Obsah (5)

§ 87§ 70§ 51§ 75§ 105

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

) § 87 lg 5 kohaselt võib teenistusest vabastamiseks esitatud taotlusest ametnik loobuda üksnes tema ametisse nimetamise õigust omava isiku nõusolekul. TsÜS § 96 (ähvardus ja vägivald) sätestatud ja tehingutele ette nähud regulatsioon ei ole kohaldatav avaldusele, mille sisuks on enda soovil teenistusest vabastamine. TsÜS § 96 lg 1 kohaldamine

§ 87

lg-s 1 ettenähtud juhtumitel oleks selgelt vastuolus

§ 87lg-s 5 sätestatuga. Küll aga peaksid Ts

ÜS § 96 lg-s 1 mainitud survestamise viisid (vägivald ja ähvardamine) olema arvesse võetavad

§ 87lg-s 5 mainitud nõusoleku andmise üle otsustamisel.

8.2. Sellist olukorda, kus vestluse käigus arutatakse kaebaja töötulemusi ja on antud negatiivne tagasiside, ei saa lugeda ähvardamiseks või survestamiseks, mis ei jätaks kaebajale peale teenistusest vabastamise avalduse esitamise muud mõistlikku valikut. Kaebaja peab politseiametnikuna aru saama, et ilma läbi viidud distsiplinaarmenetluseta ei olnud tema teenistusest vabastamine võimalik (

§ 70p 3, § 94 lg 1), v.a tema enda soovil.

Isegi kui sisekontrolli ametnik oleks andnud kaebajale soovituse lahkuda ametist enda soovil, ei ole seda võimalik tõlgendada ähvardusena. 8.3. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja ei arvestanud tema teenistusest vabastamise avaldusest loobumise avaldusega. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja teenistusest vabastamise avaldusest loobumise avaldus jõudis 05.04.2022 e-posti kaudu Ida prefektuuri prefektile. Kuna kaebaja teenistusest vabastamise käskkirjale kirjutas alla prefekt, 3 saab eeldada, et prefekt ei andnud kaebaja loobumisavaldusele

§ 87lg-s 5 nimetatud nõusolekut.

8.4.

§ 87

lg-s 5 nimetatud nõusolek või sellest keeldumine on selleks pädeva ametniku diskretsiooniline otsus. Keeldumine tuleb vormistada kirjalikult. Sellist otsust vaidlusaluses käskkirjas ei ole. Võttes arvesse, et tulenevalt

§ 87

lg-st 5 oli prefektil nõusoleku andmise üle otsustamisel lai kaalutlusruum, ja seda, et ta sellist nõusolekut ei andnud, oli kaebaja vabastamine teenistusest vaidlusaluse käskkirja alusel lõppkokkuvõttes õiguspärane. Käskkirjas nõusoleku andmisest keeldumise kajastamata jätmine ei saanud mõjutada asja otsustamist. Võttes arvesse vastustaja poolt 14.04.2022 koostatud kokkuvõttes kaebajale esitatud teenistusalaseid etteheiteid, ei näe kohus põhjust arvata, et prefekt oleks teinud kaebaja viimasele avaldusele nõusoleku mitteandmisel olulise kaalutlusvea. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 9. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 20.06.2023. a otsuse osas, milles kohus jättis tema kaebuse rahuldamata, ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus kogu ulatuses. 1.1.

§ 87

lg-s 5 sätestatud nõusoleku mitteandmine ja teenistusest vabastamine on muutunud asjaolude tõttu koormavaks haldusaktiks, mis riivab oluliselt kaebaja põhiõigusi. Ilmselgelt ei mõelnud kaebaja oma tahteavalduse üle adekvaatselt, kuna vestlus sisekontrolli ametnikuga oli väga intensiivne, survestav ja ähvardav. Kaebaja ei teadnud, et ähvarduse mõjul tehtud valeotsusest ei ole võimalik loobuda. 1.

