← Eesti

1-21-7384/240

Obsah (9)§ 65§ 3§ 63§ 1261§ 339§ 60§ 361§ 185§ 186

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

) § 65 lg-st 1 saab neid tõendeid kasutada.

  1. Rahvusvaheline koostöö põhineb usaldusel ning tuleb eeldada, et välisriigis tehtud menetlustoimingud on seaduslikud. Teisest riigist pärineva tõendi lubatavuse hindamisel pole Eesti kohtul pädevust kontrollida, kas välisriigi õiguskaitseasutused järgisid seal kehtivat seadust. Kuivõrd kaitsjad seadsid tõendite kogumise seaduslikkuse kahtluse alla, esitas prokuratuur
  2. juulil 2022 Ameerika Ühendriikidele täiendava õigusabitaotluse. Vastuses kinnitasid Ameerika Ühendriigid, et ANOM-i sõnumite koopiad saadi õigusabitaotluse alusel Euroopa Liidu (EL) liikmesriigilt, kus paiknes ANOM-i sõnumeid sisaldav server. Mõlemad riigid järgisid menetlustoimingute tegemisel enda riigi õigust. Pole andmeid, et ANOM-i tõendid koguti välisriigi seadust või Eesti kriminaalmenetluse põhimõtteid rikkudes. Apellatsioonid
  3. Maakohtu otsuse vaidlustasid G. Raali ja M. Reidolfi kaitsjad. G. Raali kaitsja taotles kaitsealuse õigeksmõistmist ühes kokaiini ja marihuaana käitlemises. M. Reidolfi kaitsja taotles M. Reidolfi täielikku õigeksmõistmist. Ringkonnakohtu otsus
  4. Tallinna Ringkonnakohtu
  5. märtsi
  6. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt. Ringkonnakohus tunnistas G. Raali KarS § 184 lg 2 p 1 järgi süüdi kahes enne
  7. aprilli 2021 toime pandud narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises ning karistas teda seitsme aasta pikkuse vangistusega. Narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises, mis süüdistuse kohaselt leidis aset veebruaris 2021 ning tuvastamata ajal enne
  8. märtsi 2021, mõistis ringkonnakohus G. Raali õigeks. Ringkonnakohus tühistas M. Reidolfi süüdimõistmise KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning mõistis ta õigeks. Kohus vabastas M. Reidolfi vahi alt ning mõistis Eesti Vabariigilt tema kasuks välja 61 487 euro ja 20 sendi suuruse hüvitise alusetult vahi all viibitud aja eest. Kohus jaotas ka menetluskulud.
  9. ANOM-i tõendeid pole lubatud Eesti kriminaalmenetluses kasutada ning need tuleb tõendikogumist välja jätta. Olukorras, kus tõstatatakse mõistlik ja põhjendatud kahtlus, et välisriigist saadud tõend ei vasta

§ 65lg-s 1 nimetatud kriteeriumitele, peab kohus hindama selle tõendi seaduslikkust.

Praeguses asjas ei ole kummutatud kaitsjate tõstatatud kahtlust, et ANOM-i tõendite kogumine võis olla vastuolus Ameerika Ühendriikide õigusega. 8. Sisuliselt oli tegu isikustamata andmete masskorjega. Ei ole kindel, et ANOM-i rakendusega varustatud seadmeid kasutasid ainult kurjategijad üksnes kuritegelikel eesmärkidel. Seda, kas tõendite kogumine oli kooskõlas Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega, polnud apellatsioonikohtu hinnangul võimalik kontrollida. Pole teada, kas üldse ning kui jah, siis millise Ameerika Ühendriikide pädeva asutuse milline luba väljastati tõendite kogumise korraldamiseks. Samuti on teadmata, milleks andis 2

(8)1-21-7384 loa EL-i liikmesriigi kohus, kus asus sõnumite koopiaid sisaldav server. Sellisel kujul tõendite kogumine poleks olnud Eesti õiguse kohaselt võimalik. Menetlustoimingute tegemisel ei püütud arvestada puudutatud isikute õigustega. Menetlusõiguse tahtlik rikkumine tõendi kogumisel on üldjuhul käsitatav olulise rikkumisena, mis toob kaasa tõendi kasutamiskeelu. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  1. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonid prokuratuur ja G. Raali kaitsja. Prokuratuuri kassatsioon
  2. Prokuratuur taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja maakohtu otsuse jõustamist.
  3. Kohus peab rahvusvahelise koostöö raames saadud tõendite lubatavuse hindamisel lähtuma vastastikuse tunnustamise põhimõttest. Eestiga rahvusvahelist koostööd tegevate välisriikide puhul eeldatakse, et nad kogusid tõendid neis riikides kehtiva seaduse alusel. Kohus on pädev välisriigis kogutud tõendi seaduslikkust hindama juhul, kui tekib mõistlik ja põhjendatud kahtlus, et tõend ei vasta

§ 65lg-s 1 sätestatud kriteeriumitele.

