Obsah (4)

§ 118§ 114§ 6§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 20. september 2024, Tartu Tsiviilasja number

) § 189 lg 1 alusel lepingu tagasitäitmist, st loovutuslepingu alusel kostjale makstud 10 000 eurot ja sellelt viivist seadusjärgses määras alates

1. oktoobrist
2. Hagejal on õigus nõuda lepingu tagasitäitmist kolme aasta jooksul alates rikkumisest teadasaamisest. Hageja sai rikkumisest teada
3. septembril 2022, s.o pärast kostjale täitmiseks antud tähtaja möödumist. Hageja leiab, et kostja ei saa tugineda lepingu punktile 3.2 ja väita, et nõude täitmise tähtaeg algas
4. juulil 2018, sest p 1.3 kohaselt olid pooled teadlikud AS Ritsu saneerimismenetlusest ja seega vaikimisi kokku leppinud, et kohe dokumente ei esitata. Lepingu punkti 3.2 teise lause kohaselt ei olnud hilisema kaasabi kohustusele tähtaega kokku lepitud ja see täitmisnõue ei saa olla aegunud. Aegumisele tuginemine on hea usu põhimõttega vastuolus, sest kostjale ei ole koormav dokumente esitada.
5. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja viitas, et nõue on alusetu, kuna möödunud on mõistlik tähtaeg dokumentide üleandmise nõudmiseks. Kui vastavalt nõude loovutamise lepingu p-le 3.2 kohustus kostja andma hagejale üle kõik nõuet tõendavad dokumendid kolme päeva jooksul lepingu sõlmimisest, siis tuli kohustus täita hiljemalt
6. juulil
7. Kohustuse täitmise nõue tuli esitada mõistliku aja jooksul kohustuse rikkumisest teadasaamisest.
8. septembri 2022 seisuga oli mõistlik aeg möödunud ja hageja on oma nõudeõiguse minetanud. 2 Kostja leiab, et hageja nõude loovutamise lepingust taganemine on tühine

§ 118lg 2 alusel.

Kuivõrd

1. juuli 2018 lepingust tuleneva kohustuse täitmise nõue on aegunud ning kostjal on õigus keelduda selle täitmisest, on
2. septembri 2022 lepingust taganemine tühine. Kostja hinnangul on hageja nõue konstrueeritud üksnes õiguste kuritarvitamiseks. Hageja seaduslik esindaja R. Allik kontrollis ka AS-i Ritsu, kes on praeguseks registrist kustutatud. R. Alliku kontrolli all on endiselt AS-i Ritsu dokumendid. MAAKOHTU LAHEND
3. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus luges tuvastatuks, et hageja pidi lepingus kokku lepitud dokumentide üleandmise tähtaja rikkumisest teada saama
4. juulil
5. Maakohus nõustus kostjaga, et lepingulise kohustuse täitmise nõudmine rohkem kui neli aastat pärast selle tähtpäeva saabumist ei ole mõistlik aeg

§ 118lg 1 p 1 tähenduses.

Hageja seisukoht, et rikkumine muutus oluliseks täiendava täitmise tähtaja möödumisel ja alles siis sai ta rikkumisest teada, viiks selle tähttähelise järgimise korral mõistliku tähtaja jooksul tegutsemise nõude n-ö tühjaks tõlgendamiseni. Rikkumise olemus täiendava tähtaja määramisega ei muutunud. Kui see ei olnud enne oluline, siis seda enam ei ole põhjust lepingust üle nelja aasta möödumisel taganeda. Seega kaotas hageja

§ 118

lg 1 p 1 tulenevalt õiguse lepingust taganeda, st taganemisavalduse saatmine oli toimetu.

§ 118

lg 2 sätestab, et lepingurikkumise tõttu lepingust taganemine on tühine, kui kohustuse täitmise nõue on aegunud ja võlgnik tugineb sellele. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Seega võis hageja lepingust taganeda (kui lugeda, et eelnevalt ei möödunud mõistlik aeg) kuni

1. juulini
2. Järelikult oli hageja kohustuse täitmise nõue aegunud. Kostja on sellele tuginenud ning seetõttu on lepingust taganemine tühine. Kuivõrd taganemine ei toonud eeltoodud põhjustel kaasa õiguslikke tagajärgi, siis puudub hagejal ka lepingu tagasitäitmise nõue ning seetõttu jättis maakohus hagi rahuldamata. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

§ 118

lg 1 järgi tuleb lepingust taganeda mõistliku aja jooksul peale olulisest rikkumisest teadasaamist. Kostja rikkumine muutus oluliseks läbi

§ 114täiendava tähtaja tulemusteta möödumise 2022.