1. Enne haldusakti andmist, mis võib kahjustada isiku õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Prefekt uskus ametnike esitatud infot ja ei kuulanud otsuse tegemisel ära teist osapoolt. Vastustajal oleks tulnud kaaluda kaebaja rikkumist, tema käitumisest tulenevat ohtu, avalikke huve, normi eesmärke ning kaebaja õiguste riive proportsionaalsust. Vaidlusalusest haldusaktist nähtub selgelt, et vastustaja enne haldusakti andmist kaalumist ei teostanud. Prefekt andis 06.04.2022 haldusakti teenistusest vabastamise kohta ning alles seejärel kutsuti kaebaja 07.04.2022 Rakvere politseijaoskonda vestlusele. Seda vestlust ei saa pidada põhjendamiseks ega ka kaalumiseks. Vestluse käigus tehti kaebajale tema tööalase käitumise osas etteheiteid, mis ei ole sedavõrd olulised, et oleksid tinginud teenistusest vabastamise. Kaalutlusvea puhul on tegemist olulise rikkumisega, mis peaks vältimatult kaasa tooma haldusakti õigusvastasuse ja tühistamise. 1.
2. Kohus ei saa asuda haldusorgani asemel kaalumist teostama. Kohtumenetluses esitatud põhjendustega on võimalik arvestada vaid juhul, kui kohus on veendunud, et vastustaja lähtus neist põhjendustest juba haldusmenetluses, kuid jättis mingil põhjusel need põhjendused haldusaktis kajastamata. Seda halduskohtu otsusest ei nähtu. 1.
3. Halduskohus jättis sisuliselt arvesse võtmata kaebaja esitatud tõendid. Halduskohus hindas kaalutlusvea sedavõrd mitteoluliseks, et see ei too kaasa käskkirja tühistamist. Lisaks tõi kohus välja, et kaebaja oleks saanud ennast tõhusalt kaitsta peale 14.04.
4. a kokkuvõtte saamist. Kõik selgitused on kaebuses välja toodud ning halduskohtu etteheide on alusetu.
5. Vastustaja palus vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. PPA 06.04.
6. a käskkiri kaebaja vabastamise kohta politseiteenistusest tema enda algatusel on õiguspärane. Vastustaja nõustub Tartu Halduskohtu 20.06.2023 otsuses toodud põhjendustega ning leiab, et kohtuotsus on õiguspärane ja piisavalt põhjendatud. Kaebaja tegi ise otsuse teenistusest lahkumiseks ja esitas omakäelise avalduse teenistusest vabastamiseks, tema allkiri avaldusel kinnitab dokumendis sisalduvate andmete õigsust. Asjaolust, et kaebaja tahe oli pärast lahkumisavalduse esitamist teenistuses jätkata, ei tulene ametisse nimetamise õigust omavale isikule kohustust kaebaja tahet aktsepteerida ja loobumise avaldust arvestada. 4 Kaebaja ei olnud lahkumisavaldust kirjutades sundolukorras, ta võis võtta järelemõtlemiseks aega, oodata ära distsiplinaarmenetluse alustamise ja selle tulemuse. Vestluse läbiviimist asjaolude väljaselgitamiseks ning võimaliku distsiplinaarmenetluse alustamiseks ei saa ähvarduseks või survestamiseks pidada, kuna distsiplinaarmenetluse alustamine ja sellega seotud asjaolude kontrollimine on nii

kui ka PPVS alusel vastustaja õiguspärane tegevus. Prefekt ei teinud kaebaja tagasivõtmise avaldusele nõusoleku mitteandmisel olulist kaalutlusviga. Vastustaja ei nõustu kaebaja etteheitega, et halduskohus jättis kaebaja esitatud tõendid arvesse võtmata. Kaebaja ei ole esile toonud, millised tõendid jättis kohus arvesse võtmata ja kuidas oleks need tõendid mõjutanud praeguses asjas tehtud lahendit.

1. Ringkonnakohus kohustas 24.05.
2. a kohtunõudes vastustajat esitama täpsed andmed kaebaja lahkumisavalduse prefektile edastamise täpse aja kohta ning andis vastustajale võimaluse esitada enda seisukoht lahkumisavalduse kehtivuse (TsÜS § 72) osas.
3. Vastustaja rõhutas 06.06.
4. a vastuses, et ametniku tahteavaldus on siduv ning seda ei saa enam muuta. Kaebaja avaldas tahet lõpetada teenistussuhe taotluses märgitud päeval.

reguleerib ammendavalt ametniku teenistusest vabastamiseks tehtud tahteavaldusest (taotlusest) loobumist ning seega puudub vajadus avalik-õigusliku regulatsiooni lünga ületamiseks kohaldada eraõiguse norme. Kaebaja teenistusest vabastamise taotlus loetakse esitatuks selle registreerimisega asutuse dokumendihaldussüsteemis. X.X.-i lahkumisavaldus registreeriti dokumendiregistris 05.04.2022 kell 16.

