lg 4 alusel pikendada Harju Maakohtu 14.01.2021 otsusega ja Viru Maakohtu 22.04.2021 määrusega Maarjo N.K-le määratud katseaega 3 (kolme) kuu võrra s.o kuni 14.07.2023. Välja mõista Maarjo N.K-lt menetluskuluna riigi õigusabi tasu seitsekümmend kaks) eurot 80 senti riigituludesse. 172 (ükssada Menetluskulu 172,80 eurot tasuda 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor Bank AS viitenumbrile 99921700001693 (märkides makse selgituses: Menetluskulu asjas 1-20-9343). Menetluskulu tähtajaks tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12) määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Harju Maakohtu 14.01.2021 otsusega tunnistati Maarjo N.K süüdi
Maarjo N.K tunnistati süüdi
lg 2 p 4,8 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta ja 6 kuud.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning kuritegude kogumis mõisteti liitkaristuseks vangistus 1 aasta ja 6 kuud.
lg 1 ja 3 alusel jäeti Maarjo N.K-le mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o vangistus 1 aasta ja 6 kuud täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Maarjo N.K temale määratud 2 aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p-des 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid ja
Katseaja algust arvatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 14.01.2021 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 30.01.
§-s 75 lg 1 p-des 1,2,3,4 ja 5 sätestatud kohustusi, ent ei pidanud karistuse täitmisele pööramist veel põhjendatuks. Süüdimõistetu kohtumenetluse käigus ajavahemikus 20.04-22.04.2021 s.o 3 päeva vahi all viibitud aeg loeti karistusest kantuks. Kohtumäärus jõustus 08.05.
§-s 74 lg 4 on sätestatud, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus vangistuse täitmisele pööramiseks tuleb jätta rahuldamata, kuid pikendada tuleb süüdimõistetu katseaega. Kriminaalhooldusametnik heidab Maarjo N.K-le ette 9.08.2021 ja 10.08.2021 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele mitteilmumist. Registreerimislehe kohaselt ( tl 8 pöördel) kohaselt pidi Maarjo N.K registreerimisele ilmuma 9.08.2021, kuid ei ilmunud, vaid helistas, mille tulemusena aega muudeti. Uue registreerimisajana on märgitud 10.08.2021, mil süüdimõistetu samuti ei ilmunud, vaid saatis õhtul meili. Kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljatrüki kohaselt ( tl 20-22) kohaselt helistas süüdimõistetu 9.08.2021 ja palus vastuvõtuaega edasi lükata, sest tal polevat raha Tallinnast bussiga Võrru sõitmiseks. Lepiti kokku, et Maarjo N.K tuleb 10.08.2021 vastuvõtule. Nimetatud päeval Maarjo N.K kohale ei ilmunud ega teavitanud mitteilmumise põhjustest. 10.08.2021 õhtul saatis Maarjo N.K kriminaalhooldusametnikule SMSi, milles teavitas, et ei saanud sõiduraha. Ka hilisemas suhtluses kriminaalhooldusametnikuga on Maarjo N.K väitnud, et rahapuuduse tõttu tal augustikuus Lõuna-Eestisse võimalik tulla ei ole. Oma 06.09.2021 kriminaalhooldusametnikule antud seletuses ( tl 11) on Maarjo N.K põhjendanud, et ta ei ilmunud 9.08.2021 ja 10.08.2021 vastuvõtule puuduvate vahendite tõttu. Sama põhjenduse juurde ( puudus raha Võrru sõiduks) jäi Maarjo N.K ka kohtuistungil. Hinnates kogumis registreerimislehes ja kriminaalhoolduse elektroonilises päevikus toodut, süüdimõistetu kriminaalhooldusametnikule antud seletust ja kohtuistungil antud ütlusi loeb kohus tõendatuks, et Maarjo N.K jättis 9.08.2021 ja 10.08.2021 tahtlikult ja mõjuva põhjuseta registreerimisele ilmumata. Süüdimõistetu oli registreerimisaegadest teadlik. Süüdimõistetu poolt esile toodud põhjust (rahaliste vahendite puudumine) ei loe kohus arvestatavaks. Maarjo N.K on katseaja vältel vahetanud elukohta ja kolinud xxxxxxxxx ning kriminaalhooldus on tema enda soovil üle toodud xxxxx. Süüdimõistetu peab oma elu selliselt korraldama, et kriminaalhoolduse ajal saaksid kõik kohustused õigel ajal ja korrektselt täidetud. Maarjo N.K peab registreerimiskohustust täitma üks kord kuus. Tal on olnud piisavalt aeg planeerida rahalisi vahendeid ja oma tegemisi. Jättes 9.08.2021 ja 10.08.2021 registreerimisele ilmumata rikkus Maarjo N.K