aasta septembris. Hageja on taganenud lepingust koheselt, kui ta sai teada olulisest lepingurikkumisest. Lepingu p-s 3.2 kirjas olnud tähtaeg 3 päeva dokumentide üleandmiseks oli sinna ilmselt jäänud n-ö tüüplepingu põhjal, tegelikult pooled vastavalt vaikivale kokkuleppele selle aja jooksul midagi üle ei andnud. Sellist vaikivat kokkulepet kinnitab lepingu p-s 1.3 sätestatu, mille kohaselt olid pooled teadlikud, et võlgniku AS Ritsu suhtes viiakse läbi saneerimismenetlust. Alles peale AS Ritsu saneerimiskava tühistamist tekkis hagejal vajadus saada enda valdusesse nõuet tõendavad dokumendid, kuid siinjuures ei olnud kokku lepitud konkreetset tähtaega, millal kostja need dokumendid pidi esitama. 3 Nõude loovutamise lepingu p-s 3.2 oli lepitud kokku kaks eraldi kohustust: nõuet tõendavate dokumentide esitamise kohustus (i) ja hilisema kaasabi kohustus (ii). Maakohus on sidunud need kohustused üheks, apellant ei ole sellega nõus. Nõude loovutamise lepingu p 3.2 II lause kohaselt on loovutaja, loovutuse saaja nõudmisel kohustatud osutama hilisemat kaasabi nõuet kirjeldatavate ja täiendavalt tõendavate dokumentide hankimisel ja tõlgendamisel. Hageja avaldas 6. septembri 2022 nõudekirjas soovi saada kostjalt muuhulgas kaasabi nõuet kirjeldavate ja täiendavalt tõendavate dokumentide hankimisel ja tõlgendamisel, kuid kostja keeldus seda tegemast. Ka see on kostja rikkumine, mis muutus tähtaja andmise kaudu oluliseks ja millises osas ei olnud kostja kohustuse täitmise tähtaega lepingus täpselt kokku lepitud. Hageja taganemise avalduses on tuginetud ka sellele rikkumisele (hilisema kaasaabi mitteosutamine) ja vastav täitmisnõue ei ole aegunud. Kuna kostja ei ole esitanud hagejale ega kohtule nõuet tõendavaid dokumente, on hageja seisukohal, et kostjal ei ole nõuet tõendavad dokumente ja hagejale müüdud nõuet ei eksisteeri. Kostja sai AS Ritsu saneerimismenetlusse esitada (olematu) nõude seetõttu, et tema abikaasa Ants Randmaa oli AS Ritsu aktsiate ainuomanik ja juhataja. Hageja on arvamusel, et talle on müüdud n-ö õhku, selline kostja käitumine on pettuslik. Kuna kostja käitumine on olnud pahauskne, tuleb hea usu põhimõtte (

§ 6

) rakendamise kaudu jätta

§ 118

kohaldamata ja aegumise vastuväide rakendamata, takistades nõnda kostjal oma õiguste kuritarvitamist. 5. Kostja (vastustaja) palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuses toodud nägemus nõude sissenõutavaks muutumisest ja aegumistähtaja kulgemisest on ebaõige. Tegemist on lepingust tuleneva kohustusega. Mõistlik tähtaeg kohustuse täitmise nõudmiseks

§ 108lg 3 tähenduses on möödunud.

Nõue dokumentide üleandmiseks on aegunud, sest tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi kolm aastat.

§ 118

lg 2 kohaselt on lepingurikkumise tõttu lepingust taganemine tühine, kui kohustuse täitmise nõue on aegunud ja võlgnik tugineb sellele või kui võlgnik keeldub õigustatult kohustust täitmast. Kuivõrd

1. juuli 2018 lepingust tuleneva kohustuse täitmise nõue on aegunud ning kostjal on õigus keelduda selle täitmisest, on
2. septembri 2022 taganemine tühine. Hageja kuritarvitab menetlusõigust. Hagejat kontrolliv osanik Rait Allik omandas enda äriühingu kaudu endise aktsiaseltsi Ritsu aktsiad. Selle asemel, et täita omandatud ühingu kaudu võetud kohustusi kostja ees, korraldas Rait Allik aktsiaseltsi Ritsu ettevõtte varjatult üle viimise kolmandatele ühingutele. Praegune kohtumenetlus on karistus kostjale, et tal on ettevõtte ülemineku alusel nõuded Rait Alliku ühingute vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, see tuleb jätta muutmata ning hageja apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ega pea vajalikuks neid põhjendusi oma otsuses korrata (TsMS § 654 lg 6).
4. Asjas puudub vaidlus ja maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid
5. juulil 2018 nõude loovutamise lepingu, mille alusel tasus hageja kostjale nõude loovutamise tasuna 10 000 eurot. Pooled vaidlevad selles, kas hagejal oli õigus
6. septembri 2022 avaldusega lepingust taganeda ja nõuda kostjalt lepingu tagasitäitmist. 4 Hageja väidab, et kostja on rikkunud lepingu p-st 3.2 tulenevat nõuet tõendavate dokumentide üleandmise kohustust. Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et hageja pidi arvestades lepingu p-s 3.2 kokkulepitut kostja poolsest lepingu rikkumisest teada saama
7. juulil
8. Asjas puudub vaidlus, et kostja ei ole lepingus kokku lepitud tähtaja jooksul (3 päeva lepingu sõlmimisest) loovutatud nõuet tõendavaid dokumente hagejale üle andnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et TsÜS § 146 lg 1 järgi on selle kohustuse täitmise nõue aegunud. 8.

