← Eesti

1-21-7780/262

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamine 1-21-7780

  1. jaanuar 2025 Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett, Hannes Kiris, Paavo Randma, Juhan Sarv ja Heili Sepp Kriminaalasi Jurgen Essenbergi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi Tallinna Ringkonnakohtu
  2. juuni
  3. a otsus Prokuratuur, esindaja riigiprokurör Vahur Verte, kassatsioon Jurgen Essenbergi kaitsja vandeadvokaat Jaanus Tehver
  4. detsember 2024, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  6. juuni
  7. a otsus osas, millega Jurgen Essenberg mõisteti KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi õigeks, lõpetati osaliselt kriminaalmenetlus, tühistati maakohtu otsustused asitõendite kohta, süüdistatavale tagastati temalt ära võetud mobiiltelefon ning hüvitati vahistamisega tekitatud mittevaraline kahju ja maa- ja ringkonnakohtu menetluses valitud kaitsjale makstud tasu.
  8. Mõista Jurgen Essenberg õigeks 0,52 grammi marihuaana ja tetrahüdrokannabinooli jälgedega vesipiibu omandamises.
  9. Saata kriminaalasi tühistatud osas Tallinna Ringkonnakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
  10. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
  11. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
  12. Mõista Eesti Vabariigilt Jurgen Essenbergi kasuks välja 2440 eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
  13. Jurgen Essenberg anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi selles, et ta käitles Eestis ja Poola Vabariigis grupis amfetamiini, metamfetamiini, mefedrooni ja kokaiini. Samuti heideti talle ette 0,52 g marihuaana ja tetrahüdrokannabinooli jälgedega vesipiibu omandamist. 1-21-7780 Maakohtu otsus
  14. Harju Maakohus tunnistas
  15. aprilli
  16. a otsusega Jurgen Essenbergi süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning karistas teda üheksa aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus seda karistust J. Essenbergile Soome Vabariigi Turu Ringkonnakohtu
  17. septembri
  18. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks kujunes 12 aastat 11 kuud ja 16 päeva vangistust.
  19. Maakohtu hinnangul taandus vaidlus eelkõige küsimusele, kas prokuratuuri peamised tõendid – Ameerika Ühendriikidelt õigusabitaotluse vastusena saadud krüpteeritud suhtlusrakenduse ANOM sõnumid (edaspidi ANOM-i tõendid või ANOM-i sõnumid) – on Eesti kriminaalmenetluses lubatavad. Kohus leidis, et tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 65 lg-st 1 saab neid tõendeid kasutada.
  20. Rahvusvaheline koostöö põhineb usaldusel ning lähtuda tuleb eeldusest, et välisriigis tehtud menetlustoimingud on seaduslikud. Välisriigist pärineva tõendi lubatavuse hindamisel puudub Eesti kohtul pädevus kontrollida, kas välisriik järgis tõendi kogumisel seal kehtivat seadust. Ameerika Ühendriigid said ANOM-i sõnumid õigusabitaotluse alusel Euroopa Liidu (EL) liikmesriigilt, kus paiknes ANOM-i sõnumite koopiaid sisaldav server. Asjaolu, et serveri täpne asukohariik on teadmata, ei ole tõendite lubatavuse jaatamisel takistuseks. Pole alust kahelda, et Ameerika Ühendriigid ja tuvastamata kolmas riik järgisid tõendite kogumisel enda riigi õigust.
  21. Leides küll, et J. Essenbergi saab süüdi mõista amfetamiini, metamfetamiini, mefedrooni ja kokaiini ebaseaduslikus käitlemises, ei olnud maakohus samal seisukohal marihuaana ja tetrahüdrokannabinooli jälgedega vesipiibu omandamise etteheite suhtes. Kohus märkis, et nende ainete kogused ei ole kuriteokoosseisu täitmiseks piisavad. Tuginedes prokuröri väitele, et väikse koguse marihuaana ja vesipiibu omamine oli vaid üks kaudne tõend ülejäänud süüdistuse tõendamiseks, väljendas kohus arusaamatust, miks seda detaili süüdistuses üldse kajastati. Apellatsioon
  22. Maakohtu otsuse vaidlustas J. Essenbergi kaitsja, taotledes õigeksmõistva otsuse tegemist. Kaitsja hinnangul polnud ANOM-i sõnumid lubatavad ega usaldusväärsed tõendid. Ringkonnakohtu otsus
  23. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  24. juunil 2024 maakohtu otsuse ja mõistis J. Essenbergi õigeks, välja arvatud marihuaana ja tetrahüdrokannabinooli jälgedega vesipiibu omandamist puudutavas etteheites. Selles osas lõpetas ringkonnakohus KrMS § 274 lg 1 alusel kriminaalmenetluse, kuivõrd süüdistatava tegevus võib vastata väärteo tunnustele. Ringkonnakohus vabastas J. Essenbergi vahi alt ning hüvitas talle vahistamisega tekitatud mittevaralise kahju summas 60 943 eurot ja 60 senti. Ühtlasi tagastas kohus J. Essenbergile läbiotsimise käigus ära võetud mobiiltelefoni ning otsustas menetluskulude hüvitamise.
