KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Sekretär Tõlk Väärteoasi Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja RESOLUTSIOON Harju Maakohus 29. veebrua

§ 86

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 45 (nelikümmend viis) trahviühikut s.o summas 180.- (ükssada kaheksakümmend) eurot. 3. Tühistatu osas teha uus otsus. Lõpetada väärteomenetlus N.U süüdistuses

§ 86

lg 2 järgi VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel s.o menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

1. Kohtuotsuse lõpposa teha teatavaks kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
2. märts
3. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates
4. märtsist
5. Vaidlustatud lahend: Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti väärteoasjas nr xxx 25.11.2023 koostatud kiirmenetluse otsuses nr XXX heideti menetlusalusele isikule N.U-le ette, et tema 25.11.2023 kella 21.26 ajal Tartu mnt 101, Lennujaama juures, Tallinnas sõidukijuhina kasutas taksoveo mootorsõidukit, mis ei olnud läbinud tehnonõuete vastavuse kontrolli. Sellise tegevusega N.U rikkus

§ 64

lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud

§ 86lg 2 järgi. Kohtuväline menetleja inspektor R I juhindudes Kar

S § 63 lg 1 määras menetlusalusele isikule

§ 86

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest N.U-le rahatrahvi 45 trahviühikut s.o summas 180.- eurot. Kaebuse asjaolud: Harju Maakohtule laekus 09.12.2023 N.U kaebus Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti väärteoasjas nr xxx 25.11.2023 koostatud otsuse nr XXX peale. Kohtule esitatud kaebuses N.U annab teada, et 25.11.2023 kella 21.26 ajal viis ta kliendi lennujaama. N.U kinnitab, et lennujaama territooriumil peatas teda Munitsipaalpolitsei inspektor R I, kes tundis huvi selle vastu, kas ta teenindab kliente kui taksojuht või kasutab ta sõidujagajat ehk äpitaksot. Tema vastas inspektorile, et kasutab juba aastaid äpitakso formaati. Inspektor R I kinnitas talle, et temal – N.U-l on taksoveoluba ja selle alusel on väljastatud sõidukikaart, tema aga ütles inspektorile, et nii olla ei saa. Inspektor läks vormistama kiirmenetluses otsust. Kaebuses selle esitaja märgib, et 2017 novembris kuus vahetas ta oma sõiduki taksoveoks uuema sõiduki vastu ja tal lubati vahetada vahedata taksoveoluba äpitaksoks ilma rahata s.t ilma riigilõivu maksmata. N.U kinnitab kaebuses, et talle on teada, et kes soovib osutada nö klassikalist taksoteenust, siis peab olema sõidukil taksomeeter, printer, logod esiustel, plafoon, hinnakirjad, teenindajakaart ja taksoülevaatus. See, kes osutab äppitaksoteenust nagu tema seda tegi, ei pea olema midagi. Võib olla plafoon ja kohustuslik iga-aastane tehnoülevaatus. N.U kinnitab kohtule esitatud kaebuses, et tema käis oma uut autot 2017 ette näitamas Tallinna Munitsipaalpolitseis, aadressil Paldiski mnt 48a, Tallinn. Teostati ülevaatus ja munitsipaalpolitsei ametnik tuvastas, et sõidukil puudub taksomeeter, printer, logod esiustel, plafoon, hinnakirjad, teenindajakaart s.t kõik vastas nõuetele ja tema sõiduk registreeriti vastavalt seadusele. Kaebus esitaja juhib kohtule esitatud kaebuses tähelepanu sellele, et tema on pensionär, ta on alati riigile makse tasunud ja käitunud alati heas usus, ta teeb kõike seadusekuulekalt ja on tubli kodanik. Käesoleval hetkel leiab ta seda, et inspektor R I tehes oma tööd ei pannud, ei tahtnud tähele panna antud juhtumi iseärasusi vaid fikseeris teda kui

§ 64lg 1 nõudeid rikkunud sõidukijuhi.