§-s 75 lg 1 p 2 sätestatud kohustust. Kriminaalhooldusametnik heidab Maarjo N.K-le töökoha vahetamist ametnikku teavitamata. Töötamise registri väljatrükist ( tl 9-10) nähtub, et Maarjo N.K töötas alates 19.07.2021 kuni 11.08.2021 xxxxxxxxxx xxxxx xx-s (kust lahkus poolte kokkuleppel) ja alates 16.08.2021 kuni 06.09.2021 xx-s xxxxx ( tööleping lõpetatud töötaja isikut tuleneval 3
§-s 75 lg 1 p 5 sätestatud kohustust. Töökoha vahetamist kriminaalhooldusametniku eelneva loata ei loe kohus aga raskeks rikkumiseks, kuna see pole kriminaalhoolduse teostamist süüdimõistetu üle takistanud. Maarjo N.K kriminaalhooldus ei ole möödunud edukalt. Registreerimislehelt nähtuvalt esimene registreerimine toimus alles 3 kuud pärast kohtuotsuse jõustumist, sest Maarjo N.K ei ilmunud registreerimiskohustust täitma Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esindusse 10.02.2021, 17.02.2021, 15.03.2021. Seoses nende rikkumistega esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnik 09.03.2021 Viru Maakohtule esimese erakorralise ettekande Maarjo N.K-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Maarjo N.K ei olnud ka kohtule kättesaadav, mistõttu kuulutati ta tagaotsitavaks ja vahistati. Kohus jättis karistuse täitmisele pööramata, pikendades Maarjo N.K katseaega 3 kuu võrra. Sellele vaatamata on Maarjo N.K jätkanud registreerimiskohustuse rikkumistega. Kuna käesoleva aasta kevadel asetleidnud rikkumiste eest on Viru Maakohus juba katseaega pikendanud, ei saa kohus enam nende rikkumiste eest teist korda kohaldada mingit muud
§-s 74 lg 4 nimetatud meedet. Nimetatud rikkumised samas iseloomustavad süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, osutades, et süüdimõistetu on ka varasemalt käitumiskontrolli nõudeid rikkunud. Seega pole käesolevas asjas etteheidetavate rikkumiste näol tegemist esmakordsete eksimustega. Maarjo N.K-d iseloomustab positiivselt asjaolu, et kriminaalhooldusametniku kinnitusel pole ta katseajal uusi süütegusid toime pannud. Süüdimõistetut iseloomustab ka positiivselt, et ta on katseaja jooksul olnud hõivatud töise tegevusega ning töötab ka käesoleval ajal. Maarjo N.K-le on kohtuotsuse tegemisel antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale määratud kontrollnõuded ja -kohustused. Maarjo N.K neid tingimusi ei ole täitnud. Maarjo N.K on katseaja kestel korduvalt rikkunud registreerimiskohustust. Süüdimõistetu jätkas rikkumiste (ei ilmunud järjekordselt kriminaalhooldusosakonda vastuvõtule ega teavitanud töökoha vahetusest) toimepanemist ka peale seda, kui varasemate rikkumiste eest oli kohus pikendanud katseaega. Eeltoodu väljendab kohtu hinnangul selgelt süüdimõistetu ükskõiksust talle määratud kohustuste täitmise suhtes. Maarjo N.K ei ole ilmselgelt mõistnud käitumiskontrolli nõuete kõrvalekaldumatut täitmise vajadust ning on suhtunud käitumiskontrolli nõuetesse ükskõikselt. Varasemalt kohaldatud abinõu s.o katseaja pikendamine ei ole täitnud oma eesmärki s.o mõjutanud süüdimõistetut rikkumistest hoiduma. Käesolevas asjas etteheidetavate rikkumiste näol pole tegemist esmakordsete ega juhulikku laadi rikkumistega. Eeltoodu annaks antud juhul piisavalt alust pöörata karistus
Mistahes uue rikkumise toimepanemisel on kohtul kriminaalhooldusametniku taotlusel võimalik kaaluda Maarjo N.K karistuse täitmisele pööramist veel edaspidigi, sealjuures võib vangistuse täitmisele pööramise tingida eraldivõttes isegi mõni vähetähtis rikkumine. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 mõistab kohus süüdimõistetult menetluskuluna välja riigi õigusabi tasu 172,80 eurot. Kuigi kohus jätab vangistuse täitmisele pööramata, on ettekande esitamine olnud sisuliselt põhjendatud. Nagu kohus eespool tuvastas, on süüdimõistetu erakorralises ettekandes talle ette heidetud rikkumised toime pannud. Seetõttu peab kohus põhjendatuks menetluskulu jätta süüdimõistetu kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.