Praeguses asjas sellist kahtlust ei ole.

  1. Apellatsioonikohtu seisukoht, et Ameerika Ühendriigid ei järginud tõendeid kogudes enda õigust, põhineb oletustel. Ühtlasi ei ilmne tõenditest, et menetlustoimingute tegemisel oleks rikutud Eesti kriminaalmenetluse aluspõhimõtteid või isikute põhiõigusi.
  2. Süüdistatavad kasutasid ANOM-i sõnumirakendust sisaldavaid seadmeid vaid kuritegude toimepanemisega seotud suhtluseks. Õiguskaitseasutused said juurdepääsu ANOM-i sõnumitele serveri läbiotsimise tulemusel.
  3. Ringkonnakohus tugines kohtus uurimata tõenditele. Kaitsjad esitasid tõendina Ameerika Ühendriikide advokaadi arvamuse, milles kirjeldati ANOM-i tõendite kogumist ja hinnati menetlustoimingute kooskõla Ameerika Ühendriikide õigusega. Arvamus sisaldas ka joonealuseid viiteid võõrkeelsetele allikatele, mida istungil ei avaldatud ning millega kohus omal algatusel seetõttu tutvuda ei võinud. G. Raali kaitsja kassatsioon
  4. G. Raali kaitsja taotleb ringkonnakohtu otsuse osalist tühistamist, leides, et G. Raali teod tuleks kvalifitseerida KarS § 184 lg 1 järgi ja talle tuleks mõista kergem karistus. Ühtlasi palub kassaator mõista riigilt G. Raali kasuks välja suurem menetluskulu hüvitis. M. Reidolfi ja G. Raali kaitsjate kassatsioonivastus
  5. Kaitsjad paluvad ühises vastuses jätta prokuratuuri kassatsioon rahuldamata.
  6. Kahtluse korral peab kohus

§ 65

lg 1 kohaldamisel kontrollima, kas tõendi kogunud riik järgis seal kehtivat õigust. Vastastikuse tunnustamise põhimõttele saab menetluses tugineda vaid siis, kui kaitse ei sea tõendite kogumise seaduslikkust kahtluse alla. Vaidlusaluses asjas tõstatasid kaitsjad mõistliku ja põhjendatud kahtluse, et ANOM-i tõendite kogumine ei olnud seaduslik ega kooskõlas Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega. 18. Apellatsioonikohus leidis õigesti, et süüdistatavad võisid ANOM-i rakendusega mobiiltelefone kasutada ka eraviisiliseks suhtluseks. ANOM-i sõnumivahetusele said õiguskaitseasutused juurdepääsu mitte serveri läbiotsimise, vaid jälitustoimingute abil. 3

(8)1-21-7384
  1. Ringkonnakohus ei rikkunud menetlusõigust, kui tugines Ameerika Ühendriikide advokaadi kirjalikus arvamuses viidatud avalikele allikatele. Arvamuses viidatud algandmed on kontrollitavad. Lisaks nähtusid apellatsioonikohtu järelduste aluseks olnud tuumikfaktid muudest tõenditest. Tõendamiseseme asjaolude tuvastamisel kohus vaidlusalusest arvamusest ei lähtunud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Käimasolevas menetluses on vaidluse keskmes küsimus, kas Ameerika Ühendriikidelt õigusabitaotluse vastusena saadud krüpteeritud suhtlusrakenduse ANOM sõnumid on Eesti kriminaalmenetluses lubatav tõend. 21.