N.U leiab, et tema ei ole eelpool kirjeldatud väärteo toimepanemises süüdi, ta ei ole tahtlikult ega tahtmatult rikkunud seadust. Kohtult palub ta väärteootsuse tühistamist ja enda õigeks mõistmist. Menetlus maakohtus: Käesolevat väärteoasja uuriti kaebemenetluses 15.01.2024, 06.02.2024 ja 29.02.2024 toimunud avalikel kohtuistungitel (kohtutoimik tl 11-12, 16-18, 21). 2 Kaebemenetluse käigus avaldati ja uuriti järgmisi menetluslikke, isikulisi ja dokumentaalseid tõendeid ja nimelt: kohtuvälise menetleja poolt esitatud täiendavat päringut, millisest nähtub, et N.U on esitanud taotluse sõidukikaardi IÜT vahendusel taksoveo osutamiseks 12.02.2020.a kuna riigilõivu ei tasutud, siis menetluse otsus oli negatiivne. 04.12.2021 on esitatud avaldus ja N.U-le väljastati taksokaart IÜT vahendusel ja riigilõiv oli tasutud 15.12.2023.a, siis tal oli ka olemas tegevusluba IÜT vahendamisel FIE-na. Väärteotoimikust avaldati ja uuriti tõendeid lehekülgedelt 2-4, tl 5-6, tl 7, tl 8, tl 9, tl 10-12, tl 13 ning kohtutoimikust lehekülgedelt 2-4 ja ilma numbrita 15.01.2023 toimunud kohtustungil esitatud tõend majandustegevuse registri väljatrüki kohta, millisest nähtus, et 04.12.2023 on esitatud avaldus takso ja tegevusloa arhiveerimiseks ja täna esitatud tõendid selle kohta, et

