Obsah (5)

§ 121§ 65§ 274§ 64§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.detsembril 2020, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Prokurör Jüri Vissak Kriminaala

§ 121lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.

Sellele liideti

§ 65

lg 1 alusel Viru Maakohtu 11.02.2019 otsusega mõistetud karistus 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust ning kergem karistus loeti kaetuks raskema karistusega. Seejärel tunnistati C.W süüdi

§ 121

lg 2 p 2,3 ja

§ 274

lg 2 p 4 järgi, mille eest mõisteti talle liitkaristuseks

§ 64

lg 1 alusel 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati C.W-le mõistetud liitkaristust Viru Maakohtu 11.02.2019 ja Viru Maakohtu 15.05.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 11 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks loeti 2 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 07.04.2019. 09.10.2020 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks C.W vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav selgitas, et soovib vabaneda ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa C.W tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega C.W tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri, kriminaalhooldusametniku ja vangla arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et C.W tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt koos elektroonilise valve kohaldamisega pole siiski põhjendatud. C.W kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud , ja ta on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. C.W on ära kandnud 15.12.2020 kohtuistungi toimumise ajaks 1 aasta 8 kuud, so. enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja see on rohkem kui 4 kuud . Samuti on ta nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral asuks kinnipeetav elama aadressile xxx, kus elamispinda võimaldaks xxx . xxx tegevjuht M. N. on andnud nõusoleku selle kohta, et C.W suhtes rakendatakse elukohas elektroonilist valvet. Elukohas on olemas tingimused elektroonilise valve rakendamiseks. Käesolevalt ei soovi enam xxx tagasi minna ning soovib elukeskkonna muutust. Soovib jääda xxx ning xxx viibides leida xxx korterit. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg -st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3 -1-1-12 -
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kuigi isiku käitumine vangistuse jooksul on olnud üldjoontes korrektne (kehtivaid distsiplinaarkaristusi pole), on kohtu hinnangul C.W puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. C.W kuritegelik aktiivsus elu jooksul on olnud märkimisväärne. Kriminaalkorras on teda karistatud üheteistkümnel korral . Tõsi, hetkel on tal kolm kehtivat karistust. Vanglas viibib oma elu jooksul juba viiendat korda. Seega vangistus kui spetsiifiline karistusliik pole muutust eluviisides kaasa toonud. Toimepandud kuritegude dünaamika on jäänud samuti ajas üldjoontes muutumatuks. Isik paneb endiselt hetkeajal toime erinevaid vägivaldse sisuga tegusid, enamasti on see olnud ajendatud puudulikust probleemide lahendamise oskusest ning alkoholi liigtarvitamisest – kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Joovastid, nii alkohol kui ka narkootikumid, ongi suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohast. Vangla iseloomustusest nähtub, et isik sõnul hakkas ta tarvitama alkoholi umbes 13-14 aastaselt. Jõi koos sõpradega, samuti ka koos isaga, isa tarvitas ka alkoholi igapäevaselt. Umbes 15 -16 aastaselt jõi juba pea igapäevaselt kuni esimese vangistuseni. Samuti on esinenud ka perioode, kui on harvem joonud (nt sõjaväes viibides, läks sinna peale keskkooli). Noorena on olnud ka ravil xxx tn kliinikumis, sai magneesiumsüste. Vanglast vabanedes on jätkanud vana teed ja tarvitanud alkoholi edasi. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholjoobes. Isik tunnistab, et muutub alkoholi tarvitades vägivaldseks, kuid ei ole siiani enda elustiili muutnud. Diagnoositud on tal ka narkosõltuvus. Esimene kokkupuude narkootikumidega oli Murru vanglas