§ 3

lg 3 kohaselt reguleerib välisriigis kogutud tõendite Eesti kriminaalmenetluses kasutamist

§ 65

. Selle esimene lõige sätestab üldreegli, millest tulenevalt on välisriigis kogutud tõendit lubatud kasutada, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

  1. a)tõend koguti välisriigis selle riigi seaduste kohaselt ja
  2. b)tõendi saamiseks tehtud menetlustoiming ei ole vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega. 22. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et ANOM-i tõendite kasutamine kriminaalmenetluses ei ole vastuolus

§-ga

  1. (I) ANOM-i tõendite lubatavus (A) Tõendi välisriigis kogumise seaduslikkus
  2. Ringkonnakohus ja pooled on seisukohal, et kui

§ 65

lg 1 kohaldamisel tõstatatakse mõistlik ja põhjendatud kahtlus, et välisriik rikkus menetlustoimingute tegemisel asjaomases riigis kehtivat õigust, siis on Eesti kohus pädev ja kohustatud hindama välisriigist saadud tõendi seaduslikkust, s.o kontrollima, kas välisriik kogus tõendi kooskõlas seal kehtiva õigusega. Kolleegium selle tõlgendusega ei nõustu. 24.

§ 65

lg 1 eesmärk on avada Eesti kriminaalmenetlus teistest õigussüsteemidest pärit tõenditele. Kriminaalmenetlus, s.o karistusvõimu teostamine, kujutab endast riigi suveräänsuse väljendust (RKÜK 16.05.2008, 3-1-1-86-07, p 19; 12.07.2012, 3-4-1-6-12, p 127). Arvestades vältimatut vajadust võidelda riigipiire ületava kuritegevusega ning realiseerimaks KarS §-des 7–9 sätestatud karistusseaduse ruumilise kehtivuse põhimõtteid, aktsepteerib Eesti ka teistes riikides nende riigisisese õiguse alusel kogutud tõendeid. 25. Rahvusvahelise koostöö korral ei ole välisriigis toimuv tõendi kogumine enamasti selle riigi kontrolli all, kus isiku süüküsimus lõppastmes lahendatakse. Riikide suveräänsusest tulenevalt pole Eesti kohus

§ 65

lg 1 kohaldamisel pädev hindama, kas välisriik järgis tõendi kogumisel seal kehtivat õigust (vt ka viidatud 3-4-1-6-12, p 129). Selline õigus on üksnes tõendi kogunud riigil.

§ 65

lg 1 rakendamisel lähtutakse eeldusest, et välisriigist saadud tõend on kogutud selle riigi seaduse kohaselt. Nimetatud seaduslikkuse eeldus kehtib eeskätt riikide suhtes, kellega Eesti Vabariik on sõlminud välislepingu ja seeläbi väljendanud vastastikust usaldust. Sellest põhimõttest on alust irduda vaid siis, kui on üheselt tuvastatud, et välisriigi tõend koguti selle riigi õigust eirates. Nii on see näiteks olukorras, kus seaduserikkumine nähtub menetluse käigus tõendina esitatud välisriigi kohtu lahendist. Ka sellisel juhul tuleb Eesti kohtul hinnata, kas rikkumine on piisavalt raske, et mõjutada tõendi kasutatavust Eesti kriminaalmenetluses. 26. Praeguses asjas kinnitasid Ameerika Ühendriigid, et ANOM-i tõendid koguti kooskõlas Ameerika Ühendriikide õigusega. ANOM-i sõnumite koopiaid sisaldav server asus EL-i liikmesriigis, kes 4