1. a on esitatud taotlus tegutseda IÜT jäetud rahuldamata kuna riigilõiv on tasumata ja alles
2. a detsembris on selline luba väljastatud, sest riigilõiv on tähtaegselt tasutud. Harju Maakohtus 15.01.2024 toimunud kohtuistungil N.U jäi esitatud kaebuse juurde ja selgitas kohtule, et viimane tehnoülevaatus kui taksol toimus 2020.a ja 2021.a, seejärel otsustas ta üle minna äpiteenusele. Ta maksis ära riigilõivu ja esitas siis sõiduki munitsipaalpolitseile ülevaatuseks. Selleks ajaks oli juba sellelt sõidukilt taksomeeter demonteeritud ehk seda ei olnud enam seal. Peale seda, kui munitsipaalpolitseiametnik vaatas selle sõiduki üle küsis ta isiklikult viimaselt, et kas see on kõik ja ametnik vastas talle, et see on kõik. Peale seda alustas ta tööd äpitakso formaadis ja ta ei ole kunagi kasutanud seda sõidukit kui klassikalist taksot. Taksomeetrit sellel sõidukil ei ole s.t taksomeetri alusel ei osuta ta teenust. Alates 2021 ei ole sõidukil taksomeetrit. Tehnoülevaatust läbi viia nagu nõuab munitsipaalpolitsei ei saa, sest takso tehniline ülevaatus ja äpitakso tehniline ülevaatus erinebki selle poolest, et klassikalisel taksol on taksomeeter. Kui inspektor teavitas teda, et tal peab olema tehnoülevaatus läbitud, siis seda kõike ta selgitas ka viimasele, mille peale ametnik vastas talle, et ametlikult on ta sõiduk kirjas, kui takso. N.U märkis kohtu esitatud küsimusele, et ta ei mäleta, kas ta oli sündmuskohal asja lahendamisega kiirmenetluse vormis nõus või mitte, aga ta üritas anda omapoolseid selgitusi. Seda, et otsusele ta kirjutas, et ta ei ole nõus, märkis ta seetõttu, et tema argumentidele ei pööratud tähelepanu (kohtutoimik tl 11). Kohtuvälise menetleja esitatud küsimustele kaebuse esitaja N.U kinnitas, et tema esitas taotluse infoühiskonna teenuse vahendusel taksotöö osutamiseks 2020 ja tegi ta seda oma mäletamist mööda Paldiski mnt 48 aadressil. Samuti esitas ta seal sõiduki inspektorile ülevaatusele. Kõik vaadati üle ja talle öeldi, et mingeid pretensioone ei ole. tavatakso sõidukikaardi avalduse esitas ta palju varem, mis kuupäeval, seda ta ei mäleta, sest seda sai ka mitu korda pikendatud. Ilmselt probleem sellest tekkiski, et see oli tähtajatu ja, siis see jäigi niimoodi. Tavatakso sõidukikaarti ta ei peatanud, sest tema sai aru nii, et kui ta muudab seda tööformaati, siis äpitaksona esitab ta selle sõidukiga munitsipaalpolitseile, et siis on selge, et see sõiduk ei saa enam osutada teenust kui klassikaline/tavaline takso. Takso isikukaart ei olnud tal tähtajaline, selles asi ongi, et see oli tähtajatu (kohtutoimik tl 11-12). Kaebemenetluse kestel kuulati tunnistajana kohtus üle R I, kes andis 06.02.2024 kohtu esitatud küsimustele ütlusi selle kohta, et
3. novembril 2023 kella 21-26 ajal - enne tööpäeva lõppu mindi Tallinna Lennujaama, Tartu mnt 101 graafikujärgselt patrullteenistust tegema ja taksokontrolli. Seal taksotöö kontrollist läbi viies läbi majandustegevuseregistri ja sõidukite maanteeametist selgus, et sõidukil on standard takso, kuid sellel sõidukil puudus takso 3 ülevaatus. Andmebaasist kontrolliti sõiduki registreerimisnumbri järgi sõiduki andmeid. Tegemist oli hõbedase Toyota Avensisega, otsuses on kajastatud selle number. Tunnistaja R I selgitas kohtus, et tavataksol ehk standardtaksol peaks olema taksomeeter, hinnakiri ja printer mis väljastab kviitungi ehk tšeki ning plafoon. Sellel taksol oli küll plafoon, aga ta sõitis IÜT-d ehk äpitaksot s.t infoühiskonna teenuse vahendus ehk äpitakso. Kui sõidukil on väljastatud tavatakso ehk standard takso sõidukikaart, siis selle sõidukikaardiga peab olema ka taksoülevaatus. Tunnistaja märkis kohtus, et taksoülevaatus erineb tavalisest sõiduki ülevaatusest tehnika poolest ja sõiduki korrasolek peab vastama kliendinõuetele. Tunnistaja R I arvas, et taksoülevaatust teevad samad ülevaatuspunktid, millised teevad ülevaatust ka tavaautodel. Teostatud menetlustoimingu osas kinnitas tunnistaja R I kohtus, et nemad läksid inimesele ligi, tutvustasid ennast, rääkisid viimasega rikkumisest ja küsisid dokumenti, sündmuskoht fikseeriti fotografeerides. Inimene eriti ei olnud nendega tööaldis ehk viimane ei tahtnud eriti nende küsimustele vastata, kuigi viimane oli nõus kiirmenetlusega, oma sellekohase nõusoleku andis ta selgituste alla. Tunnistaja kinnitas, et kaebuse esitajale tutvustati ta õigused ja kohustused, viimane luges need läbi ja andis enda allkirja ja siis ta täitis enda poolt juba vajalikud lüngad. Tunnistaja R I märkis, et kaebuse esitaja mõistis enda viga või süüd, sai ta sellest aru rinnakaamera salvestist üle vaadates. Kohtule ei ole seda esitatud seetõttu, et seda ei saadud andmebaasist kätte. Tunnistaja R I kinnitas, et tema tegi kaebuse esitajale trahvi

§ 64

lg 1 rikkumise tõttu, väärteo toimepanemine kvalifitseeriti

§ 86lg 2 järgi.

25. november oli menetlusalusel isikul klassikaline takso, millel puudus ülevaatus ning, mille ta oli registreerinud 06.12.2023 selleks äpitaksoks. Sel momendil kui ta koostas kaebuse esitajale protokolli, siis oli tegemist rikkumisega, hiljem, kui ta üle vaatas, siis majandusministri määruse järgi 118 § 2,

§ 89lg 1 oli tal puudu taksomeeter, hinnakiri ja printer.