3. aastal. Juba esimesel päeval pakuti kanepit (suitsetas). Seejärel hakkas seal tarvitama amfetamiini. Alguses tarvitas nina kaudu, seejärel hakkas süstima (igapäevaselt). Tarvitas nii palju, kui ainet oli võimalik saada. On proovinud ka ühe korra heroiini (süstides). Vabadusse saades ei tarvitanud edasi. Tarvitama hakkas uuesti alates
4. aastast. Esialgu tarvitas ecstasyt. Seejärel hakkas uuesti amfetamiini tarvitama (tarvitas koos naisega), aine oli kergesti kättesaadav, sest seda müüdi kõrvakorteris. Üldjuhul tarvitas nii palju, kui raha oli. Tarvitas kuni
5. aasta veebruarini, sest siis läks naaber vanglasse.
6. aastal proovis esimest korda fentanüüli. Tarvitas umbes 4-5 päeva järjest ja siis tundis, et on jäänud sõltuvusse.
7. aastal soovis metadoonikeskuses end arvele võtta, kuid ei saanud, sest tal ei olnud dokumente ega raha aine ostmiseks. Metadooni tõi naine tõi C.W-le ning seda ostis ta ka n- ö mustalt turult. Alates
8. aastast sai C.W ise ka metadoonasendusravile ning seal oli kuni käesoleva vangistuseni. Umbes kuus korra tarvitas ka amfetamiini (süstides). Väidetavalt narkootikume tarvitades ei käitunud vägivaldselt. Varasemalt on tarvitanud ka kokaiin i (pidudel, kuid mitte igapäevaselt), proovinud sudafedi (
9. aastal) ja veel mingit psühhotroopset ainet, mille nime ei mäleta. Lisaks on proovinud ka GHB. Oli vanglasse saabudes huvitatud sõltuvusrehabilitatsiooni läbimisest, sai ka metadooni. Käesol evaks ajaks on süüdlasel rehabilitatsioonitegevused läbitud ning kohus tunnustab T.Aidlat selle eest. Nii on ta läbinud järgmised rehabiliteerivad tegevused:  07.01.2020 täitis kinnipeetav amfetamiini ja alkoholi töövihiku. Hindaja märgib, et isik tunnistab, et tal on sõltuvus amfetamiinist. Saab aru, kuidas võib narkootikumide tarvitamine mõjutada tema elu (lähisuhted halvenevad, mõjutab vaimset ja füüsilist tervist). Isik leiab, et peab ennast muutma, kui soovib tulevikus oma pojaga koos olla ja elada. Isik tunnistab, et alkoholijoobes on agressiivne.  24.03.2020-09.06.2020 läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Tagasiside kohaselt osales ja läbis kõik tunnid ning kohtumiste vahel tegi iseseisvat tööd töövihiku näol. Hindamise vestlusel räägib, et saab kõigest aru, teab ja peab seda programmi oluliseks. Analüüsib oma sõltuvuse probleemi, mõtestab lahti, miks see nii on. Suudab eristada sisemisi ja väliseid riskitegureid, kuid on siiski ebakindel enda teostuses, ent siiski näeb prioriteeti oma lapse näol, kelle pärast ta siiski pingutab. Armastab poega ja hoolib temast väga. Väidab, et oli eelnevalt bolnud halb isa ja seetõttu soovib end ja oma ellusuhtumist kardinaalselt muuta, seoses mõnuainete mitte tarvitamise näol.  10.06.2020- 29.07.2020 l äbis tagasilanguse ennetamise tugigrupi. Läbiviija hinnangul läbis programmi täies mahus. Oli piisavalt aktiivne ja motiveeritud osaleja. Töötas kaasa ja võttis grupiaruteludest osa mitte väga aktiivselt, aga sisukalt. Iseseisva töö ülesandeid sooritas piisava huvi ja põhjalikkusega. Enda jaoks tõi välja suurimate riskidena, lähtudes varasemast kogemusest, stressi maandamise ja töömotivatsiooni kergitamise sõltuvusainete abil, need andsid talle vajalikku energiat. Uimastivaba elu plaanis pidas enda jaoks oluliseks tegeleda stabiilse töö ja hobidega. Täpselt mis need tööd ja hobid tema jaoks võiksid olla, on veel täpsustamisel, ei ole suutnud seda veel enda jaoks paika panna.  