) § 457 lg-st 1 tulenev kohustus täita jõustunud kohtulahendit, mistõttu puudub vajadus hinnata müügilepingust tulenevate nõuete põhjendatust.
Sellisel juhul on otsus kostjale kui õigusjärglasele kohustuslik osas, milles tsiviilasjas nr 2-20-6071 esitatud nõue lahendati käesolevas asjas esitatud hagi aluseks olevatel asjaoludel (
Kuna maakohus tuvastas ettevõtte ülemineku, on käesolevas tsiviilasjas kostjalt hageja kasuks välja mõistetud sama põhivõlgnevus ja viivis samal alusel nagu tsiviilasjas nr 2-20-6071. Sellest tulenevalt oleks maakohus pidanud menetluse
lg 1 p 2 alusel lõpetama, sest samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on juba menetlust lõpetav kohtulahend jõustunud. 8. Ringkonnakohus leidis, et menetlust ei saanud pooltega arutamata lõpetada, ning saatis asja maakohtule tagasi. Kuigi hageja ei saa ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt esitada kostja vastu sooritusnõuet, on hagejal täitemenetluse seadustiku (TMS) § 18 lg-st 1 tulenev põhjendatud huvi esitada ettevõtte ülemineku tuvastamiseks tuvastusnõue. Seega tuleb ringkonnakohtu arvates anda hagejale enne menetluse lõpetamise otsustamist täiendav tähtaeg nõude muutmiseks. Juhul kui hageja oma hagi muudab, ei ole
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 9. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsus. Hageja leiab, et
lg 1 p 2 ei kohaldu, kuna võlgnik ja kostja vastutavad VÕS § 183 lg 1 järgi kohustuste täitmise eest solidaarselt. Solidaarvastutuse puhul saab hageja nõude esitada nii võlgniku kui ka kostja vastu ning võlgnikku ja kostjat ei saa pidada samaks isikuks
Õigusjärglus ei välista solidaarvastutuse puhul õigust pöörduda eraldi sooritusnõudega õigusjärglase kui solidaarvõlgniku vastu. Seejuures on hagejal õigus ise valida, millist lubatavat õiguskaitsevahendit ta soovib kasutada (st kas esitada kostja vastu sooritus- või tuvastusnõue). Lisaks ei ole hagi aluseks olevad asjaolud identsed tsiviilasja nr 2-20-6071 aluseks olevate asjaoludega, kuivõrd käesolevas asjas on lisandunud ettevõtte üleminek. Asja maakohtusse tagasisaatmine ei ole otstarbekas, kuna ringkonnakohus oleks ka ise saanud anda hagejale võimaluse nõude täpsustamiseks. 10. Kostja leiab, et tühistada tuleks nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 11. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb jätta
12. Kassatsioonkaebuse rahuldamine sõltub sellest, kas võlgniku kohta tsiviilasjas nr 2-20-6071 tehtud kohtuotsus kehtib ka kostja kui võlgniku õigusjärglase suhtes ja on seega kostja osas menetluse lõpetamise alus
lg 1 p 2 mõttes, arvestades, et VÕS § 183 lg 1 alusel jäävad enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste täitmise eest solidaarselt vastutama nii ettevõtte üleandja kui ka omandaja. 13. Õigusjärgluse mõiste avab TsÜS § 6, mille lg 1 kohaselt võivad tsiviilõigused ja -kohustused üle minna ühelt isikult teisele, kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et õigusjärgluse alus on tehing või seadus. VÕS § 180 lg 1 kohaselt võib ettevõte omandajale üle minna nii lepingu kui seaduse alusel. VÕS § 182 lg 2 järgi lähevad ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga omandajale üle ka kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, sh lepingulised kohustused, kui seaduses ei ole 3
lg 1 p 2 kohaselt välistab samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend uuesti kohtusse pöördumise võimaluse.