Samuti kinnitas tunnistaja kohtus, et pärast hiljem andmeid üle kontrollides - detsembri alguses oli sõidukikaart arhiveeritud, kuid 25.novembril oli tegemist tavataksoga. Tunnistaja R I selgitas kohtuvälise menetleja esindaja esitatud küsimustele, et kaebuse esitaja andis kiirmenetluse kohaldamiseks allkirja, millega viimane täpselt nõus ei olnud, ta ei teagi. Kaebuse esitaja kohapeal oli nõus menetlusviisiga ja ka trahviga, millised nad määrasid. Täpselt ta ei mäleta, kas nad viimasele ka üldmenetluse võimalusi selgitasid, kui kohustus on neil seda pakkuda küll (kohtutoimik tl 16-17). Kohtulike vaidluste kestel kaebuse esitaja N.U juhtis kohtu tähelepanu sellele, et, kui tema 2020 esitas oma auto läbivaatusele munitsipaalpolitseile, siis ta küsis inspektorilt, kas see on kõik, mida ta peab tegema ja viimane vastas talle, et jah. Mingit juttu selle kohta, et ta peab midagi maksma ei olnud. Auto oli kontrollimiseks esitatud ja see küsimus oli lahendatud. N.U kinnitas, et tema ei teadnudki seda, et peab tasuma riigilõivu, kuid, kui selgus tema on mitu aastat töötanud ebaseaduslikult, siis ta kiiremas korras vormistas kõik need dokumendid, mis pidid olema vormisatud juba aastal

1. Aga tavalist taksoteenust ta ei osutanud juba enam aastast
2. Käesoleval hetkel vaidlustab ta trahvi suurust. Kohtuvälise menetleja esindaja M A asus kohtulike vaidluste kestel seisukohale, et kaebaja sai väga hästi aru, milles teda süüdistati. Kuna menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis 4 toimikuleht 10 on viimane kirjutanud omakäeliselt: „Mind vormistati eraettevõtjana töötama sõidujagamise rakenduse alusel, taksomeetrit ma ei kasuta, töötan ainult rakenduse alusel. Tehnoülevaatusel selgitati mulle, et sellisel juhul ei ole taksotehingu ülevaatus vajalik ja tehti ainult tavaline tehnoülevaatus“. Seega on see täiesti arusaadav, et viimane sai aru, milles teda süüdistati. Kaebuse esitaja on ise kinnitanud, et järelikult on ta ebaseaduslikult kõik need aastad osutanud taksoteenust ja viimane oleks võinud võibolla tänase päevani sõita niimoodi, kui ei oleks dokumendi kontrolli, mis oli järelevalve kontrollimise käigus teda kinni peatati. Kohtuvälise menetleja esindaja juhtis kohtu tähelepanu teadmisele, et kui N.U esitas 2020 taotluse IÜT vahendusel sõidukikaardi saamiseks, siis ametis on piisavalt pädevad dokumentide väljastajad/vastuvõtjad, kes on alati märkinud ära, et tuleb riigilõiv ära tasuda, et selles ta kahtleb, kas inimene sai aru või ei saanud. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul N.U-le 25.11.2023.a rikkumise eest karistuseks määratud trahvimäär 45 trahviühikut seetõttu, et ta kasutas taksona mootorsõidukit, mis ei ole läbinud tehnonõuete vastavuse kontrolli s.o,