  25. Apellatsioonikohus märkis, et rahvusvaheline koostöö põhineb küll usaldusel, kuid kui tõstatatakse mõistlik ja põhjendatud kahtlus, et välisriigist saadud tõend ei vasta KrMS § 65 lg-s 1 nimetatud kriteeriumitele, peab kohus hindama selle tõendi seaduslikkust. Ameerika Ühendriigid kaasasid tõendite kogumisse kolmanda riigi, et luua võimalus andmete küsimiseks õigusabitaotluse alusel ning välistada andmete masskorje tõttu üles kerkida võivad vastuolud Ameerika Ühendriikide õigusega. Kuivõrd pole teada, millises riigis asus ANOM-i sõnumite koopiaid sisaldav server, puudub kindlus, et menetlustoimingute tegemisel järgiti Eesti kriminaalmenetluse põhimõtteid. Pigem osutasid 2

(4)1-21-7780 kriminaalasjas kogutud andmed, et tõendite kogumine hälbis oluliselt Eesti õiguses tagatud eraelu puutumatuse ja sõnumisaladuse kaitse nõuetest ja polnud seega Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega kooskõlas.
  1. Seega ei vasta ANOM-i tõendid KrMS § 65 lg-s 1 sätestatud nõuetele ega ole lubatavad. Kuivõrd tegemist oli amfetamiini, metamfetamiini, mefedrooni ja kokaiini käitlemise süüdistuse puhul peamise süüstava tõendiga, siis mõisteti J. Essenberg õigeks. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kassatsioon
  2. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni prokuratuur, kes taotleb maakohtu otsuse jõustamist. Prokuratuuri seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.
  3. Rahvusvahelise koostöö raames kogutud tõendite lubatavuse hindamisel juhindutakse vastastikuse tunnustamise põhimõttest, mille kohaselt eeldatakse, et välisriik kogus tõendi kooskõlas asjaomases riigis kehtiva õigusega. See eeldus kehtib nii Ameerika Ühendriikide kui ka EL-i liikmesriikide puhul.
  4. Olukorras, kus tõstatatakse mõistlik ja põhjendatud kahtlus, et rahvusvahelise koostöö raames välisriigist saadud tõend ei vasta KrMS § 65 lg-s 1 nimetatud kriteeriumitele, tuleb Eesti kohtul hinnata selle tõendi seaduslikkust. Kriminaalasjas uuritud tõenditest ei tulene, et vaidlusaluseid tõendeid kogudes rikkusid Ameerika Ühendriigid oma seadusi või Eesti kriminaalmenetluse aluspõhimõtteid. Ringkonnakohtu vastupidised järeldused põhinevad oletustel. Kassatsioonivastus
  5. Kaitsja leiab, et prokuratuuri kassatsioon on põhjendamatu ja ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  6. Kriminaalasjas on keskne küsimus, kas Ameerika Ühendriikidelt õigusabitaotluse vastusena saadud ANOM-i sõnumid on Eesti kriminaalmenetluses lubatav tõend.
  7. Riigikohtu
  8. jaanuari
  9. a otsuses kriminaalasjas nr 1-21-7384 märgitud põhjustel (p-d 20– 37) eksis ringkonnakohus, kui leidis, et ANOM-i tõendid ei ole KrMS § 65 lg 1 kohaselt lubatavad, ja jättis need seetõttu tõendikogumist välja. Tõendite alusetu väljajätmine tõendikogumist, kui see võis kaasa tuua ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse, on käsitatav menetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes (RKKK 10.11.2022, 1-21-2039/63, p 29). Selles osas tuleb ringkonnakohtu otsus KrMS § 362 p 2 alusel tühistada.
