← Eesti

1-19-3807/5

Obsah (7)§203§200§121§65§274§64§68

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.05.2019 Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-3807 (19244000335) Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Ja

§203

, §404 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud tingimisi katseajaga 3 aastat - Viru Maakohtu 11.02.2019 otsusega

§200

lg.1 järgi vangistusega 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust tingimisi katseajaga 2 aastat 3 kuud Tõkend – vahistamine – alates 07.04.2019 Juhindudes KrMS § 247, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 309, § 310, § 313, § 315, § 318 lg 1 ja § 319 lg 1, 2, maakohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada S.X Karistusseadustiku §121 lg.2 p.2 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 1 Karistusseadustiku §65 lg.1 alusel liita mõistetud karistusele 6 (kuus) kuud vangistust Viru Maakohtu 11.02.2019 otsusega mõistetud karistus 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusegaja mõista S.X-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Süüdi tunnistada S.X Karistusseadustiku §121 lg.2 p.2, 3 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. Süüdi tunnistada S.X Karistusseadustiku §274 lg.2 p.4 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Karistusseadustiku §64 lg.1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks karistusega ja mõista S.X-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. raskeima Karistusseadustiku §65 lg.2 alusel liita mõistetud karistusele 1 (üks) aasta vangistust Viru Maakohtu 11.02.2019 ja käesoleva kohtuotsusega mõistetud liitkaristus 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust ning mõista S.X-ile lõplikult kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. S.X-i karistuse kandmise algus on alates 07.04.2019. S.X-i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Asitõendid – DVD-R plaat helisalvestisega (videosalvestis) ja 2 CD-R plaati helisalvestistega (112 kõned), mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Asitõend – kannatanu N GI 07.04.2019 ülekuulamise käigus võetud ehitusnuga, mis asub asitõendi üleandmise -vastuvõtmise akti nr.5520J alusel Ida Prefektuuris – Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista S.X-ilt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses esimese astme kuriteos süüdimõistmisega summas 810 (kaheksasada kümme) eurot ja kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 270 (kakssada seitsekümmend) eurot riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb S.X-il tasuda ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700025186 ning selgitus „ S.X 1-19-3807 kriminaalmenetluse kulud“ 2 Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist. Süüdistused S.X on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema lõi 04.11.2018 kell 02.00 xxx asuvas korteris mitu korda xxx D Kt näkku ning haaras kannatanut kaelast. Oma tegevusega tekitas S.X D Kle füüsilist valu ja kehavigastuse ülahuulel. Seega pani S.X toime Karistusseadustiku §121 lg.2 p.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo , s.o. teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise ja teise inimese tervise kahjustamise, kui see on toime pandud lähisuhtes. S.X on kohtu alla antud ja süüdistatakse ka selles, et tema, olles varem kasutanud füüsilist vägivalda teise inimese suhtes, nimelt 04.11.2018 kuriteoepisoodis ning olles varem karistatud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 11.02.2019 otsuse alusel Karistusseadustiku §200 lg.1 järgi, kasutas uuesti ehk korduvalt 07.04.2019 kell 19.17 korteris aadressil xxx füüsilist vägivalda xxx D K suhtes, lüües teda näo piirkonda. Seega pani S.X toime Karistusseadustiku §121 lg.2 p.2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ning korduvalt. S.X on kohtu alla antud ja süüdistatakse ka selles, et tema üritas 07.04.2019 kell 19.24 xxx maja nr.xxx korteri nr.xxx ukse juures lüüa ehitusnoaga ametikohustusi täitvat võimuesindajat patrullpolitseiniku N G i. Patrullpolitseiniku ametikohustuste täitmine seisnes selles, et ta reageeris väljakutsele seoses lähisuhtevägivallaga, mille käigus S.X kasutas füüsilist vägivalda oma xxx D K suhtes. S.X hoidis nuga oma paremas käes ja hakkas sellega vehkima patrullpolitseiniku suunas. Seejärel liikus S.X patrullpolitseiniku suunas ja hakkas tegema löögi liigutusi. Nähes seda, jooksis D K trepikojast välja. N G hakkas trepist üles taganema. S.X jätkas liikumist politseiniku suunas ja tegi löögiliigutusi politseiniku suunas. Patrullpolitseinik tundis sellest reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Patrullpolitseinikul õnnestus kasutada pipragaasi S.X-i suhtes, mis mõjus ja viimane liikus tagasi, kuid isegi pärast seda üritas S.X patrullpolitseiniku noaga tabada. Kasutades füüsilist jõudu , õnnestus patrullpolitseinikul lõpuks S.X kinni pidada. Seega pani S.X toime Karistusseadustiku §274 lg.2 p.4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega, kui see on toime pandud relvana kasutatava esemega ähvardades. 3 Kokkulepe Abiprokurör Sergei Listov, süüdistatav S.X ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga sõlmisid 10.05.2019 kokkuleppe, mille käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele abiprokuröri poolt kohtus nõutava s karistuse liigis ja määras.