§ 86

lg 2 alusel määratud rahatrahv summas 180 eurot on proportsionaalne toimepandud süüteoga, sest maksimum trahvimäär on 200 trahviühikut ehk 800 eurot, et arvestades proportsionaalsust on see täiesti mõistlikult määratud. N.U-l ei olnud klassikalise takso tehnoülevaatust, tegemist on väga suure rikkumisega, sest klassikalise takso ülevaatuse puhul peab olema kõik andmed märgitud kohaldamise tunnistusele, kus on ka märgitud mõõdud ja ka hinnang. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et kaebajale on vormistatud väärteoasjas kiirmenetluseotsus õiguspäraselt. Kohtuväline menetleja ei ole menetlusnorme rikkunud, kaebaja on saanud oma seisukohad öelda. Märgitust tulenevalt paluti jätta kaebaja N.U kaebus täies ulatuses rahuldamata ja väärteootsus kiirmenetluses jõusse (kohtutoimik tl 17-18). Kaebaja N.U repliigi korras avaldas, et tavalise takso tehnoülevaatus erineb tavalise autosõiduki ülevaatusest, vaid sellega et esitatakse täiendavad dokumendid, taksomeetri iga aastase kontrollimise kohta, printeri töötamise kohta ja kleepsude olemasolu kohta rohkem mingit erinevust ei ole. Auto läbis tehnoülevaatluse, see oli korras ning IÜT teenuste osutamisel ta ei saanud seda lõpule viia kuna ta lõplikult ei saanud aru mida ta pidanuks tegema aastal 2020. N.U kinnitas, et tema koguaeg arvas, et tal siiamaani kõik korras kuni selgus, et see ei ole nii, siis ta kohe vormistas vajaliku (kohtutoimik tl 18). Kohtuotsuse motiivid: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud väärteoasjas kogutud materjalidega, samuti kohtuistungil menetlusosaliste esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud kohtuistungil avaldatud kirjalikke, dokumentaalseid, menetluslikke tõendeid s.t nendel olevat teavet, kuulanud kohtuistungil üle tunnistaja R Ii s.t hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et N.U poolt kohtule esitatud kaebus kuulub rahuldamisele s.t tema suhtes alustatud väärteomenetluse raames koostatud väärteootsus tühistamisele ja kohus nõustub N.U suhtes alustatud väärteomenetluse lõpetamisega VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel ja seda alljärgnevatel põhjendustel. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 5 VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses, mis tähendab, et kohus ei või väljuda väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest (vt RKKKo nr 3-1-1-75-03). Kiirmenetluse otsuses sisalduva teokirjelduse kohaselt 25.11.2023 kella 21.26 ajal Tartu mnt 101, Lennujaama vahetus läheduses, Tallinnas N.U sõidukijuhina kasutas taksoveol mootorsõidukit, mis ei olnud läbinud tehnonõuete vastavuse kontrolli. Sellise tegevusega N.U rikkus

§ 64

lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud

§ 86lg 2 järgi (väärteotoimik 13).

Ühistranspordiseaduse (edaspidi

) § 86 lg 2 sätestab vastutuse bussi-, trammi-, trollibussi, või taksojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo nõuete rikkumise eest. Kuivõrd

§ 86

lõikes 2 sätestatud koosseis on osaliselt blanketne, tuleb seda täiendavalt sisustada sättega, milles etteheidetav liiklusnõuete rikkumine seisnes. Käesolevas asjas on kaebuse esitaja suhtes koostatud kiirmenetluse otsuse nr XXX kohaselt rikutud õigusnormiks olnud

§ 64, millises on sätestatud nõuded taksoveol kasutatavatele mootorsõidukitele.

Märgitud paragrahvi lg 1 kohaselt taksoveol kasutatavad mootorsõidukid peavad olema kantud liiklusregistrisse ja läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalune isik tema suhtes kiirmenetlust kohaldades, 25.11.2023 menetlustoimingu ajal avaldas, et „tema ei ole nõus“. (väärteotoimik tl 13). Samuti on tunnistaja R I kinnitanud, et N.U sündmuskohal ei olnud temale etteheidetava väärteo toimepanemisega nõus, kuid viimane oli nõus kiirmenetluse kohaldamisega. Kohtu hinnangul märgitut kinnitab, menetlusaluse isiku N.U antud sellekohane omakäeline kinnitus menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollil nii on kohtule teada, et N.U-le selgitati enne menetlustoimingute tegemist VTMS § 19 ettenähtud õigusi ja kohustusi, viimasele selgitati, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, samuti N.U-d teavitati sellest, et kiirmenetluse kohaldamise käigus on tal võimalik anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ja ta peab nõustuma kiirmenetlusega. Märgituga N.U nõustus. Kohus loeb menetlusaluse isiku poolt antud sellekohase ütluse asjakohaseks. Kohus märgib, et menetlusalune isik ei peagi nõustuma toimepandud õigusrikkumisega, kuid ta peab nõustuma kiirmenetluse kohaldamisega. Märgitust tulenevalt loeb kohus kohtuvälise menetleja poolt valitud menetlusliigi – kiirmenetluse kohaldamise asjakohaseks ja põhjendatuks (väärteotoimik tl 10-12, kohtutoimik tl 17). Kohus tõdeb, et käesolevas väärteoasjas ei ole tekkinud vaidlust selles, et kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas s.o 25.11.2023 kella 21.26 ajal Tartu mnt 101, lennujaamas, Tallinnas 6 N.U osutas taksoteenust. Kinnitab antud teadmist käesoleva väärteoasja menetluse kestel kohtuvälise menetleja poolt koostatud fototabelis kajastatu. Nii on fikseeritud, et just kaebuse esitaja sõiduk 25.11.2023 kella 21.26 ajal oli kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas, sõiduki Toyota Avensis reg nr xxx juhiks oli N.U. Märgitut vaidlustatud ei ole. Kohus fototabelites sisalduvat teavet peab usaldusväärseks, asjakohaseks ning haakuvaks käesolevas kaebemenetluses kohtus kaebuse esitaja N.U enda ja tunnistaja R I poolt antud ütlustega. (väärteotoimik tl 2-4, 5-6, 7, 8). Nii on kaebuse esitaja N.U ise kohtule esitatud kaebuses ja kohtus kinnitanud, et tema eelpool märgitud ajal oli just viinud oma kliendi lennujaama, kui lennujaama territooriumil tuli tema juurde Munitsipaalpolitsei inspektor R I, kes tundis huvi selle vastu, kas ta teenindab kliente kui taksojuht või kasutab ta sõidujagajat ehk äpitaksot. Tema vastas inspektorile, et kasutab juba aastaid äpitakso formaati. Inspektor R I kinnitas talle, et temal – N.U-l on taksoveoluba ja selle alusel on väljastatud sõidukikaart, tema aga ütles inspektorile, et nii olla ei saa (kohtutoimik tl 2-4, 11-12). Kohtu hinnangul kaebuse esitaja sellekohased ütlused on usaldusväärsed ning haakuvad kohtus 06.02.2024 üle kuulatud tunnistaja R I selgitustega selle kohta, et 25. novembril 2023 kella 2126 ajal - enne tööpäeva lõppu mindi Tallinna Lennujaama, Tartu mnt 101 graafikujärgselt patrullteenistust tegema ja taksokontrolli. Seal taksotöö kontrollist läbi viies läbi majandustegevuseregistri ja sõidukite maanteeametist selgus, et kaebuse esitaja sõidukil hõbedasel Toyota on standard takso, kuid sellel sõidukil puudus taksoteenuse osutamiseks vajalik tehnoülevaatus (kohtutoimik tl 16-17). Kaebuse esitaja N.U ja tunnistaja R I sellekohaste ütlustega loeb kohus tõendatuks kaebuse esitajale etteheidetud väärteo toimepanemise koha ja aja ning pikemalt märgitul ei peatu. Käesoleval hetkel ei ole tekkinud vaidlust ka selles osas, et menetlusaluse isiku juhitud taksoveoteenust ostavalt sõidukil 25.11.2023 puudus

§ 64lg 1 sätestatud tehnoülevaatus.

