1-20-9343/78

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-9343 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse erakorraline ettekanne Maarjo D.X-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse kriminaalhooldusametnik Anu Madissoon Süüdimõistetu Maarjo D.X isikukood: 39607020229; elukoht: xxxxxxxxx RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata erakorralise ettekande taotlus Maarjo D.X-ile mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Harju Maakohtu 14.01.
3. a otsusega tunnistati Maarjo D.X süüdi ning teda karistati KarS § 121 lg 1 ja § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega Tuginedes KarS § 74 lg-tele 1 ja 3, jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui M. D.X ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust, s.o osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 30.01.
4. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 14.01.2021 ja pidi esialgu lõppema 14.01.
6. Viru Maakohtu 22.04.
7. a määrusega pikendati Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse erakorralise ettekande alusel M. D.X katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 14.04.
8. Kohus tuvastas, et M. D.X ei ilmunud
9. ja 17.02.2021 ning 15.03.2021 kriminaalhooldusosakonda. Harju Maakohtu 14.01.
10. a otsusega mõistetud karistusest loeti kantuks M. D.X vahi all viibitud 3 päeva. Määrus jõustus 08.05.
11. 1
12. Tartu Maakohtu 23.09.
13. a määrusega pikendati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorralise ettekande alusel M. D.X katseaega täiendavalt 3 kuu võrra, s.o kuni 14.07.
14. Kohus tuvastas, et M. D.X ei ilmunud
15. ja 10.08.2021 taas kriminaalhooldusosakonda ning vahetas 11.08.2021 kriminaalhooldusametniku eelneva loata töökohta. Määrus jõustus 09.10.
17. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esindus esitas 07.04.2022 Tartu Maakohtule kolmanda erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pöörata M. D.X-ile mõistetud vangistus täitmisele, sest M. D.X ei ilmunud 31.01.2022 uuesti kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 4.
18. M. D.X kriminaalhooldus algas 30.01.2021 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 28.04.
19. M. D.X-il on olnud registreerimiskohustuse täitmisega probleeme kogu katseaja vältel. Kõigepealt ei ilmunud M. D.X kriminaalhooldusosakonda
20. ja 17.02.2021 ning 15.03.2021, mistõttu pikendati Viru Maakohtu 22.04.
21. a määrusega M. D.X katseaega 3 kuu võrra. Seejärel ei ilmunud M. D.X
22. ja 10.08.2021 taas kriminaalhooldusosakonda ning vahetas kriminaalhooldusametniku loata 11.08.2021 töökohta. Nende rikkumiste eest pikendati Tartu Maakohtu 23.09.
23. a määrusega M. D.X katseaega täiendavalt 3 kuu võrra. 4.
24. Pärast maakohtu eelmise määruse jõustumist täitis M. D.X mõne aja jooksul registreerimiskohustust korrektselt ja 03.01.2022 alustati sotsiaalprogrammiga „Õige hetk“. Järgmine programmi tund oli planeeritud 31.01.2022 registreerimise ajal, kuid M. D.X teatas samal päeval kriminaalhooldusametnikule e-kirja teel, et ta on haigestunud. 10.02.2022 avaldas M. D.X ametnikule telefonitsi, et ta on ikka veel haige. Uuesti õnnestus M. D.X-iga telefonitsi suhelda 28.03.2022, mil määrati, et ta peab 04.04.2022 kriminaalhooldusosakonda ilmuma. M. D.X ilmus ettenähtud ajal kohale ja märkis kirjalikus selgituses, et ta oli pikemalt kodus haige. M. D.X tegi kiirtesti, mis oli positiivne, ja helistas perearstile, kuid arst ei võtnud teda vastu. Kuna M. D.X-il pole arstitõendit 31.01.
25. a mitteilmumise kohta, käsitleb kriminaalhooldusametnik seda registreerimiskohustuse rikkumisena. Samuti tuleb sotsiaalprogrammiga alustada algusest, sest esimesest korrast on möödas mitu kuud. 4.
26. M. D.X-il on kogu katseaja jooksul olnud probleeme elukohaga ja alates
27. a novembrist viibib ta venna juures Tallinnas, sest tal pole õnnestunud rahapuuduse tõttu omaette elukohta saada. Samuti on M. D.X sissetulekud olnud katseajal ebastabiilsed ja ametlikud töösuhted on jäänud lühiajaliseks. Püsivaks sissetulekuks oli kuni 05.03.2022 osalise töövõime toetus, M. D.X tegeleb töövõime uue hindamisega ja on Töötukassas arvel. Karistusregistri järgi pole M. D.X-i katseajal uusi süütegusid toime pannud, kuid kohtus 1 on kriminaalasi M. D.X süüdistuses KarS § 423 järgi. 4.
28. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb M. D.X-ile mõistetud vangistus täitmisele pöörata. M. D.X on korduvalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid, kusjuures ta on jätkanud rikkumiste toimepanemist ka pärast kaht kohtumäärust. Katseaeg on ebaõnnestunud, sest M. D.X ilmselgelt ei adu käitumiskontrolli nõuete mõtet ja nende korrektse täitmise vajadust ning pole alust arvata, et tema suhtumine võiks muutuda. Registreerimiskohustuse rikkumiste tõttu pole olnud võimalik sotsiaalprogrammi läbi viia. 2
29. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud ettepaneku juurde ja palus pöörata M. D.X-ile mõistetud vangistuse täitmisele. Käitumiskontrolli peaaegu pole olnud võimalik läbi viia. Osa põhjuseid on objektiivsed, kuid osa on tulenenud M. D.X käitumisest. Lõputult ei saa sel asjal lasta toimuda nii nagu ta praegu on, et kohtumised toimuvad kord paari-kolme kuu jooksul. Nii pole võimalik kohtu määratud programmikohustust täita ega käitumiskontrolli läbi viia. Karistus tuleb pöörata täitmisele või M. D.X tuleb vabastada käitumiskontrollist ja jätta katseaeg iseseisvale täitmisele.
30. M. D.X kinnitas kohtuistungil, et erakorralises ettekandes ja tema poolt kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märgitu on õige. Ta ei ilmunud 31.01.2022 kriminaalhooldusosakonda, sest oli pikemat aega haige. Covid-19 kiirtest oli positiivne ja kui M. D.X helistas perearstile, ei võtnud arst teda vastu ega soovitanud kohale tulla. Samuti ei teinud M. D.X laboritesti, sest arst soovitas mitte liikuda. Tal oli 39 kraadi palavik ja ta oli põhimõtteliselt 2 kuud voodis pikali. Vend võib neid väiteid kinnitada. M. D.X ei tea, mida ta oleks pidanud veel tegema. Tema organism oli nõrk ja tal on praegugi viiruse tõttu südame rütmihäired ja hingamisraskused ning tal on raske trepist käia. M. D.X pole ka vahepeal arsti juures käinud, sest ta on tööga tegelenud. Samuti lõppes M. D.X-il töötuhüvitis ära ja ta on proovinud sellega tegeleda. Ta pole oma asju unarusse jätnud, vaid on proovinud kõigega tegeleda. M. D.X ei helistanud ise kriminaalhooldajale, sest tal on uus telefon, salvestatud kontaktid jäid eelmise telefoni mällu ta ei leidnud üles kriminaalhooldaja antud paberilipikut, kus olid tema andmed peal. Ühel hetkel ei pääsenud M. D.X ka oma vanale meilile ligi ja tal on nüüd uus meil. M. D.X on huvitatud katseaja läbimisest ja elab praegu Tallinnas venna juures. Kui M. D.X saab palga kätte, üürib ta edaspidi oma korteri, aga praegu pole võimalust. M. D.X sai tööle, läheb eluga edasi ega mõista, miks on vaja teda vanglasse saata, kui ta pole üks või kaks korda kriminaalhooldaja juurde jõudnud. M. D.X pole ühtegi jamasse sattunud. Ta oli haige ja perearst ei võtnud teda vastu. Kohtu seisukoht
31. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.
32. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2).
33. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga ning kuulanud ära kriminaalhooldaja arvamuse ja M. D.X selgitused, leiab kohus, et etteheide 31.01.2022 registreerimiskohustuse rikkumise osas pole põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud registreerimislehe kohaselt ei ilmunud M. D.X 31.01.2022 kriminaalhooldusosakonda, vaid kirjutas, et ta on haige (tl 16). Nähtuvalt e-kirja vahetusest teatas M. D.X 31.01.2022 hommikul kell 08:38 kriminaalhooldusametnikule, et ta tunneb end halvasti ja tal on 38,4 palavik, ning küsis, kas kohtumist saab edasi lükata. Ametnik vastas, et palavikuga ei tohi tulla, ning andis korralduse võtta perearstiga ühendust, teha vajadusel koroonatest ja teatada testi tulemustest. M. D.X lubas perearstile helistada. Seejärel küsis kriminaalhooldusametnik 3 07.02.2022, kuidas M. D.X-il läheb ja millal saab vastuvõttu planeerida, kuid M. D.X ei vastanud (tl 20). Erakorralisest ettekandest tuleneb, et edasi avaldas M. D.X 10.02.2022 ametnikule telefonitsi, et ta on ikka veel haige. Uuesti õnnestus M. D.X-iga telefonitsi suhelda 28.03.2022, mil määrati, et ta peab 04.04.2022 kriminaalhooldusosakonda ilmuma. M. D.X ilmus määratud päeval kohale ja andis vahepealse kohta kirjaliku selgituse. Selgituses märkis M. D.X, et ta oli pikemat aega kodus haige. Ta tegi kiirtesti, mis oli positiivne, ja helistas perearstile, kuid arst ei võtnud teda vastu (tl 17). Kohtuistungil jäi M. D.X kriminaalhooldusametnikule antud kirjaliku selgituse juurde, lisades, et tal oli 39 kraadi palavik ja ta oli põhimõtteliselt 2 kuud voodis haige. Perearst ei soovitanud M. D.X-il kohale tulla ega kuhugi liikuda, et näiteks laboritesti teha. Vend võib neid väiteid kinnitada. M. D.X ei tea, mida ta oleks pidanud veel tegema.
34. Kohus märgib, et eelnevast nähtuvalt pole vaidlust, et M. D.X ei ilmunud 31.01.2022 kriminaalhooldusosakonda ega täitnud sel päeval KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud registreerimiskohustust. Ainuüksi seetõttu pole võimalik aga praeguses asjas kriminaalhoolduse nõuete rikkumist ette heita. M. D.X teatas kriminaalhooldusametnikule mitteilmumisest ning on algusest peale andnud üksikasjalikke ja veenvaid selgitusi, et ta oli haige ja miks tal pole olnud võimalik arstitõendit esitada. Üldteadaolevalt ei võtagi perearstid positiivse kiirtestiga inimesi vastu ja arvestades M. D.X tervislikku seisundit (sh kõrge palavik) on usutav seegi, et arst ei soovitanud tal kuhugi liikuda, et näiteks laboritesti teha. Eelnevast tulenevalt polnud M. D.X-il objektiivselt võimalik 31.01.2022 haigestumise kohta arstitõendit saada ja seda kriminaalhooldusametnikule esitada. Taolises olukorras ei saa kohtu arvates kriminaalhoolduse nõude rikkumist ette heita. Süüdimõistetult ei saa nõuda võimatu kohustuse täitmist, mistõttu ei saa praeguses asjas kriminaalhooldusosakonda ilmumata jätmist pidada põhjendamatuks ainuüksi arstitõendi puudumise tõttu.
35. Kohtule pole esitatud tõendeid, et M. D.X valetas haiguse kohta ja jättis kriminaalhooldusosakonda ilmumata mingil muul põhjusel. Lähtudes ülal toodust, leiab kohus, et 31.01.
36. a registreerimiskohustuse rikkumine pole tõsikindlalt tõendatud. Seega pole võimalik M. D.X-ile KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustuse rikkumist ette heita. Kuna M. D.X pole erakorralises ettekandes etteheidetavat rikkumist toime pannud, jätab kohus rahuldamata taotluse M. D.X-ile mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.
37. Mis puudutab M. D.X varasemaid rikkumisi, siis nendele on juba kohtumäärustega reageeritud ja M. D.X katseaega on pikendanud kahel korral kokku 6 kuu võrra, s.o kuni 14.07.
38. Nagu erakorralises ettekandes märgitakse, täitis M. D.X pärast eelmist kohtumäärust registreerimiskohustust kuni 31.01.2022 korrektselt ja vahepeal alustati ka sotsiaalprogrammiga „Õige hetk“. Kohus toob välja, et kuigi M. D.X pikema haiguse tõttu polnud võimalik sotsiaalprogrammiga jätkata, ei sõltunud see asjaolu M. D.X tahtest ja talle ei saa seda ette heita. Samuti on M. D.X katseaja lõpuni (s.o kuni 14.07.2023) jäänud veel peaaegu 1 aasta ja 3 kuud ning selle aja jooksul jõuab M. D.X sotsiaalprogrammi läbida.
39. Viimaks avaldas M. D.X kohtuistungil, et ta pole oma asju unarusse jätnud ja on püüdnud kõigi kohustustega tegeleda. Ta leidis töö ja tegeleb uue töötuhüvitise määramisega. Praegu elab M. D.X Tallinnas venna juures, kuid kui ta saab palga kätte, üürib ta edaspidi oma korteri. Praegu pole selleks võimalust. Arvestades kirjeldatud selgitusi, leiab kohus, et M. D.X on motiveeritud katseaega edukalt läbima ja kriminaalhooldusametnikuga koostööd tegema ning pingutab selle nimel. Kuigi senine kriminaalhooldus on kulgenud 4 katkendlikult, on katseaja lõpuni jäänud veel 1 aasta ja 3 kuud ning kriminaalhooldusametnikul on võimalik anda M. D.X-ile korraldusi, et edaspidi käitumiskontrolli efektiivse(ma)lt läbi viia (sh vajadusel kohustada M. D.X-i sagedamini kriminaalhooldusosakonda ilmuma). Juhul, kui M. D.X ei täida talle pandud kohustusi (nt rahapuuduse tõttu), kriminaalhooldusametnikul pole sisulist ülevaadet M. D.X tegevusest ja käitumiskontrolli pole võimalik läbi viia, saab kriminaalhooldusametnik pöörduda uue erakorralise ettekandega kohtusse ja kohus võib M. D.X-ile mõistetud vangistuse edaspidi täitmisele pöörata. (allkirjastatud digitaalselt) 5