29.06.2020-19.08.2020 läbis sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. Kokku oli 8 kohtumist. Tagasiside kohaselt kodused tööd olid põhjalikult tehtud, tundides oli isik aktiivne ja arutles avatult kaasa. Oli ise väga motiveeritud programmis käima ning huvitatud programmi teemadest. Tunnistab, et ägestub teinekord kiiremini ning alkoholi tarvitanuna võib olla väga agressiivne ja impulsiivne. Saab vihaseks kui teda solvatakse, alandatakse või kritiseeritakse tema tegevusi/tehtud tõid. Kriitikat on raske taluda, kuna tunneb häbi ebaõnnestumise ees. Lisaks ei salli ebaõiglust, valetamist ja süüdistamist. Saab aru, et hakkab ärrituma, kui nägu hakkab õhetama, vererõhk tõuseb, rahutu hakkab olla ja värin tuleb kehasse. Programmis oli suhtlemiselt viisakas ja arvestas ka teiste arvamusega. Nii vangla iseloomustusest kui ka kohtuistungil avaldatust ilmneb, et kinnipeetav soovib joovastite tarvitamise saada kontrolli alla või koguni sellest loobuda. Nii on ta avaldanud soovi minna rehabilitatsiooniteenusele xxxsse ning kavatseb ka elukeskkonda vahetada ja xxx elama jäädagi. Kohus tervitab kinnipeetava kavatsusi ning nihet mõttemaailmas, kuid ei pea põhjendatuks rajada ennetähtaegse vabastamise otsustust sellele. Sõltuvusravi võimalus oli kinnipeetaval ka vabaduses . Kuigi kohus sõltuvusravi ega joovastitest hoidumist 11.02.2019 kohtuotsusega ette ei näinud, oleks süüdlane pidanud omad järeldused ise tegema ning abi otsima. Aga vähem kui 2 kuud pärast süüdimõistmist 11.02.2019 Viru Maakohtu poolt pani kinnipeetav toime uued vägivallaga seotud kuriteod ning seda taaskord jälle joobes olles. Ka on teda katseajal korduvalt karistatud NPALS rikkumise eest ehk ta on lisaks alkoholile jätkanud ka narkootikumide tarvitamist. Mõistes isikule karistuseks vangistuse tingimisi, annab kohus isikule võimaluse näidata, et ta suudab enda kontrollida, elada seaduskuulekalt ja ei pane edaspidi toime uusi kuritegusid. Seega ei pidanud C.W oma varasematest lubadustest midagi ning ka hetkel ei näe kohus ühtki sellist sisulist motivatsiooniallikat, mille nimel süüdlane kogu hingest pingutaks, et senistes eluviisides korrektuurid teha. C.W on avaldanud, et pingutab lapse nimel, et muutuda, kuid laps oli tema elus juba nii 2015 kui ka 2019 süüdimõistmiste ajal. Seega ei vääranud laps ega lapsel diagnoositud tervisemure kinnipeetavat kuritegelikku eluviisi hülgama. Kohus pole kindel, et senine suhteliselt lühiajaline vangistus on piisavat mõju avaldanud ning väljendatud muutus pole üksnes näiline ning kantud soovist näidata end paremas valguses. Ka ei räägi kinnipeetava kasuks kindla töökoha puudumine, ametlik töökogemus on napp, valdav osa tööelust on käinud mustalt. Ka erialane haridus puudub, vangistuses on omandamas keevitaja elukutset. Loodab saada äsja vabanenud kinnipeetava kaudu xxx tööd. Viimane näitab, et väärtustab endiselt kriminaalseid suhteid, mida aga edaspidise õiguskuuleka elu huvides tuleks igati vältida, et mitte saada mõjutatud ning sattuda uutesse sekeldustesse. Kokkuvõtvalt tuleb süüdlasel jätkata karistuse kandmisega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise valvega ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Materjalidest nähtub, et varasem kriminaalhooldus on ebaõnnestunud – ta on sel ajal toime pannud uue kuriteo, mis ta karistust kandma kokkuvõttes on toonudki. Samas pole välistatud, et jätkates vangistuses rehabiliteerivate tegevustega positiivses võtmes ning omades uue ennetähtaegse vabastamise võimaluse avanedes analoogseid väljavaateid elukeskkonna muutmisele ning ravi/rehabilitatsiooniprogrammist osavõtule, kohus langetabki positiivse otsustuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik