Obsah (9)

§ 173§ 162§ 174§ 477§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Priit Kama Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-4307 P. M. hagi N. Š. vastu kinnistusraamatu o

) § 407 lg 1 kohaselt kohtu õigus, mitte kohustus. Ebaõige lahendi vältimiseks pidas kohus vajalikuks siiski kohtuistungi pidamist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 16.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, on põhjendatud jätta menetluskulud hageja kanda. 17.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulud kindlaks hagita menetluse sätete järgi, mis koosmõjus

§ 477

lg-tega 5 ja 7 tähendab, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmisel tuleb kohtul hinnata kulude põhjendatust ja vajalikkust, mida kohus hindab ka juhul, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 14). 18.

§ 138

lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Kostjat esindas tsiviilasja menetluses jurist Vadim Vilde, kes osutas kostjale õigusteenust hinnaga 120 eurot tunnis (lisandub käibemaks). Menetlusosalise lepingulise esindaja tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb igas kohtuasjas eraldi hinnata, kuid üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on kohtupraktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (TlnRnKo 28.09.2023, 2-22-15592, p 60). Kohus ei pea esindaja tunnistasu suurust põhjendamatuks ega turuhinda ületavaks.
2. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja kostjale õigusteenust kokku 23,75 tundi. Kohus nõustub hagejaga, et õigusabile kulunud aeg ei ole täies ulatuses põhjendatud. Tsiviilasja sisu ja esitatud materjale arvestades ei ole kohtu hinnangul enne kohtuistungi toimumist menetlusmaterjalidega tutvumiseks kulunud aeg ehk 5,75 tundi põhjendatud. Hagiavalduse pikkust, sisu ning sellele lisatud tõendite mahtu ja hageja esindaja enda hinnangut hagiavalduse koostamisele kulunud aja osas arvesse võttes peab kohus põhjendatud ajakuluks kolm tundi. Hageja 25.05.2023 ja 21.06.2023 esitatud taotlused olid tingitud aga kostja tähtaegselt vastamata jätmisest, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks nendega tutvumist menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta. Kohtuistungite pikkust arvesse võttes peab kohus põhjendatuks istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise ajakulu. Hageja seisukohaga ja täpsustatud seisukohaga tutvumisele kulunud aega ei pea kohus dokumentide sisu ega keerukust arvestades üle kolme tunni põhjendatuks. Kostja esitatud vastuse sisu ja pikkust arvestades ei pea kohus ajakulu üle tunni põhjendatuks. Usutavasti on kliendiga nõustamine ja edasiste toimingute arutamine küll põhjendatud, kuid kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast ei ole võimalik aru saada, millises menetluse etapis seda tehti ning mis ei oleks kajastunud juba menetluskulude nimekirjas eespool asuvate toimingute seas. Menetluskulude nimekirja esitamist saab pidada küll põhjendatuks, kuid kohtu hinnangul ei saa esindajal selleks üle 0,5 tunni kuluda.
3. Eelnevat arvesse võttes ning tsiviilasja olemust kogumis hinnates peab kohus kostja esindaja ajakulu põhjendatuks 13 tunni ulatuses. Lähtudes tunnitasu suurusest on kostja põhjendatud menetluskuludeks seega 1560 eurot (13 x 120 eurot). Koos käibemaksuga on kostja põhjendatud menetluskulud kokku 1903,20 eurot. 22.

§ 174

lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Vastava kinnituse on kostja kohtule esitanud, mistõttu mõistab kohus menetluskulud välja koos käibemaksuga. 23. Kostja taotlusel ning

§ 177

lg 4 kohaselt tuleb hagejalt mõista välja ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 24.

§ 178

lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik