← Eesti

2-22-16547/42

Obsah (9)§ 428§ 460§ 457§ 691§ 216§ 150§ 171§ 173§ 174

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-22-16547 Otsuse kuupäev Tartu, 16. jaanuar 2025 Kohtukoosseis Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Kalev Saare ja Urmas Volens

) § 457 lg-st 1 tulenev kohustus täita jõustunud kohtulahendit, mistõttu puudub vajadus hinnata müügilepingust tulenevate nõuete põhjendatust.

  1. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja ei ole tõendanud, et võlgnik on oma ettevõtte kostjale üle andnud. Võlgniku varasemate ärinimedega ettevõtted, sh ettevõte ärinimega INNOVER EHITUS OÜ, on ärinime muutmisega tegevuse lõpetanud, mistõttu ei saanud võlgnik ettevõtet kostjale üle anda.
  2. Tartu Maakohus rahuldas
  3. mai
  4. a otsusega hagi. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 8360 eurot ja viivise menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohtu põhjenduste kohaselt on tõendatud võlgniku ettevõtte üleminek kostjale. Sellest tulenevalt vastutab kostja VÕS § 183 lg 1 järgi võlgniku ja käendajaga solidaarselt enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste täitmise eest. Hageja nõude olemasolu ja põhjendatus on tuvastatud tsiviilasjas nr 2-20-6071 jõustunud Harju Maakohtu
  5. aprilli
  6. a otsusega. Maakohus märkis, et kostja seisukohad ei ole osaliselt kooskõlas kehtiva õigusega. Äriühingu ärinime muutmine ei ole samastatav ettevõtte lõppemise ega üleandmisega.
  7. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti hinnanud hagi aluseks olevaid asjaolusid ja alusetult tuvastanud, et võlgnik on ettevõtte kostjale üle andnud. Hageja ei ole tõendanud, et võlgnik andis ettevõtte kui majandusüksuse olulises osas (kogumis) üle kostjale. Seega on põhjendatud jätta VÕS § 182 kohaldamata.
  8. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  9. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
  10. mai
  11. a otsusega kostja apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
  12. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt on maakohus hageja esitatud sooritusnõuet ebaõigesti menetlenud, jättes põhjendamatult kohaldamata

§ 428lg 1 p 2. Kui eeldada, et kostja on võlgniku õigusjärglane tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 2 ja VÕS § 182 lg 2 järgi, 2

(5)2-22-16547 kehtib Harju Maakohtu
  1. aprilli
  2. a otsus

§ 460lg 1 alusel ka kostja suhtes.

Sellisel juhul on otsus kostjale kui õigusjärglasele kohustuslik osas, milles tsiviilasjas nr 2-20-6071 esitatud nõue lahendati käesolevas asjas esitatud hagi aluseks olevatel asjaoludel (

§ 457lg 1 ja § 460 lg 1).

Kuna maakohus tuvastas ettevõtte ülemineku, on käesolevas tsiviilasjas kostjalt hageja kasuks välja mõistetud sama põhivõlgnevus ja viivis samal alusel nagu tsiviilasjas nr 2-20-6071. Sellest tulenevalt oleks maakohus pidanud menetluse

§ 428

lg 1 p 2 alusel lõpetama, sest samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on juba menetlust lõpetav kohtulahend jõustunud. 8. Ringkonnakohus leidis, et menetlust ei saanud pooltega arutamata lõpetada, ning saatis asja maakohtule tagasi. Kuigi hageja ei saa ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt esitada kostja vastu sooritusnõuet, on hagejal täitemenetluse seadustiku (TMS) § 18 lg-st 1 tulenev põhjendatud huvi esitada ettevõtte ülemineku tuvastamiseks tuvastusnõue. Seega tuleb ringkonnakohtu arvates anda hagejale enne menetluse lõpetamise otsustamist täiendav tähtaeg nõude muutmiseks. Juhul kui hageja oma hagi muudab, ei ole

§ 428lg 1 p 2 alusel menetluse tervikuna lõpetamine õigustatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 9. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsus. Hageja leiab, et

§ 428

lg 1 p 2 ei kohaldu, kuna võlgnik ja kostja vastutavad VÕS § 183 lg 1 järgi kohustuste täitmise eest solidaarselt. Solidaarvastutuse puhul saab hageja nõude esitada nii võlgniku kui ka kostja vastu ning võlgnikku ja kostjat ei saa pidada samaks isikuks

§ 428lg 1 p 2 mõttes.

