneerimisnõustaja taotlusel tuleb tasu maksta büroole, mille kaudu nõustaja tegutseb.
9. Ühtlasi rahuldab maakohus

§ 18

lg 3 alusel taotluse võimaldada ettevõtjal maksta saneerimisnõustaja tasu osamaksetega. Saneerimisnõustaja tasust 8000 eurot kantakse välja kohtu deposiidist. Ülejäänu, 4102,40 eurot on ettevõtjal õigus tasuda kolme võrdse osamaksega (kolme kuu jooksul) vastavalt talle esitatavatele arvetele. 53. Järelevalve teostamise ajal kohaldatakse saneerimisnõustaja suhtes

§-des 17–19 1 sätestatut. Järelevalve teostamise eest saneerimisnõustajale makstava tasu suuruse määrab kohus kindlaks kord aastas ning üksnes siis, kui saneerimisnõustaja seda taotleb. Saneerimisnõustaja peab taotluses märkima, milliseid ülesandeid ta järelevalvet teostades täidab ja kuidas on taotletav tasu nende ülesannetega kooskõlas. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik 10