Märgitut on kinnitanud nii kaebuse esitaja ise kohtus kui ka tunnistaja R I. Kinnitab antud teadmist ka väärteotoimikus fototabelis tl 6 sisaldav teave aj nimelt sõiduki Toyota Avensis reg nr xxx tehnoülevaatuse andmed selle kohta, et märgitud sõidukil oli läbitud tavaline kehtiv tehnoülevaatuse kontroll ning seda kuni 11.2023, tehnoülevaatus oli tehtud 23.11.2021 (väärteotoimik tl 5-6). Märgitu on tuvastatav ka väärteoasja materjalidele lisatud (märkida väärteotoimikus olevad tõendid, mis kinnitavad, et isikul oli tavatakso, tasutud ei olnud Riigilõivu). Kohtu hinnangul kinnitab antud teadmist lisaks tunnistaja R I kohtus antud sellekohastele ütlustele väärteomenetluse kestel koostatud fototabelis sisalduv teave ja nimelt MTR registri väljavõte, samuti kohtuvälise menetleja esindaja poolt 06.02.2024 kohtus täiendavatena tõenditena esitatud registrite väljavõtted selle kohta, millisest on näha, et N.U oli esitanud taotluse sõidukaardi IÜT vahendusel taksoveo osutamiseks 12.02.2020, aga kuna viimane oli jätnud 20 euro suuruse riigilõivu tasumata, siis tehti loa väljastaja poolt negatiivne otsus (väärteotoimik tl 9, kohtutoimik tl 17 pöördel). Käesoleval hetkel on tekkinud vaidlus selle üle, kas N.U sõiduk, millisega viimane 25.11.2023 taksoteenust osutas oleks pidanud olema läbinud

§ 64lg 1 märgitud taksodele ettenähtud tehnonõuetele vastavuse kontrolli või mitte.

Vaidlus on tekkinud selles, kas N.U osutas taksovedu IÜT vahendusel või osutas ta taksoteenust tavataksona, millise juhil olnuks kohustus järgida taksoveol kasutatava mootorsõiduki vastavust

§ 64lg 1 sätestatud nõuetele.

7 Kohtu hinnangul käesolevas kaebemenetluses on üheselt tuvastamist leidnud fakt, et menetlusalune isik N.U oli 25.11.2023 veendunud, et tema osutas täpselt tuvastamata ajast taksoteenust sõidukiga Toyota Avensis reg nr xxx IÜT vahendusel s.o infoteenuse osutaja vahendusel. Majanduse – ja kommunikatsiooniministri 01.07.2022 määruse nr 77 § 8 ei määrale IÜT vahendusel taksoveoteenuse osutamisel sõidukitele, mille tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuste vahendusel, kohustuslikku tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamist. Kohtu hinnangul N.U teadmine, et tema osutab taksoveoteenust IÜT vahendusel oli vale. Kohtu hinnangul N.U poolt

§ 86

lg 2 väärteo toimepanemist kinnitavad eelkõige munitsipaalpolitsei ametnikust tunnistaja R I ütlused selle kohta, et

1. november oli menetlusalusel isikul klassikaline takso, millel puudus ülevaatus ning, mille ta oli registreerinud 06.12.2023 selleks äpitaksoks. Seda, et takso registreeriti äpitaksoks on tegelikkuses kinnitanud ka kaebuse esitaja N.U ise, nii on viimane juhtinud kaebemenetluse kestel märkinud, et tema ei teadnud, et ta pidanuks 2020 kui oma sõidukit ette näitas tasuma veel riigilõivu, tegi seda vahetult peale 25.11.
2. Märgitust tulenevalt on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et menetlusaluse isiku N.U poolt taksoveoteenusel osutamisel 25.11.2023 juhitud mootorsõidukil oleks pidanud olema läbitud

§ 64lg 1 ettenähtud tehnoülevaatus, kuid see oli tegemata.