(8)1-21-7384 edastas sõnumid Ameerika Ühendriikidele viimase taotlusel ja vastavalt nendevahelisele õigusabilepingule. Asjaolu, et serveri asukohariik pole teada, ei ole käsiloleval juhul tõendi seaduslikkuse jaatamisel takistuseks. Esiteks on tegemist EL-i liikmesriigiga, mis võimaldab asuda seisukohale, et see riik jagab Eesti Vabariigiga sarnaseid põhiväärtusi ja on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) liikmesriik. Teiseks koguti ANOM-i tõendeid Ameerika Ühendriikide juhitud menetluses ning puuduvad andmed, et serveri asukohariik oleks tõendite sisu või terviklikkust kuidagi mõjutanud. 27. Kokkuvõtvalt ei ole alust asuda seisukohale, et ANOM-i tõendeid ei kogutud välisriigis sealsete seaduste kohaselt. (B) Tõendi kogumiseks tehtud menetlustoimingu kooskõla Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega 28. Kolleegium mõistab ringkonnakohtu otsust nii, et kohus nägi vastuolu Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega järgnevas:
  1. a)välisriikides tehtud menetlustoiminguid puudutav info on lünklik, mistõttu pole võimalik kontrollida tõendi kogumise kooskõla Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega;
  2. b)Eestis kehtiva õiguse alusel poleks ANOM-i tõendeid saanud koguda;
  3. c)tõendite kogumisel mindi puudutatud isiku õigustest mööda ning võidi tahtlikult rikkuda ka Ameerika Ühendriikide menetlusõigust. 29. Ringkonnakohus sedastas otsuses järgmist. ANOM-i tõendite kogumise kohta on kindlalt teada, et krüpteeritud sõnumirakenduse arendas välja ja seda haldas Ameerika Ühendriikide Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI). ANOM-i rakendusega varustatud mobiiltelefone turustati arvatavatele kuritegelike ühenduste liikmetele kui seadmeid, mille kaudu toimuvale suhtlusele õiguskaitseasutused ligi ei pääse. Kasutaja teadmata loodi ANOM-i rakendusega saadetud sõnumist koopia, mis edastati selleks ettenähtud serverisse. Server paiknes tuvastamata EL-i liikmesriigis, kes tegi laekunud sõnumid nendevahelise õigusabilepingu alusel Ameerika Ühendriikidele kättesaadavaks. ANOM-i sõnumid krüpteeris lahti ja vaatas läbi üksnes FBI. Telefone sai kasutada vaid ANOM-i rakenduses krüpteeritud sõnumite saatmiseks. 30. Vaatamata mõneti erandlikule olukorrale, kus kõik tõendi kogumise menetluse üksikasjad ei ole Eesti kohtutele teada, on kolleegiumi hinnangul tuvastatud faktiliste asjaolude kogum piisav selleks, et hinnata välisriikides tehtud menetlustoimingute kooskõla Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega. 31. Eesti kriminaalmenetlusõiguse põhimõtete sisustamise on seadusandja usaldanud kohtutele. Mitte iga kriminaalmenetlusõiguse norm (reegel) ei ole käsitatav Eesti kriminaalmenetluse põhimõttena

§ 65tähenduses (RKKK 18.11.2009, 3-1-1-84-09, p 10.1).

Üldised põhimõtted, millega ei tohi välisriigis tõendite kogumine vastuollu sattuda, sisalduvad ennekõike Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) asjakohastes sätetes ja

§-s 64, eriti selle paragrahvi esimeses lõikes. Seega tuleb Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetena käsitada eelkõige selliseid põhiprintsiipe, mis väljendavad meie riigi kriminaalmenetluse üldist iseloomu ja põhiväärtusi. Teisisõnu saab kriminaalmenetluse põhimõtetena vaadelda neid printsiipe, millel baseerub kriminaalmenetluse toimimine ja mille äramõtlemisel muutuks kogu selle põhistruktuur. Sellisteks üldpõhimõteteks on eelkõige piinamise, õigusvastase vägivalla kasutamise, inimväärikuse alandamise, au ja väärikuse riivamise, elu ja tervise ohustamise keelud ning enese mittesüüstamise privileeg. Välisriigist saadud tõendi kasutamise välistab ka see, kui tõendit kogudes kavatseti algusest peale puudutatud isiku õigustest mööda minna või kui menetleja rikkus tahtlikult menetlusõigust (RKÜK 03.03.2021, 1-17-2359/122, p 48). 32.

§ 65

lg 1 kontekstis ei tähenda kriminaalmenetluse põhimõtetele vastavuse hindamine kontrollimist, kas menetlustoimingu tegemisel järgiti Eesti kriminaalmenetluse seadustiku sätteid. 5