1. Prefekt ei tegele teenistusest vabastamise taotluse eelneva kooskõlastamisega, vaid sellega tegeleb iga üksuse juht ise, kes vastutab oma meeskonna komplekteerituse eest. Kooskõlastatud käskkirja kavand saadetakse allkirjastamiseks prefektile. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
3. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et kaebaja teenistusest vabastamise käskkiri on formaalselt õigusvastane, kuid ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et vaidlusaluse käskkirja alusel kaebaja teenistusest vabastamine oli lõppkokkuvõttes õiguspärane. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlusalune haldusakt ka materiaalselt õigusvastane ja seetõttu oleks tulnud kaebus rahuldada.
4. Ringkonnakohus hindab esmalt kaebaja lahkumisavalduse kehtivust (I), selgitab

§ 87

kohaldamist (II) ning teeb seejärel apellatsioonkaebuse lahendamiseks vajalikud otsustused (III). I 16. Teenistusest vabastamist ametniku soovil reguleerib

§ 87

, mille lõige 1 näeb ette, et ametnik vabastatakse teenistusest tema enda algatusel kirjaliku taotluse alusel, mille ta on esitanud ametisse nimetamise õigust omavale isikule.

§ 87

lg 5 järgi võib ametnik teenistusest vabastamiseks esitatud taotlusest loobuda üksnes tema ametisse nimetamise õigust omava isiku nõusolekul.

1. Praeguses asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja esitas 05.04.2022 avalduse politseiteenistusest lahkumiseks, märkides teenistussuhte viimaseks päevaks 06.04.2022, ning avaldas samal päeval nii suuliselt kui kirjalikult soovi esitatud avaldus tagasi võtta ja 5 teenistust jätkata. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas 06.04.
2. a käskkirjaga kaebaja teenistusest vabastamine

§ 87lg 1 alusel (omal soovil) oli õiguspärane. 18. Tagasivõtmise avalduses tugines kaebaja selgesõnaliselt Ts

ÜS §-le 72, mille järgi ei loeta tahteavaldust tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. Kaebuses palus kaebaja kohtul tuvastada, kas TsÜS § 72 lg 1 kohaselt oli tahteavaldus lahkumisavaldusest loobumiseks õiguspärane ning kui oli, siis miks vastustaja sellega ei arvestanud.

1. Halduskohus selgitas 20.06.
2. a otsuses, et kaebaja loobumisavaldusega arvestamata jätmine on käsitletav eraldi õigusliku küsimusena vaidlusaluse käskkirja tühistamise nõude kontrollimise raames ning selle eraldi käsitlemine tuvastamisnõude raames pole vajalik (otsuse p 10.4.), kuid jättis asja lahendamisel kaebuse selles osas käsitlemata.
3. Vastustaja on seisukohal, et

reguleerib ammendavalt ametniku teenistusest vabastamiseks tehtud tahteavaldusest (taotlusest) loobumist ning seega puudub vajadus avalik-õigusliku regulatsiooni lünga ületamiseks kohaldada eraõiguse norme. 21. Ringkonnakohus on seisukohal, et avalduse tagasivõtmise korral saab ametniku teenistusest vabastamiseks esitatud taotluse kehtivust hinnata eraõiguse sätete kohaselt. Ringkonnakohus on varem leidnud: „Avaliku õiguse normidega ei ole reguleeritud, kuidas hinnata teenistussuhte lõpetamise taotluse kehtivust. Seevastu eraõiguse normid sätestavad reeglid isiku tahteavalduse kehtivuse kohta hinnangu andmiseks. Ringkonnakohus ei näe, et esineks mõjuv põhjus hinnata haldusmenetluses esitatud tahteavalduste kehtivust erinevalt eraõiguslike tahteavalduste kehtivusest. Seetõttu saab selles osas lähtuda asjakohastest TsÜS normidest.ˮ (TrtRnKo 30.11.2023, 3-22-239, p 13). Riigikohus on

§ 87

lg 5 kohaldamisel juhtinud tähelepanu sellele, et: „[k]ui ametnik oli enne teenistusest vabastamise taotluse esitamist olulises eksimuses teatud asjaolude osas (nt hüvitamisnõude suuruse osas), tuleb ametniku teenistusest vabastamise avaldusest loobumise taotluse lahendamisel seda arvesse võttaˮ (RKHKo 23.03.2023, 3-21-1027, p 24). Ühtlasi on kohtupraktikas põhjendatud teenistusest vabastamise avalduse kirjalikku vormi sellega, et see aitab vältida olukordi, kus ametnik on näiteks meilivahetuse teel toimuva vaidluse käigus emotsionaalselt üles köetud ja lubab päevapealt ametist lahkuda, ise seda tegelikult mõtlemata, kuid ametiasutus võtabki n-ö sõnasabast kinni ja vabastab ametniku

§ 87lg-le 1 tuginedes teenistusest, millisel juhul saaks ametnik apelleerida ainult enda otsusevõimetusele (Ts