lg 1 p 2 sõnastusest tulenevalt saab säte menetluse lõpetamise alusena kohalduda juhul, kui vaidluste pooled on samad. Seda kinnitab ka
lg 1, mille järgi on jõustunud kohtuotsus kohustuslik üksnes menetlusosaliste suhtes. Erisuse sellest põhimõttes loob
lg 1, mis reguleerib kohtuotsuse kehtivust õigusjärglaste suhtes.
lg 1 esimese lause kohaselt kehtib jõustunud kohtuotsus ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. Niimoodi tagab
lg 1 hagejale lünkadeta õiguskaitse juhuks, kui ta on esitanud hagi isiku vastu, kelle vastu tal on nõue, ja kohtumenetluse ajal või pärast kohtumenetluse lõppu on toimunud õigusjärglus (vt RKTKm 10.07.2023, 2-22-359/30, p 13). Seega laieneb õiguseellase suhtes tehtud kohtulahendi õigusjõud
Sellest tulenevalt, kui õigusjärgluse aluseks olevad asjaolud ilmnevad pärast esialgse hagi esitamist või pärast menetlust lõpetava kohtulahendi tegemist ja jõustumist, välistab õiguseellase suhtes tehtud kohtulahend
lg 1 p 2 ja § 460 lg 1 järgi samal alusel sama nõudega õigusjärglase vastu kohtusse pöördumise võimaluse. Seda ka juhul, kui õigusjärglane ja -eellane on solidaarvõlgnikud, kelle puhul on võlausaldajal VÕS § 65 lg-st 1 tulenev õigus nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. 15. Eelnev ei välista käesolevas asjas esitatud hagiga taotletud eesmärgi saavutamist ega jäta hagejat ilma tõhusast õiguskaitsest. TMS § 18 lg 1 esimene lause sätestab, et kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. Kuivõrd
lg 1 alusel kehtib jõustunud kohtuotsus ka õigusjärglase suhtes, on käesolevas asjas TMS § 18 lg 1 järgi kohane õiguskaitsevahend tuvastusnõue ettevõtte ülemineku ehk õigusjärgluse tuvastamiseks. Seejuures on ettevõtte ülemineku tuvastamine eeldus ka kostja vastu esitatud sooritusnõude rahuldamisele, mistõttu ei ole tuvastusnõude esitamine hagejat rohkem koormav, kui sooritusnõude esitamine. 16. Kui õigusjärgluse aluseks olevad asjaolud ilmnevad esialgse (s.o õiguseellase vastu esitatud) sooritusnõude menetlemise ajal, tagab
lg 1 ja TMS § 18 lg 1 koostoimes loodud regulatsioon selle, et käimasoleva menetluse saab lõpuni viia ilma menetlusosaliste ringi muutmata. Samas ei ole nii esialgse sooritusnõude kui ka õigusjärgluse tuvastamiseks esitatud tuvastusnõude menetlemisel välistatud vastavalt kas õigusjärglase või -eellase menetlusse kaasamine kolmanda isikuna (
Kui ettevõte on üle läinud enne seda, kui hageja on esitanud sooritusnõude aluseks oleva hagi, ei välista see ettevõtte üleandja vastutust, st hagi saab esitada nii ettevõtte üleandja kui ka omandaja vastu. Siiski kehtib sellise nõude menetlemise tulemusena saadud kohtulahend üksnes menetlusosaliste suhtes, kuivõrd
lg 1 järgi laieneb lahendi õigusjõud ainult nendele isikutele, kes on saanud menetlusosalise õigusjärglaseks pärast hagi esitamist. Järelikult, kui võlgnik annab ettevõtte üle enne seda, kui hageja on tema vastu hagiga kohtusse pöördunud, peab hageja 4
19. Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kassatsiooniastme menetluskulud
Kuna Riigikohus jätab muutmata ringkonnakohtu otsuse, millega tühistati maakohtu otsus ja saadeti asi maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja menetluskulude suuruse kindlaksmääramine maa- ja ringkonnakohtus
lg 3 ja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.