(8)1-21-7384 Arvestades õiguskordade erinevusi, mis on mõjutatud iga riigi ajaloolisest ja konstitutsioonilisest traditsioonist, ei pea välisriigis kehtiv tõendi kogumise kord vastata Eesti seaduse sätetele ega saagi seda teha. Põhiõigusi riivavate toimingute seaduses sätestamise eesmärk on näha ette PS § 3 lg 1 esimese lause järgi nõutav alus toimingule allutatud isiku põhiõiguste piiramiseks. Seejuures võib põhiõiguste riive proportsionaalsust kriminaalmenetluses saavutada eri vahenditega, mida näitlikustab asjaolu, et ka EIÕK osalisriikide ja EL-i liikmesriikide vastavasisuline normistik ei kattu. On võimalik, et välisriigis kogutakse tõend menetlustoiminguga, mida Eesti õiguskord ei tunne. Isegi sellisel juhul ei saa automaatselt järeldada, et menetlustoiming on vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega. 33. ANOM-i tõendite kogumiseks tehtuga analoogsed toimingud on olemas ka Eesti õiguskorras. Ringkonnakohtu poolt tõendatuks loetu põhjal saab järeldada, et välisriikide õiguskaitseasutuste tegevus ANOM-i sõnumitele juurdepääsu hankimisel ja edasisel töötlemisel toimus andmesubjektide eest varjatult ning saavutas jälitustegevusele iseloomuliku isikuandmete töötlemise intensiivsuse (RKKK 20.11.2015, 3-1-1-93-15, p 90). Kehtiva õiguse kohaselt on Eestis lubatud selliselt teavet koguda nii kriminaalmenetluse raames jälitustoimingutega (

ptk 31) kui ka väljaspool kriminaalmenetlust julgeolekuasutuste seaduse alusel (JAS §-d 25–26). Eesti kriminaalmenetluses võib seega põhimõtteliselt kasutada tõendeid, mis saadi sarnaste menetlustoimingutega nagu need, mis tehti ANOM-i tõendite kogumiseks (vt

§ 63lg-d 1 ja 11).

34. Järeldus, et Eesti õiguse kohaselt oleks saanud ANOM-i tõendeid koguda jälitustoiminguga, ei tähenda, et tõendi lubatavust hinnates tuleb lähtuda

§ 1261lg-st 4.

Selle kohaselt on jälitustoiminguga saadud teave tõend ainult siis, kui jälitustoimingu loa taotlemisel ja andmisel ning jälitustoimingu tegemisel on järgitud seaduse nõudeid. Kuigi Eesti seadusandja on mh ajaloolistel põhjustel kehtestanud ainukese erandina tõendi kasutamise absoluutse keelu jälitustoiminguga tõendi kogumise korra rikkumise puhuks (vt ka viidatud 1-17-2359/122, p 48), ei ole viidatud säte Eesti kriminaalmenetluse põhimõte

§ 65lg 1 mõistes.

Tegemist on tõendi lubatavust puudutava normiga, mille olematuks mõtlemine ei muudaks Eesti kriminaalmenetluse põhistruktuuri. Seetõttu ei ole praegusel juhul määravat tähtsust, et kriminaalasja materjalist ei nähtu, kes ja millise loa välisriigis andis.

  1. Võtmata seisukohta, kas sõnumisuhtluse üldine ja vahet tegemata salvestamine (masskorje) on Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega kooskõlas, ei nõustu kolleegium ringkonnakohtuga, et ANOM-i tõendite puhul oli tegemist sellise isikustamata tõendite massilise kogumisega. Vastupidi, apellatsioonikohtu tuvastatust ilmneb, et laiemat avalikkust menetlustoimingud ei mõjutanud. Nii ei kogutud andmeid kõigi mobiilside kasutajate kohta eesmärgiga selekteerida hiljem välja huvipakkuvad isikud. Andmeid koguti üksnes nende isikute kohta, kes olid teadlikult otsustanud kasutada krüpteeritud sõnumirakendusega ANOM varustatud mobiiltelefone. Seejuures pole vähetähtis, et mobiiltelefone turustati sihipäraselt just arvatavatele kuritegelikele ühendustele ning neid reklaamiti kui seadmeid, mille kaudu toimuvale suhtlusele õiguskaitseasutused juurde ei pääse. Kasutajatel oli võimalus otsustada alternatiivsete suhtlusvõimaluste kasuks. ANOM-i rakenduse kasutamine oli vabatahtlik ja õiguskaitseasutused ei provotseerinud kasutajaid õigusrikkumisi toime panema. Vastupidisele viitavaid andmeid ei ole.
  2. Kohtutoimikust ei leia tuge ringkonnakohtu hinnangule, et Ameerika Ühendriigid läksid menetlustoimingute tegemisel puudutatud isikute õigustest mööda või rikkusid tahtlikult sealset menetlusõigust. Sellekohaseid tõendeid asjas esitatud pole. Kriminaalasja materjalist ei nähtu, et ka Eesti õiguskaitseasutused oleksid kaasanud välisriigi just selleks, et minna mööda Eestis kehtivast andmeside jälgimise korrast. Kuigi Eesti ja Ameerika Ühendriikide õiguskaitseasutused suhtlesid ANOM-i tõenditega seonduvalt juba enne Eesti õigusabitaotluse esitamist
  3. mail 2021, siis ei osuta miski, et ANOM-i tõendeid koguti Eesti õiguskaitseasutuste initsiatiivil või osalusel. 6

(8)1-21-7384
  1. Kokkuvõttes ei ilmne asja materjalidest, et välisriigis tõendeid kogudes oleks mindud vastuollu mõne printsiibiga, millel tugineb Eesti kriminaalmenetluse toimimine (vt ülal p 31). Seega ei olnud ANOM-i tõendite saamine vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega.
  2. Kolleegium märgib lisaks, et see, millistele andmetele tuginedes saab veenduda, et välisriigis tehtud menetlustoiming vastab Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetele, sõltub tõendist. Mida kergemini mõjutatav on tõendi sisu, seda rohkem teavet võib Eesti kohus vajada välisriigis tehtud menetlustoimingu kohta. Nii oleks näiteks keeruline jaatada tõendi kooskõla Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega olukorras, kus tõendina esitatakse välisriigist laekunud ülekuulamisprotokoll, ilma et kohtule oleks teada, milline riik ülekuulamist toimetas ning kas ja mil moel olid tagatud ülekuulatava põhiõigused. Ka ei võta välisriigis kogutud tõendi lubatavaks tunnistamine asja arutavalt kohtult õigust ja kohustust hinnata selle usaldusväärsust kogumis muude tõenditega (viidatud otsus asjas nr 3-1-1-84-09, p 10.1).
  3. Praeguses asjas vastavad välisriigist saadud tõendid

§ 65

lg-s 1 sätestatud tingimustele ning nende kasutamine Eesti kriminaalmenetluses on lubatud. Ringkonnakohus jättis alusetult tõendikogumist välja ANOM-i sõnumid, mis olid G. Raali ja M. Reidolfi süüküsimuse lahendamisel olulise tähtsusega. Lubatavate tõendite alusetu väljajätmine tõendikogumist, kui see võis kaasa tuua ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse, on käsitatav menetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339

lg 2 mõttes (RKKK 10.11.2022, 1-21-2039/63, p 29) ja toob kaasa ringkonnakohtu otsuse osalise tühistamise.

  1. Reeglina tuleb kriminaalasi tühistatud osas saata uueks arutamiseks kohtule, kes rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Käsiloleval juhul pole kaitsjad vaidlustanud ANOM-i tõendite usaldusväärsust. Muu hulgas pole seatud kahtluse alla süüdistuse väidet, et M. Reidolf ja G. Raal kasutasid ANOM-i rakendusega varustatud mobiiltelefone omavaheliseks suhtluseks, ega asjaolu, et kohtule esitatud sõnumivahetus leidis sellisel kujul aset. Samuti ei sisalda süüdistatavate apellatsioonid muid väiteid, mida kriminaalasja õigeks lahendamiseks on vaja hinnata, kuid mille suhtes ringkonnakohus seisukohta ei võtnud. Seetõttu peab kolleegium võimalikuks jõustada tühistatud osas maakohtu otsuse. (II) Muud etteheited tõendite hindamisele
  2. Prokuratuur heidab ringkonnakohtule ette ka muid minetusi tõendite hindamisel. Nii märgib prokurör, et kohtukoosseis ei võinud tugineda kaitsjate esitatud Ameerika Ühendriikide advokaadi kirjaliku arvamuse joonealustele viidetele, kuivõrd neid võõrkeelseid allikaid kohtule ei esitatud.
  3. Kohtud olid kõnealuse kirjaliku arvamuse lubatavuse osas eri meelt. Maakohus jättis selle tõendikogumist välja, sest

§ 63lg 1 järgi saab tõendiks olla vaid asjatundja ütlus, mitte kirjalik arvamus.

Ringkonnakohus pidas tõendit osaliselt lubatavaks, kuna arvamus sisaldas avalike allikate abil kontrollitavaid asjaolusid, mida saab

§ 60lg 3 alusel tunnistada üldtuntuks.