ÜS § 13), mis ei pruugi tagada ametniku piisavat kaitset ametiasutuse omavoli eest (TlnRnKo 10.11.2022, 3-20-1977, p 15). Seega on ametniku tahteavalduse hindamist TsÜS normide alusel kohtupraktikas tunnustatud. Eespool viidatud Tartu Ringkonnakohtu lahendit refereeris praeguses asjas ringkonnakohtule 06.06.2024 esitatud vastuses ka vastustaja, kuid tegi seda valikuliselt, mistõttu see vastustaja vastuargumente selles osas veenvamaks ei muuda. 22. Kuna reeglid isiku tahteavalduse kehtivuse hindamiseks on sätestatud eraõiguse normidega, siis saab

§ 87

lg 1 alusel esitatud lahkumisavalduse tagasivõtmisel kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduse tahteavalduse tegemise kohta käivaid sätteid. TsÜS § 72 kohaselt ei loeta tahteavaldust tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. TsÜS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt muutub kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus kehtivaks kättesaamisega. Sama paragrahvi lõike 2 teise lause järgi loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. 6 23.

§ 87

lg 1 kohaselt tuleb ametnikul teenistusest lahkumise avaldus esitada tema ametisse nimetamise õigust omavale isikule.

§ 87

lg 5 järgi võib ametnik teenistusest vabastamiseks esitatud taotlusest loobuda üksnes tema ametisse nimetamise õigust omava isiku nõusolekul. Seega tuleb lahkumisavaldusest loobumise korral teha vastav tahteavaldus ametniku ametisse nimetamise õigust omavale isikule. Siseministri 17.07.