Õigusjärglus ei välista solidaarvastutuse puhul õigust pöörduda eraldi sooritusnõudega õigusjärglase kui solidaarvõlgniku vastu. Seejuures on hagejal õigus ise valida, millist lubatavat õiguskaitsevahendit ta soovib kasutada (st kas esitada kostja vastu sooritus- või tuvastusnõue). Lisaks ei ole hagi aluseks olevad asjaolud identsed tsiviilasja nr 2-20-6071 aluseks olevate asjaoludega, kuivõrd käesolevas asjas on lisandunud ettevõtte üleminek. Asja maakohtusse tagasisaatmine ei ole otstarbekas, kuna ringkonnakohus oleks ka ise saanud anda hagejale võimaluse nõude täpsustamiseks. 10. Kostja leiab, et tühistada tuleks nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 11. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb jätta

§ 691p 1 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata.

12. Kassatsioonkaebuse rahuldamine sõltub sellest, kas võlgniku kohta tsiviilasjas nr 2-20-6071 tehtud kohtuotsus kehtib ka kostja kui võlgniku õigusjärglase suhtes ja on seega kostja osas menetluse lõpetamise alus

§ 428

lg 1 p 2 mõttes, arvestades, et VÕS § 183 lg 1 alusel jäävad enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste täitmise eest solidaarselt vastutama nii ettevõtte üleandja kui ka omandaja. 13. Õigusjärgluse mõiste avab TsÜS § 6, mille lg 1 kohaselt võivad tsiviilõigused ja -kohustused üle minna ühelt isikult teisele, kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et õigusjärgluse alus on tehing või seadus. VÕS § 180 lg 1 kohaselt võib ettevõte omandajale üle minna nii lepingu kui seaduse alusel. VÕS § 182 lg 2 järgi lähevad ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga omandajale üle ka kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, sh lepingulised kohustused, kui seaduses ei ole 3

(5)2-22-16547 sätestatud teisiti. Kohustus või leping läheb üle sõltumata võlausaldaja või teise lepingupoole nõusolekust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees VÕS § 183 lg 1 esimese lause järgi solidaarselt omandajaga. Seega on ettevõtte üleminek eriline üldõigusjärgluse juhtum, kus enne üleminekut tekkinud kohustuste täitmise eest vastutavad solidaarselt nii ettevõtte üleandja (s.o õiguseellane) kui ka omandaja (s.o õigusjärglane) (vt RKTKo 22.11.2011, 3-2-1-113-11, p 47). 14.

§ 428

lg 1 p 2 kohaselt välistab samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend uuesti kohtusse pöördumise võimaluse.

§ 428

lg 1 p 2 sõnastusest tulenevalt saab säte menetluse lõpetamise alusena kohalduda juhul, kui vaidluste pooled on samad. Seda kinnitab ka

§ 457

lg 1, mille järgi on jõustunud kohtuotsus kohustuslik üksnes menetlusosaliste suhtes. Erisuse sellest põhimõttes loob

§ 460

lg 1, mis reguleerib kohtuotsuse kehtivust õigusjärglaste suhtes.

§ 460

lg 1 esimese lause kohaselt kehtib jõustunud kohtuotsus ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. Niimoodi tagab

§ 460

lg 1 hagejale lünkadeta õiguskaitse juhuks, kui ta on esitanud hagi isiku vastu, kelle vastu tal on nõue, ja kohtumenetluse ajal või pärast kohtumenetluse lõppu on toimunud õigusjärglus (vt RKTKm 10.07.2023, 2-22-359/30, p 13). Seega laieneb õiguseellase suhtes tehtud kohtulahendi õigusjõud

§ 460lg 1 alusel ka õigusjärglasele.

