) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
4. Kohus tuvastas kohtule esitatud tõendite põhjal, et kostja on digiallkirjastanud nõude aluseks oleva E krediidilepingu 13.10.2020, digiallkirjastatud konteineris on leping, teenusetingimused, hinnakiri ja tarbijakrediidi teabeleht. Hageja on esitanud faktiväite, et kostjale anti perioodil 13.10.2020-14.11.2023 kasutusse 2978 eurot. Hageja on esitanud Exceli tabeli kasutusse antud ja tagasi makstud summade arvestuse kohta (dtl 64), mille järgi on nimetatud summa antud kostjale laenu põhiosana kasutusse. Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on talle loovutatud ning kohus arvestab hageja selgitust tõendina, kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega. Kohus peab usutavaks, et nõue on loovutatud, sest hageja valduses on lepingu kohta käivad dokumendid. Kohus kontrollis, et lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra (oli 61,56%). Kohus ei nõustu, et krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on tõenditena esitanud laenutaotluse (dtl 81), kostja konto väljavõtte (dtl 82) ja maksehäireregistri päringu vastuse (dtl 85). Maksehäireregistri päringu failist ei nähtu tõendamiseseme asjaolusid – kelle kohta, millal, kuhu on päring tehtud ja mis on vastuseks saadud. Laenutaotluse failist ei ole eristatav, millised andmed on kostja esitanud ise, ent kohus arvestab hageja faktiväidetega (et kostja esitas enda sissetulekuks 5000 eurot, finantskohustusteks 120 eurot, elamiskuludeks 150 eurot). Mis andmed krediidiandja rahvastikuregistrist päris (hageja väitel omandati andmeid rahvastikuregistrist), ei nähtu ei hageja faktiväidetest ega tõenditest. Hageja väitel tuvastas krediidiandja kostja arvelduskonto analüüsi alusel kostja sissetulekuna krediidilepingu sõlmimisele eelnevalt 550.48 eurot. Kohtule esitatud arvelduskonto väljavõte kajastab ühte kuud ning sellelt ei nähtu palga laekumisi. Faktiväidetest ega tõenditest ei nähtu, et oleks tehtud päring Maksu- ja Tolliametisse või et päringust nähtuks regulaarse sissetuleku saamine (laenutaotluse failis on emta 4 kuu päringu logi vastuseks 0). Ühe kuu konto väljavõte ei ole ka piisav ajavahemik hindamaks tarbija sissetulekuid ega finantskohustusi. 2 Hageja ei ole seega esile toonud ega tõendanud, et krediidiandja oleks välja selgitanud ja kontrollinud kostja sissetuleku, andnud hinnangu sissetulekuallika olemusele ja püsivusele ning kontrollinud kostja finantskohustusi. Kohus on seega seisukohal, et VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise asjaolud on olulises osas esile toomata ja tõendamata. Seda, et sellised asjaolud tuleb esile tuua ja tõendada, selgitas kohus menetlusse võtmise määruses. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt asendub lepingus olnud intressimäär lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgse intressimääraga, mis 13.10.2020 oli 0%, ning tarbija ei võlgne muid tasusid. Hageja väitel on kostja teinud tagasimakseid kokku 3170,45 eurot. Arvestades kõik tasutu laenu põhiosa (2978 eurot) katteks, ei ole kostjal tagastamata laenu ning sellest tulenevalt jääb rahuldamata põhivõla nõue. Kuivõrd kostja ei oleks ümberarvestuse kohaselt olnud võlgnevuses, jäävad rahuldamata viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded, sest nende nõuete eeldused (põhivõla olemasolu) ei ole täidetud. 5.
Kuna hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda, ei määra kohus kindlaks hageja menetluskulusid rahaliselt ja ei hinda hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 6. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult
lg 1 p 1 alusel.
lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.