1. a määruse nr 33 „Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärusˮ § 13 lg 1 p 1 vaidlusaluse käskkirja andmise ajal kehtinud redaktsioon nägi ette, et prefektil on talle alluva struktuuriüksuse ametnike teenistuse korraldamiseks avaliku teenistuse seaduses ning politsei ja piirivalve seaduses sätestatud ametisse nimetamise õigust omava isiku õigused. Lahkumisavalduse kehtivuse hindamiseks tuleb seega kindlaks teha, millal sai lahkumisavaldusest ja selle tagasivõtmiseks esitatud tahteavaldusest teada tema teenistusse nimetamise õigust omav isik – PPA Ida prefektuuri prefekt.
2. Kaebajale haldusmenetluses 14.04.2022 saadetud vastuskirjas tõi vastustaja välja lahkumisavalduse ja selle tagasivõtmise avalduse dokumendihaldussüsteemis registreerimise kuupäevad (vastavalt
3. ja 06.04.2022). Kaebaja on tõendanud, et ta saatis lahkumisavalduse tagasivõtmise avalduse prefektile e-kirja teel sama päeva (05.04.2022) õhtul kell 22.
4. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kaebaja andis lahkumisavalduse paberil sisekontrollibüroo ametnikule üle 05.04.2022 tööpäeva lõpu poole ja sama päeva hilisõhtul tagasivõtmise avalduse e-kirja teel otse prefektile, ei saa lahkumisavalduse kehtivuse hindamisel tugineda üksnes avalduste asutuse dokumendiregistris registreerimise kuupäevadele.
5. X.X.-i 05.04.
6. a avaldus registreeriti asutuse dokumendihaldussüsteemis (DHS) kell 16.37 (PPA 06.06.
7. a vastuse lisa 1). Kaebaja saatis ülesütlemisavaldusest loobumise ekirjaga prefektile ja Rakvere politseijaoskonna juhile 05.04.2022 kell 22.32 ning seejärel eraldi e-kirjaga ka vahetule juhile (kaebusele lisatud e-postkasti kuvatõmmis). DHS logi väljavõttest (PPA 06.06.
8. a vastuse lisa 2) nähtub, et prefekti poolt 06.04.2022 käskkirja nr 1.9-2.8/88p „allkirjastamiseks tööülesande vaatamiseˮ ajaks oli 06.04.2022 kell 16.
10. Vastustaja poolt ringkonnakohtule esitatud tõenditest ja selgitustest nähtub, et prefekt sai lahkumisavaldusest teada siis, kui kaebaja teenistusest vabastamise käskkiri esitati talle allkirjastamiseks. Seega jõudis kaebaja 05.04.
11. a e-kiri prefektini enne teenistusest lahkumise avaldusest teadasaamist.
12. Seda järeldust ei muuda vastustaja arusaam, et kaebaja teenistusest vabastamise taotlus loetakse esitatuks selle registreerimisega asutuse dokumendihaldussüsteemis. Vastustaja selgitas vastuses ringkonnakohtule, et teenistusest lahkumise taotluse registreerimisel saadetakse töövoog ametniku vahetutele juhtidele (grupi juht, talituse juht, jaoskonna juht) taotluse kooskõlastamiseks. Vahetute juhtide poolt taotluse kooskõlastamisel koostab personaliarvestaja käskkirja kavandi, mille kooskõlastavad personalitalituse juht, eelarve analüütik ning juhiabi. Kooskõlastatud käskkirja kavand jõuab allkirjastamiseks prefektile. Prefekt ei tegele teenistusest vabastamise taotluse eelneva kooskõlastamisega, vaid sellega tegeleb iga üksuse juht ise, kes vastutab oma meeskonna komplekteerituse eest. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu on asutuse sisemise töökorralduse küsimus. Kuna tahteavalduse kehtivuse hindamisel omab õiguslikku tähendust siiski vaid see, millal jõudis tahteavaldus ametniku ametisse nimetamise õigust omava isikuni, siis on haldusorganil võimalik dokumentide edastamise (töövoogude tegemise) korraldamisel seda silmas pidada. 7
13. Samal põhjusel ei oma asjaolu, et kaebaja 05.04.
14. a e-kiri (tagasivõtmise avaldus) registreeriti dokumendihaldussüsteemis Delta 06.04.2022, praegusel juhul tähtsust. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 31.05.2019 käskkirjaga nr 55 kinnitatud „Politsei- ja Piirivalveameti töökorraˮ p 7.
15. järgi algab PPA-s tööpäev ajavahemikus 8.00-8.30 ning lõpeb esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval 8 töötunni ja 15 minuti möödumisel sõltuvalt tööaja algusest, s.o 16.45-17.15 (vastustaja 06.06.
16. a vastuse lisa 3). Kuupäevad
17. ja 06.04.2022 olid vastavalt teisipäev ja kolmapäev. Arvestades, et kaebaja saatis tagasivõtmise avalduse e-kirjaga 05.04.2022 hilisõhtul otse prefekti e-postiaadressile, saab selle TsÜS § 69 lg 2 järgi lugeda kättesaaduks järgmise tööpäeva alguses, mil PPA tööaega arvestades oli prefektil mõistlik võimalus sellega tutvuda.
18. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus kaebajaga, et õiguspärase tagasivõtmise tulemusena ei olnud tema lahkumisavaldus kehtiv ja PPA-l puudus alus tema teenistusest vabastamiseks. II
19. Ringkonnakohus peab praeguse vaidluse asjaolusid arvestades oluliseks selgitada, et kaebaja vaidlustatud haldusakt oleks õigusvastane ja kuuluks tühistamisele ka juhul, kui kaebaja lahkumisavaldus oleks selle lahendamise ajal olnud kehtiv ja kaebaja oleks tuginenud vaid sellele, et ta tegi lahkumisavalduse ähvardamise ja survestamise tulemusena.
20. PPA rõhutab järjekindlalt ka apellatsioonimenetluses, et tal on haldusorganina õigus ja kohustus lahendada taotlus vastavalt selles väljendatud tahtele – kaebaja taotlus oli selge, ta avaldas taotluses tahet lõpetada teenistussuhe taotluses märgitud päeval ning tema allkiri taotlusel kinnitas selles sisalduvate andmete õigsust. Ringkonnakohus selgitab vastustajale, et praegusel juhul ei ole vaidluse all kaebaja väljendatud tahe ja andmete õigsus avalduse allkirjastamise ja esitamise hetkel. Vaidlus on selles, kas lahkumisavalduse tagasivõtmise avalduse esitamist ja selles kirjeldatud asjaolusid arvestades oli kaebaja omal soovil teenistusest vabastamine õiguspärane.
21. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
22. Halduskohus selgitas õigesti, et

§ 87

lg-s 5 nimetatud nõusolek või sellest keeldumine on selleks pädeva ametniku diskretsiooniline otsus. HMS § 56 lg 1 näeb ette, et kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.

1. Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et vastustaja rikkus tema ärakuulamisõigust ja jättis kaalumata, kas anda nõusolek avaldusest loobumiseks või mitte. Vaidlusalusest haldusaktist nähtub selgelt, et vastustaja enne haldusakti andmist kaalumist ei teostanud. Pärast kaebaja vabastamist toimunud vestlust ei saa pidada põhjendamiseks ega ka kaalumiseks. Vestluse käigus tehti kaebajale tema tööalase käitumise osas etteheiteid, mis ei ole sedavõrd olulised, et oleksid tinginud teenistusest vabastamise. Kaebaja arvates alahindas halduskohus vastustaja kaalutlusvea mõju ja leiab, et see oleks pidanud kaasa tooma haldusakti tühistamise. 8
2. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et vastustaja on tema teenistusest vabastamisel oluliselt rikkunud haldusmenetluse nõudeid ja ei ole mõistnud kaalutlusõiguse teostamise nõuete järgimise tähtsust

§ 87lg 5 alusel nõusoleku andmisest keeldumisel.

