Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest arvates. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud Emtax Grupp OÜ (likvideerimisel) avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt otsustati osaühingu ainuosaniku 27.07.2024 otsusega ühingu tegevus lõpetada ja määrati likvideerija. Likvideerija tegi kindlaks, et ühing on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku ainuosanik ja juhatuse liige oli kuni oma surmani C I.G. Tema poolt on asutatud aja jooksul kokku viis osaühingut, mis tegelesid kinnisvaraprojektide arendusega. Iga kinnisvaraobjekti jaoks moodustati eraldi osaühing. Vastavalt vajadusele andsid osaühingud üksteisele laenu, samuti tegi C. I.G füüsilise isikuna kõigi osaühingutega laenuarveldusi. Alates 22.02.2024 teostab osaniku õigusi C. I.G pärija, kes viis läbi osaühingute reorganiseerimise, mille käigus toimus tegevuse lõpetanud ühingute ühinemine ja likvideerimine. Kuna pärija ei olnud C. I.G eluajal tema äritegevusega kursis, siis on paljude tehingute ja äriliste otsuste info puudulik ning osa dokumente on läinud kaduma. Likvideerija on äriregistrile esitanud likvideerimisaruande seisuga 29.07.
lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
3.
Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara 0,71 eurot (so raha arvelduskontodel). Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt 798 984,07 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetus tekkis 2023. aastal. 4.
lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse tõenäoliseks põhjuseks arendusprojekti ebaõnnestumine. Äriplaan ei realiseerunud ning muid ärisuundi peale xxx arenduse võlgnikul ei olnud. Võimalik, et maksejõuetuse osaliseks põhjuseks on ka tütarettevõtjate ebaõnnestunud äritegevus. Ajutine haldur ei ole tuvastanud maksejõuetuse põhjusena rasket juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu. Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. 5.
lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on
a) G.X ja likvideerija ning endine juhatuse liige I.G. 6. Pankrotivara moodustamise aluseks saab
Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi ja kuriteo tunnustega tegusid. Võlgnik on pärast juhatuse liikme ja osaniku C I.G surma teinud nn reorganiseerimise käigus mitmeid tehinguid, mis vajaksid pankrotimenetluse käigus täiendavat uurimist. Võlgnik on põhilise osa enda varast mitterahalise sissemaksetena üle andnud teistele äriühingutele. Eelduslikult mitterahalise sissemakse üleandmisel võlgniku vara väärtus ei tohiks väheneda. Kinnisasja asendab samas väärtuses osalus teises äriühingus. Sama kehtib ka nõude tasaarvestuse korral. Siiski väärib tähelepanu asjaolu, et võlgnik on võõrandanud osaluse märkimisväärselt madala hinnaga võrreldes üleantud kinnisasjade väärtusega. Samas võib olla osaluse väärtus olla võõrandamise hetkel õiglane ja olla vähenenud seoses tütaräriühingu (H.H.M) normaalse äritegevusega (äririskide realiseerumisega). Selle täpsemaks hindamiseks on vajalik põhjalikumalt analüüsida tütaräriühingu majandustegevust. See aga väljub käesoleva aruande koostamiseks antud aja- ja raharessursi piiridest (kättesaadavad ei ole ka tütaräriühingute vastavad andmestikud). Sama võlgniku osaluse kohta C OÜ-s mis on samuti omandatud mitterahalise sissemaksega. Ajutise halduri tasu 3 7. Ajutine pankrotihaldur Jüri Truuts on esitanud tasunõude 18,47 töötunni eest kokku summas 2 678,15 eurot.
lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.
lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1/5 kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutine haldur taotleb tasu määraga 145 eurot tund. 8. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 2 678,15 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse
alusel.
lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesoleval juhul pankrotivara puudub, mistõttu kuulub ajutise halduri tasu väljamaksmisele Rahandusministeeriumi tagatiste kontole makstud deposiidi arvelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.