Sellest tulenevalt, kui õigusjärgluse aluseks olevad asjaolud ilmnevad pärast esialgse hagi esitamist või pärast menetlust lõpetava kohtulahendi tegemist ja jõustumist, välistab õiguseellase suhtes tehtud kohtulahend

§ 428

lg 1 p 2 ja § 460 lg 1 järgi samal alusel sama nõudega õigusjärglase vastu kohtusse pöördumise võimaluse. Seda ka juhul, kui õigusjärglane ja -eellane on solidaarvõlgnikud, kelle puhul on võlausaldajal VÕS § 65 lg-st 1 tulenev õigus nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. 15. Eelnev ei välista käesolevas asjas esitatud hagiga taotletud eesmärgi saavutamist ega jäta hagejat ilma tõhusast õiguskaitsest. TMS § 18 lg 1 esimene lause sätestab, et kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. Kuivõrd

§ 460

lg 1 alusel kehtib jõustunud kohtuotsus ka õigusjärglase suhtes, on käesolevas asjas TMS § 18 lg 1 järgi kohane õiguskaitsevahend tuvastusnõue ettevõtte ülemineku ehk õigusjärgluse tuvastamiseks. Seejuures on ettevõtte ülemineku tuvastamine eeldus ka kostja vastu esitatud sooritusnõude rahuldamisele, mistõttu ei ole tuvastusnõude esitamine hagejat rohkem koormav, kui sooritusnõude esitamine. 16. Kui õigusjärgluse aluseks olevad asjaolud ilmnevad esialgse (s.o õiguseellase vastu esitatud) sooritusnõude menetlemise ajal, tagab

§ 460

lg 1 ja TMS § 18 lg 1 koostoimes loodud regulatsioon selle, et käimasoleva menetluse saab lõpuni viia ilma menetlusosaliste ringi muutmata. Samas ei ole nii esialgse sooritusnõude kui ka õigusjärgluse tuvastamiseks esitatud tuvastusnõude menetlemisel välistatud vastavalt kas õigusjärglase või -eellase menetlusse kaasamine kolmanda isikuna (

§ 216). 17.

Kui ettevõte on üle läinud enne seda, kui hageja on esitanud sooritusnõude aluseks oleva hagi, ei välista see ettevõtte üleandja vastutust, st hagi saab esitada nii ettevõtte üleandja kui ka omandaja vastu. Siiski kehtib sellise nõude menetlemise tulemusena saadud kohtulahend üksnes menetlusosaliste suhtes, kuivõrd

§ 460

lg 1 järgi laieneb lahendi õigusjõud ainult nendele isikutele, kes on saanud menetlusosalise õigusjärglaseks pärast hagi esitamist. Järelikult, kui võlgnik annab ettevõtte üle enne seda, kui hageja on tema vastu hagiga kohtusse pöördunud, peab hageja 4

(5)2-22-16547 sundtäidetavate lahendite saamiseks esitama eraldiseisvad sooritusnõuded nii ettevõtte üleandja kui ka omandaja vastu (vt ka RKTKm 10.07.2023, 2-22-359/30, p 14). 18. Eespool toodust tulenevalt tühistas ringkonnakohus õigesti maakohtu lahendi ja leidis, et hagejale tuleb anda võimalus esitada sooritusnõude asemel tuvastusnõue. Kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud ringkonnakohtu otsus muutmata. Kuigi kostja märkis kassatsioonkaebusele esitatud vastuses, et ta on nõus ringkonnakohtu otsuse tühistamisega, ei saa see käesoleva asja menetlust mõjutada, sest kostja märkis samas, et ta soovib ka maakohtu otsuse tühistamist, st kostja kassatsioonkaebusega ei nõustunud. Kuna kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, arvatakse kaebuselt tasutud riigilõiv riigituludesse (

§ 150lg 32).

19. Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kassatsiooniastme menetluskulud

§ 171lg 1 järgi hageja kanda.

Kuna Riigikohus jätab muutmata ringkonnakohtu otsuse, millega tühistati maakohtu otsus ja saadeti asi maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja menetluskulude suuruse kindlaksmääramine maa- ja ringkonnakohtus

§ 173

lg 3 ja

§ 174lg 6 kohaselt maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.