§ 118

lg 2 järgi on lepingurikkumise tõttu lepingust taganemine tühine, kui kohustuse täitmise nõue on aegunud ja võlgnik tugineb sellele või kui võlgnik keeldub õigustatult kohustust täitmast. Käesolevas asjas tugineb kostja kohustuse, mille täitmist temalt nõutakse, aegumisele. Seetõttu asus maakohus õigele seisukohale, et hageja 29. septembri 2022 lepingust taganemine on tühine ja jättis hagi lepingu tagasitäitmiseks põhjendatult rahuldamata. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 118

eesmärk on õigusrahu huvides piirata lepingu rikkumise alusel taganemise avalduse tegemise tähtaega, st et kahjustatud poolel tuleb mõistliku aja jooksul otsustada õiguskaitsevahendi kasutamise üle, et anda lepingut rikkunud poolele selgust, kas teine pool on sooritusega rahul. Ebamõistlik oleks võimaldada veel aastaid hiljem lepingust taganemist.

§ 118

lõikes 2 sätestatud regulatsioon taganemise tühisusest täitmise nõude aegumise korral on sama paragrahvi lõiget 1 täiendav regulatsioon ja määratleb taganemisõiguse absoluutse lõpu (maksimaalse tähtaja). Vastasel juhul võetaks aegumisega teisele poolele antav kaitse. Üldjuhul on aegumistähtajad piisavalt pikad, et lõige 1 järgne mõistlik aeg oleks enne lõikes 2 nimetatud aegumist juba möödas (vt ka RKTKo 3-21-22-13 p 20, V. Kõve. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, § 118, lk 622, 625).

1. Vastuseks hageja väitele, et nõude loovutamise lepingu p-s 3.2 oli lepitud kokku kaks eraldi kohustust: nõuet tõendavate dokumentide esitamise kohustus (i) ja hilisema kaasabi kohustus (ii), märgib ringkonnakohus, et nõustub maakohtu seisukohaga, et täiendavate dokumentide nõue saab üles kerkida alles pärast seda, kui nõuet tõendavad dokumendid on üle antud ja nendest ei piisa nõude tõendamiseks. Nõuet täiendava kaasabi osutamiseks ei saa hageja esitada olukorras, kus tema nõue nõuet tõendavate dokumentide välja nõudmiseks on aegunud. Seega ei saanud hageja lepingust taganemisel tugineda ka nimetatud kohustuse rikkumisele.
2. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et käesolevas asjas tuvastatud asjaoludel puudub igasugune alus

§ 118kohaldamisel selle sätte eesmärgist kõrvale kalduda.

Kostja käitumine ei ole asja materjalide kohaselt olnud pahauskne. Lepingu p 1.3 kohaselt olid pooled teadlikud võlgniku AS Ritsu saneerimismenetlusest ning asja materjalide kohaselt oli kostja selles menetluses nõude esitanud. Hageja väited selle kohta, mis asjaoludel sai kostja esitada oma nõude AS Ritsu saneerimismenetlusse, on oletuslikud ja tõendamata. Hageja põhjendab hagis dokumentide nõude niivõrd hilist esitamist mh sellega, et dokumentide üleandmise tähtaeg 3 päeva oli lepingusse jäänud tüüplepingu põhjast ning tegelik vajadus dokumentide saamiseks kostjalt tekkis hagejal võlgniku AS Ritsu saneerimismenetluse lõppemisest. Hageja ei ole poolte kokkulepet dokumentide üleandmise tähtaja osas erinevalt lepingu p-s 3.2 kokkulepitust tõendanud. Kui ka eeldada, et pooled leppisid kokku üksnes nõuet tõendavate dokumentide üleandmises, aga mitte üleandmise tähtajas, oli lepingust taganemise ajaks

1. septembril 2022 (rohkem kui 4 aastat lepingu sõlmimisest) mõistlik tähtaeg nõuda kostjalt nõude loovutamist tõendavate dokumentide üleandmist möödunud. Oluline on seejuures arvestada, et AS Ritsu kustutati 5 äriregistrist
2. augustil
3. Seega jäävad ringkonnakohtule arusaamatuks hageja väited selles, et kostja käitumine takistab temal nõude maksmapanekut.
4. Kuivõrd hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb kõik menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) 6