36. Ringkonnakohus on seisukohal, et

§ 87

lg 5 teenib ametiasutuses teenistusülesannete täitmise järjepidevuse eesmärki ning seeläbi avalikku huvi tagada ametiasutuse tõrgeteta töö (vt ka TrtRnKo 02.05.2024, xxx, p 18). Ka õiguskirjanduses on selgitatud, et üldjuhul asub ametiasutus pärast ametnikult teenistusest vabastamise taotluse saamist tegema ettevalmistusi vabaneva ametikoha täitmiseks. See võib hõlmata avaliku konkursi väljakuulutamist, teenistuses olevate ametnikega kokkulepete tegemist ajutiselt täiendavate teenistusülesannete täitmise osas vms. Kuna ametiasutus asub teadmisega, et töö tuleb ümber korraldada, tegema ettevalmistusi vabaneva ametikoha täitmiseks, peab jätma ametiasutusele võimaluse ka otsustada, kas vastavad tegevused pooleli jätta (näiteks avaliku konkursi väljakuulutamise korral sellest loobumine ja vastavast otsusest kandidaatide teavitamine) või rahuldada ametniku taotlus, millega ta soovib siiski teenistusse jääda. Taotluse rahuldamise otsustamisel peaks ametiasutus tulenevalt hoolsuskohustusest (

§ 51

lg 7) arvesse võtma ka põhjuseid, miks ametnik teenistusest vabastamise taotluse esitas. Näiteks kui ametnik esitas taotluse tugeva hingelise erutuse tagajärjel või oli ametnik eksituses teatud asjaoludest (ehk kui ametnik tavalises olukorras ei oleks taotlust esitanud), siis oleks soovitatav ametniku taotlus rahuldada. Seda muidugi juhul, kui teenistusalased huvid seda võimaldavad („Avaliku teenistuse seaduse käsiraamatˮ, Justiitsministeerium, 2013, lk 261).

1. Muu hulgas sellele selgitusele tuginedes leidis ringkonnakohus hiljutises lahendis, et olukorras, kus ametnik esitab taotluse teenistusest vabastamiseks ning hiljem sellest loobub, peab ametniku ametisse nimetamise õigust omav isik hindama ametniku teenistusest vabastamise avalduse kehtivust (eksimuse, pettuse jms puudumist avalduse koostamisel) ning otsustama nõusoleku andmise või mitteandmise sellele vastavalt (TrtRnKo 02.05.2024, 3-22-1127, p 19). See seisukoht on asjakohane ka praegusel juhul.
2. Kaebaja selgitas tagasivõtmise avalduses, et ta oli ootamatult esitatud etteheidetest ja ähvardavast toonist šokeeritud, tajus seda enda survestamisena ning peab õigusvastaseks seda, et ilma distsiplinaarmenetlust alustamata teda ähvardati ja survestati kirjutama lahkumisavaldust. Sellist avaldust saades pidi vastustaja järeldama, et kaebaja tegelik tahe ei vasta enam tema esialgsele tahteavaldusele ning vastustajal tuli kaaluda kaebaja taotlusele nõusoleku andmist või andmata jätmist. Muu hulgas oleks vastustajal tulnud kaaluda ka seda, kas kaebaja lahkumisavalduse puhul esines selle ühepoolse tühistamise aluseid (vt otsuse I osas viidatud kohtupraktika TsÜS normide kohaldamise kohta).
3. Halduskohus asus vaidlustatud otsuses seisukohale, et TsÜS § 96 lg 1 kohaldamine

§ 87

lg-s 1 ettenähtud juhtumitel oleks selgelt vastuolus

§ 87lg-s 5 sätestatuga, kuid Ts

ÜS § 96 lg-s 1 mainitud võimalikud survestamise viisid (vägivald ja ähvardamine) peaksid olema arvesse võetavad

§ 87

lg-s 5 mainitud nõusoleku andmise üle otsustamisel (halduskohtu otsuse p-d 11.3.-11.4). Sellele vaatamata leidis halduskohus, et prefekti nõusoleku andmata jätmise otsustuse kirjalikult põhjendamata jätmine kaebaja teenistusest vabastamisel ei saanud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58).

1. Ringkonnakohus halduskohtu selle seisukohaga ei nõustu. Vaidlustatud käskkirjast ei nähtu kaebaja sisulist ärakuulamist ega lahkumisavalduse tagasivõtmise avaldusele nõusoleku andmisest keeldumise põhjendusi. Samuti ei nähtu asjas esitatud materjalidest, et vastustaja 9 oleks astunud samme kaebaja poolt väidetud ähvardamise ja survestamise asjaolude väljaselgitamiseks. Sellest, et prefekt lahkumisavalduse tagasivõtmiseks nõusolekut ei anna, teavitati kaebajat alles pärast tema teenistusest vabastamist (suuliselt 07.04.
2. a vestlusel ja kirjalikult 14.04.
3. a vastuskirjas). Haldusakti õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 2). Kohtupraktikas on peetud võimalikuks haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel (vt RKHKo 29.11.2012, 3-3-1-29-12, p 20). Ringkonnakohus leiab, et isegi kui kohus asuks seisukohale, et haldusorgan lähtus kaebajale 14.04.2022 kirjalikult esitatud põhjendustest teenistusest vabastamise käskkirja andmisel, ei kinnita see veel, et haldusakt on õiguspärane.
4. Põhjenduste tagantjärele esitamisega seoses märgib ringkonnakohus veel, et praeguses asjas jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, mis takistas vastustajal võtta piisavalt aega, et kaebaja avaldused nõuetekohaselt lahendada. Vastustajal ei olnud kohustust vabastada kaebajat lahkumisavalduses (emotsiooni ajel) märgitud kuupäevast.

§ 87

lg 2 järgi tuleb taotlus esitada vähemalt 30 kalendripäeva enne soovitud vabastamise päeva. Sama paragrahvi lõige 4 näeb ette, et lühemat etteteatamistähtaega võib ametniku teenistusest lahkumise korral kohaldada kokkuleppel isikuga, kellel on ametniku teenistusest vabastamise õigus.

§ 87

lg 6 näeb ette, et olukorras, kus ametnik ei järgi

§ 87

lg-s 2 sätestatud etteteatamistähtaega, on teenistussuhte viimane päev teenistusest vabastamise haldusaktis märgitud päev.

1. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt (HKMS § 158 lg 3 ls 1). Kaalutlusveaks võib olla nt olulise asjaoluga arvestamata jätmine, samuti asjaolule vale kaalu omistamine.
2. Ringkonnakohtu hinnangul on pealiskaudne ja põhjendamatu halduskohtu järeldus, et vastustaja poolt 14.04.2022 koostatud kokkuvõttes kaebajale esitatud teenistusalaseid etteheiteid arvestades ei ole põhjust arvata, et prefekt oleks teinud

§ 87

lg-s 5 nimetatud nõusoleku mitteandmisel olulise kaalutlusvea.

§ 75

lg 4 järgi võib ametniku distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastada juhul, kui rikkumine on oluline. Sama paragrahvi lõige 5 näeb ette, et teenistuskohustuste rikkumine on oluline, kui see toob endaga kaasa usalduse kaotuse ametniku vastu põhjusel, et rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ametnik ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa (muu hulgas kaebaja hiljutist tunnustamist arvestades) teenistusest vabastamise aluseks olnud etteheiteid pidada selliseks, mis oleks ilmselgelt kaasa toonud usalduse kaotuse tõttu teenistusest vabastamise. Kuigi kaebaja taotles tagasivõtmise avalduses enda õiguste kaitseks distsiplinaarmenetluse läbiviimist, siis vastustaja seda vajalikuks ei pidanud. Sellega jättis vastustaja kaebaja ilma võimalusest enda õigusi distsiplinaarmenetluses kaitsta.

1. Vastustaja märkis vastuses apellatsioonkaebusele, et vestluse läbiviimist asjaolude väljaselgitamiseks ning võimaliku distsiplinaarmenetluse alustamiseks ei saa ähvarduseks või survestamiseks pidada, kuna distsiplinaarmenetluse alustamine ja sellega seotud asjaolude kontrollimine on nii avaliku teenistuse seaduse kui ka politsei ja piirivalve seaduse alusel vastustaja õiguspärane tegevus. Ringkonnakohus selgitab, et ähvarduse ja survestamise üle tuleb otsustada siiski sisuliselt, tegelikest asjaoludest lähtudes. TsÜS § 96 lg 2 p 3 kohaselt on ähvardus õigusvastane ka juhul, kui õigusvastane on teo, millega ähvardati, kasutamine tehingu tegemisele (praegusel juhul tahteavalduse tegemisele) kallutamiseks. 10
2. Halduskohus on põhjendamatult nõustunud vastustaja seisukohaga, et kaebajal kui politseinikul peaks olema kõrgendatud pingetaluvus, mistõttu saab eeldada, et sisekontrolli ametnikuga vestlemine ei saanud kaebajat viia olukorda, kus ta teeks tema tegelikule tahtmisele vastaseid toiminguid. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et olukorras, kus kaebaja väidab, et ta oli ähvardamise ja survestamise tulemusena lahkumisavaldust esitades emotsionaalselt endast väljas, kuid rahunedes esitas samal õhtul põhjendatud avalduse lahkumissoovi tagasivõtmiseks, oleks alust arvata, et kaebaja ei ole suuteline taluma pingeolukordi ega täitma pingeolukordades ka teenistuskohustusi ning langetama kaalutletud otsuseid. On üldteada ja inimlikult igati mõistetav, et igaüks võib teda isiklikult puudutavatele väljaütlemistele emotsionaalselt reageerida kergemini kui kõrvalseisjaid või lausa võõraid isikuid puudutavas olukorras teenistusülesandeid täites.
3. Kõike eeltoodut arvesse võttes oli prefekt kui kaebaja teenistusse võtmise õigust omav isik käskkirja allkirjastades teadlik sellest, et teenistusest vabastamise avaldus ei vasta kaebaja tegelikule tahtele, kuid jättis kaebaja väited enda ähvardamise ja omal soovil lahkumiseks survestamise kohta tähelepanuta ja tegelikud asjaolud välja selgitamata. Ringkonnakohtu hinnangul tähendab kaalutlusõiguse teostamisel olulise asjaolu tuvastamata jätmine lisaks sisulise kaalutlusvea esinemisele ka uurimispõhimõtte rikkumist. Vastustaja menetluslikud rikkumised on käesoleval juhul sedavõrd olulised, et puudub alus tugineda HMS §-s 58 sätestatule. Eeltoodud põhjustel on vaidlustatud käskkiri nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastane ja tuleb seetõttu tühistada. III 47.