Kolleegium osutab, et kõnealune advokaadi kirjalik arvamus on selline tõend

§ 63

lg 2 mõttes (vabatõend), millega kaitsjad soovisid tõendada menetluslikke asjaolusid (nt RKKK 19.06.2023, 1-22-7101/86, p 35; RKKK 10.09.2007, 3-1-1-35-07, p 12). Sestap ei pidanud selle kirjutise autor ka kohtus ütlusi andma. Maakohus jättis tõendi seega tõendikogumist alusetult välja. Tegemist ei ole aga kriminaalmenetluse olulise rikkumisega

§ 339

lg 2 tähenduses, kuna see ei toonud kaasa ebaseaduslikku ega põhjendamatut kohtuotsust. Siiski ei saa advokaadi arvamusega tõendada, et välisriigis tõendi kogumisel rikuti selle riigi õigust (vt ülal p 25). 43. Prokuratuuri kriitika, mille kohaselt tugines ringkonnakohus asja lahendamisel lubamatult välisriigi advokaadi arvamuse joonealustele allikatele, on üldsõnaline ja selle paikapidavust pole 7

(8)1-21-7384 võimalik kontrollida. Kolleegiumi hinnangul ei saa abstraktselt välistada, et joonealuste allikatega tutvumine ja neile tuginemine võib olla kohtuasja lahendamisel õigustatud. Nii võib see olla näiteks juhul, kui viited osutavad üldtuntud asjaoludele

§ 60lg 3 tähenduses (III) G.

Raali kaitsja kassatsioon

  1. Ringkonnakohus mõistis G. Raali osaliselt õigeks. Ühtlasi jättis kohus G. Raali poolt kohtueelses menetluses ning maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest osa riigi kanda. Kõik G. Raali kaitsja kassatsioonis esitatud väited lähtusid asjaolust, et apellatsioonikohus tegi osaliselt õigeksmõistva otsuse. Kuna kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse ja jõustab maakohtu otsuse, millega G. Raal tunnistati talle esitatud süüdistuses täies ulatuses süüdi, siis jäävad kõik G. Raali kaitsja kassatsiooniväited tähelepanuta ja kassatsioon tervikuna rahuldamata. (IV) Kassatsioonimenetluse tulemus ja menetluskulu hüvitamine
  2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§ 361lg 1 p-st 5 ning § 362 p-st 2, tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 27.

märtsi 2024. a otsuse osas, millega mõisteti M. Reidolf õigeks, hüvitati talle vahistamisega tekitatud mittevaraline kahju ning enne kassatsioonimenetlust tekkinud menetluskulud. Samuti tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada osas, millega G. Raal mõisteti osaliselt õigeks ja talle mõisteti uus karistus ning hüvitati enne kassatsioonimenetlust tekkinud menetluskulud. Kuna ringkonnakohus oleks pidanud jätma apellatsioonid rahuldamata, tuleb jätta süüdistatavatel tekkinud apellatsioonimenetluse kulud

§ 185lg 2 alusel nende endi kanda.

Kolleegium jõustab maakohtu otsuse ka osas, milles ringkonnakohus selle tühistas. Ülejäänus jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. Prokuratuuri kassatsioon tuleb rahuldada. G. Raali kaitsja kassatsioon jääb rahuldamata. 46. G. Raali kaitsja E. Altroff taotleb kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist summas 8490 eurot ja 47 senti. Taotluse ja sellele lisatud arvete kohaselt osutasid vandeadvokaadi abi E. Altroff ja vandeadvokaat O. Nääs kassatsioonimenetluses G. Raalile õigusabi 38 tundi ja 20 minutit. Arvestades kassatsiooni sisu (kuriteo kvalifikatsiooni muutmine, karistuse kergendamine, menetluskulude hüvitamine) ja õigusliku argumentatsiooni keerukuse astet, on kaitsjatele kassatsioonimenetluses makstud tasu mõistlik suurus 4758 eurot. See summa tuleb

§ 186lg 1 alusel riigilt süüdistatava kasuks välja mõista.

47. M. Reidolfi kaitsja O. Nääs esitas Riigikohtule taotluse hüvitada M. Reidolfile 2403 eurot ja 40 senti, mis süüdistatav maksis kassatsioonimenetluses vandeadvokaadi abi E. Altroffi ja vandeadvokaat O. Nääsi poolt osutatud 13 tunni õigusteenuse eest. Kolleegiumi hinnangul on makstud tasu mõistliku suurusega ning

§ 186lg 1 kohaselt tuleb see menetluskulu riigil süüdistatavale hüvitada. (allkirjastatud digitaalselt) Konkureerivad arvamused: 1-21-7384/241 1-21-7384/242 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.