§121

lg.2 p.2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab abiprokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust.

§65

lg.1 ja §64 lg.1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 11.02.2019 otsusega mõisted karistusega 1 aasta 11 kuud 27 päeva, mõistes S.X-ile liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust.

§121

lg.2 p.2, 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab abiprokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 10 kuud vangistust.

§274

lg.2 p.4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab abiprokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust.

§64

lg.1 alusel lugeda kergem karistus raskeimaga kaetuks ning mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§65

lg .2 alusel liita mõistetud vangistusele Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 11.02.2019 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust, mõistes S.X-ile lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust.

§68

lg.1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud ning karistuse kandmise algusajaks lugeda 07.04.

  1. Asitõendid: DVD-R plaat helisalvestisega (videosalvestis) ja CD-R plaadid 2tk helisalvestisega (112 kõned) – jätta kriminaaltoimiku juurde; 07.04.2019 kannatanu N Gi ülekuulamise käigus võetud ehitusnuga (asub hoiul Jõhvi politseijaoskonnas) – hävitada; Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, mis tuleb tasuda ositi 1 aasta jooksul. Maakohtu istung Abiprokurör Sergei Listov jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, palus S.X Karistusseadustiku §121 lg.2 p.2, 3 ja §274 lg.2 p.4 järgi süüdi tunnistada ning mõista karistus vastavalt kokkuleppes sätestatule. Süüdistatav S.X jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav kõikides osades, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kokkulepe on talle kõikides osades selgitatud ja arusaadav. Maakohtu otsuse põhjendused Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistata tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. S.X-ile on esitatud süüdistus Karistusseadustiku §121 lg.2 p.2, 3 ja §274 lg.2 p.4 järgi. 4 Maakohus leiab, et S.X tuleb Karistusseadustiku §121 lg.2 p.2, 3 ja §274 lg.2 p.4 järgi süüdi tunnistada. Karistusseadustiku §121 lg.2 p.2, 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistusseadustiku §274 lg.2 p.4 näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse. Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduva karistuse liigiga – vangistus – ja leiab, et nimetatud karistuse liik vastab toimepandud kuritegude asjaoludele ning süüdistatava isikule. Kriminaalasja materjalide kohaselt on süüdistatav varem kriminaalkorras korduvalt karistatud. Maakohus nõustub ka kokkuleppes sisalduva liitkaristuse mää raga – 2 aastat 11 kuud 27 päeva, mille mille kandmist tuleb arvestada alates 07.04.
  2. Karistuse suuruse määramisel on maakohtu hinnangul arvestatud konkreetse kuriteo raskust, selle toimepanemise asjaolusid ning süüdistatava isikut. Maakohus leiab, et eelnimetatud karistus vastab toimepandud kuriteo asjaoludele, raskusele ja süüdistatava isikule. S.X-i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Asitõendid – DVD-R plaat helisalvestisega (videosalvestis) ja 2 CD-R plaati helisalvestistega (112 kõned), mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Asitõend – kannatanu N Gi 07.04.2019 ülekuulamise käigus võetud ehitusnuga, mis asub asitõendi üleandmise -vastuvõtmise akti nr.5520J alusel Ida Prefektuuris – Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Kriminaalmenetluse seadustiku §180 lg.1 alusel hüvitab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt Karistusseadustiku §4 lg. 3 on Karistusseadustiku §121 lg.2 p.2, 3 ja §274 lg.2 p.4 järgi kvalifitseeritavad kuriteod teise astme kuriteod. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub S.X-ilt väljamõistmisele sundraha summas 810 €. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka määratud kaitsjale määratud tasud. 5 Eeltoodu alusel kuulub S.X-ilt väljamõistmisele kaitsjatasu kohtueelses menetluses kokku summas 270 €. Maakohus nõustub S.X-iga sõlmitud kokkuleppe osas sellega, et välja mõistetavad menetluskulud tuleb lubada tasuda ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatav S.X kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine oli süüdistatava vaba tahe, ta on nõus määratava karistusega ning ta palub kokkuleppe kinnitada. Kuna antud kriminaalasjas on kokkuleppe sõlmimisel järgitud KrMS §239 - §245 sätteid ja aluseid kokkuleppe kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab maakohus käesolevas kriminaalasjas 10.05.2019 abiprokurör Sergei Listovi, süüdistatav S.X-i ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga poolt sõlmitud kokkuleppe. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.