§ 105

lg 4 järgi on ametnikul, kes oli teenistusest vabastamise ajal rase, kellel on õigus emapuhkusele, isapuhkusele või lapsendajapuhkusele või kes kasvatab alla seitsmeaastast last, õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral õigus hüvitise asemel nõuda vabastamise kohta antud haldusakti tühistamist, enda teenistusse ennistamist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. 48. Praeguses asjas taotleb kaebaja

§ 105lg 4 alusel Ida prefektuuri prefekti 06.04.2022.

a käskkirja tühistamist, enda teenistusse ennistamist ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmist. Kaebajal oli teenistusest vabastamise ajal kaks last, noorem neist oli kuueaastane. Seega on kaebaja puhul

§ 105lg-s 4 sätestatud tingimus täidetud.

1. Ringkonnakohus leidis eespool, et kaebaja teenistusest vabastamine oli õigusvastane ja PPA 06.04.
2. a käskkiri tuleb tühistada. Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ning tühistab halduskohtu otsuse osas, milles kohus jättis kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 06.04.
3. a käskkirja ning ennistab kaebaja Politsei- ja Piirivalveameti teenistusse. Kohus teeb HKMS § 167 lg 1 alusel vastustajale ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks. HKMS § 167 lg-s 1 on sätestatud, et kui kaebaja taotleb rahasumma väljamõistmist või väljamaksmiseks kohustamist, võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks, kui rahasumma kindlakstegemine kohtu poolt nõuaks suurt ajakulu, kusjuures ettekirjutuses määrab kohus summa kindlaksmääramise ja väljamaksmise üldtingimused. Eeltoodust tulenevalt tuleb vastustajal välja arvutada töötasu, mis kaebajal teenistusest sunnitult puudutud aja eest 11 saamata jäi. Selleks tasuks on summa, mille kaebaja oleks töötasuna saanud, kui teenistusest vabastamise käskkirja ei oleks antud.

§ 105

lg-st 5 tulenevalt võib teenistusest puudutud aja eest makstavast tasust maha arvata summad, mis maksti kaebajale välja teenistussuhte õigusvastase lõpetamise tõttu ja mille välja maksmise alus on teenistusest vabastamise käskkirja tühistamisega ära langenud, samuti teenistusest sunnitult puudutud ajal teiselt tööandjalt saadud tasu või ettevõtlusest teenitud tulu ulatuses, milles selle saamine oli tingitud õigusvastaselt teenistusest vabastamisest.

1. Kaebajal tuleb viivitamatult esitada PPA-le andmed teenistusest sunnitult puudumise ajal, s.t tema teenistusest vabastamisest kuni käesoleva otsuse jõustumiseni teiselt tööandjalt saadud tasu või ettevõtlusest teenitud tulu kohta, või kinnitus nimetatud tulude puudumise kohta.
2. Vastavalt HKMS § 168 lg-le 11 tuleb kohtuotsus rahasumma väljamõistmist puudutavas osas täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest alates. Viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtulahend täidetakse enne selle jõustumist. Ringkonnakohus tunnistab lahendi viivitamata täidetavaks eraldi määrusega (HKMS § 247 lg 1).
3. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei esitanud kohtule menetluskulude kohta dokumente ega ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist. Seetõttu puudub alus menetluskulude väljamõistmiseks ja poolte võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
4. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 12