Seega on tõendamist leidnud, et N.U osutas taksoveoteenust sõidukiga, milline ei olnud läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli

§ 64

lg 1 mõttes, pannes sellega toime taksoveo nõuete rikkumise

§ 86lg 2 sätestatud objektiivsele koosseisule vastava teo. Kar

S § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Seega on

§ 86

lg 2 sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Menetlusaluse isiku ütlustega loeb kohus tõendatuks, et N.U pani rikkumise toime ettevaatamatusest hooletuse vormis (KarS § 18 lg 3). Kohus ei pea kaebus esitaja selgitus selle kohta, et tema ei teadnud, et peab IÜT vahendusel teenuse osutamiseks tasuma riigilõivu asjakohaseks. Kohtu hinnangul on seadusandja väga detailselt ja üksikasjalikult teenuseosutajatele teada andnud, millistel tingimustel on võimalik taksoveoteenust osutada. N.U taksoteenust pakkuva sõidukijuhina oleks pidanud enne IÜT vahendusel taksoteenust osutamist veenduma, kas kõik nõudeid sellise teenuse osutamiseks on täidetud k.a riigilõivu nõuetekohane tasumine on täidetud, kuid oma hooletu suhtumise korral jättis selle tegemata, millise asjaolu esinemine on toonud kaasa temale

§ 86

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest kohtuvälise menetleja poolt karistuse määramise. Kohtu hinnangul isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

§ 86lg 2 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühiku ulatuses.

Menetlusalust isikut N.U-d on karistatud rahatrahviga 45 trahviühikut s.o rahatrahviga 180.- eurot. Kohtu hinnangul N.U-le kohtuvälise menetleja poolt

§ 86lg 2 alusel määratud rahatrahv ei vasta menetlusaluse isiku süü suurusele.

Kohtus N.U süü suuruse hindamisel võtab arvesse väärteo tehiolusid (tegelikkuses sõiduk, millisega menetlusalune isik taksoveoteenust osutas oli läbinud tavalise mootorsõidukile ettenähtud tehnonõuetele vastava kontrolli) ja N.U-d iseloomustavaid isikuandmeid (kaebuse esitaja on nii väärteo – kui ka kriminaalkorras karistamata isikuks), isik saades teada, et tema on toime pannud väärteo 8 vahetult peale seda teadmist parandas nn olukorda s.t tasus 05.12.2023 ära tasumata riigilõivu s.t registreeris sõiduki, selliselt, et sõidukiga saaks edaspidi jätkata taksoveo teenuse osutamist IÜT kaudu, antud asjaolude esinemine viitab sellele, et menetlusalune isik on toime pandud rikkumisest aru saanud ja näidanud sellise tegevusega, et on toimepandut kahetsenud. Kohtu hinnangul N.U süü väärteo toimepanemisel ei ole olnud suur, väärtegu on toime pandud ettevaatamatusest hooletuse vormis. Võttes arvesse eeltoodut peab kohus võimalikuks N.U suhtes alustatud väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kohus selgitab, et väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel saab toimuda just menetlusaluse isiku vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Üldjuhul kohus eeldab, et isik, kellele on antud luba osutada taksoteenust ning, kes osaleb liikluses, tunneb ka õigusaktides kehtestatud vastavaid norme. Kohus tõdeb, et menetlusalune isik küll enne 25.11.2023 ei tundnud piisavat huvi selle kohta, kas ta on ikka täitnud kõik nõudeid taksoveoteenuse osutamiseks, kuid saades teada, et ta on toime pannud õigusrikkumise hakkas ta olukorda n-ö parendama tasudes ära tasumata jäänud riigilõivu ning seda selleks, et jätkata oma tegevust seaduskuuleka kodanikuna. Oma sellise tegevusega on N.U näidanud üheselt, et tema on aru saanud oma toime pandud rikkumisest ning kohtule ei ole hetkel esitatud s.t väärteomenetluse käigus ei ole kogutud piisavalt tõendeid selles, et väida nagu menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärtegu oleks keskmise või keskmisest kõrgema avaliku huvi orbiidi all. Märgitust tulenevalt näeb kohus võimalust ja alust lõpetada N.U suhtes alustatud väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel s.t rahuldada menetlusaluse isiku N.U kaebus. Tühistada Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektor R I 25.11.2023 väärteoasjas nr xxx koostatud kiirmenetluse otsus nr XXX, millega N.U-d karistati

§ 86

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 45 trahviühikut s.o summas 180.- eurot. Tühistatu osas teha uus otsus. Lõpetada väärteomenetlus N.U süüdistuses

§ 86

lg 2 järgi VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel s.o menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 9