  10. Siiski ei ole põhjendatud prokuröri taotlus jõustada Harju Maakohtu
  11. aprilli
  12. a süüdimõistev otsus. Kaitsja apellatsioon sisaldas väiteid, mida ringkonnakohtu otsuses ei käsitletud, kuid mida kriminaalasja õigeks lahendamiseks on vaja hinnata (vt ka RKKK 02.11.2015, 3-1-1-87-15, p 22). Kaitsja leiab, et asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et J. Essenberg kasutas ANOM-i rakendusega varustatud mobiiltelefoni ning osales kohtule esitatud sõnumivahetuses. Samuti pole kaitsja arvates tõendatud prokuratuuri väide, et ANOM-i rakenduse kasutaja Puzle on seostatav süüdistatavaga. Loetledes põhjuseid, miks ei ole ANOM-i sõnumite vaatlusprotokollid usaldusväärsed ega lubatavad tõendid, leidis kaitsja muu hulgas, et vaatlusprotokollid on üksnes abistav materjal. Vaatluse objektiks olid Eesti menetleja loodud failid, mille loomise asjaolud polnud 3
(4)1-21-7780 kontrollitavad. Ka pidas kaitsja vaatlusprotokolle eksitavaks, kuivõrd need ei kajasta õigesti vaatluse käiku ega objekti. Kriminaalasja uuel arutamisel tuleb ringkonnakohtul kaitsja väiteid sisuliselt hinnata. Maakohtu seisukoht, et kaitsja hilines, kui seadis vaatlusprotokollide lubatavuse ja usaldusväärsuse kahtluse alla alles kohtulike vaidluste käigus, on põhjendamatu (vt ka RKKK 14.06.2022, 1-20-1208/172, p 55).
  1. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ka osas, millega lõpetati KrMS § 274 lg 1 alusel kriminaalmenetlus J. Essenbergi poolt marihuaana ja tetrahüdrokannabinooli jälgedega vesipiibu omandamises, kuna süüdistatava tegevus võib vastata väärteo tunnustele. Kuigi eeltoodud etteheide süüdistusaktis sisaldus, ei pidanud maakohus seda iseseisvaks süüdistuseks ega mõistnud J. Essenbergi selles teos ka süüdi (vt maakohtu otsuse lk 17). Prokuratuur ei käsitanud neid fakte kohtuvaidlustes enam osana süüdistusest, loobudes seega kõnealuse teo osas sisuliselt süüdistusest. Samuti ei vaidlustanud prokuratuur selles küsimuses maakohtu otsust. Olukorras, kus prokuratuur oli süüdistusest osaliselt loobunud, pidi ringkonnakohus nimetatud osas tegema õigeksmõistva otsuse (KrMS § 301). Jättes süüdistusest osalise loobumise lahendamata, rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes (vt ka RKKK 18.10.2018, 1-15-3555/141, p-d 23– 24). Seega tuleb J. Essenberg marihuaana ja tetrahüdrokannabinooli jälgedega vesipiibu omandamises õigeks mõista.
  2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 6 ning § 362 p-st 2, tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  3. juuni
  4. a otsuse osas, millega J. Essenberg mõisteti õigeks, talle tagastati mobiiltelefon, tühistati maakohtu otsustus asitõendite kohta ning süüdistatavale hüvitati vahistamisega tekitatud mittevaraline kahju ning maa- ja ringkonnakohtu menetluses valitud kaitsjale makstud tasu. Selles osas tuleb kriminaalasi saata uueks arutamiseks sama ringkonnakohtu teisele koosseisule. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse ka osas, millega lõpetati kriminaalmenetlus marihuaana ja tetrahüdrokannabinooli jälgedega vesipiibu omandamises, ja mõistab J. Essenbergi selles süüdistuses õigeks. Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. Prokuratuuri kassatsioon rahuldatakse osaliselt.
  5. Kaitsja esitas taotluse hüvitada J. Essenbergile 3660 eurot, mis süüdistatav maksis kassatsioonimenetluses osutatud 15 tunni õigusteenuse eest. Võttes arvesse, et kassatsioonivastuse väited kattuvad olulises osas varasemas menetluses väljendatud argumentidega, loeb kolleegium kassatsioonimenetluses kaitsjale makstud tasu mõistlikuks kümne tunni ulatuses ehk summas 2440 eurot. KrMS § 186 lg 1 kohaselt jääb see menetluskulu riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.