← Eesti

3-24-2586/8

Obsah (7)§ 184§ 182§ 116§ 52§ 108§ 109§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Otsuse tegemise aeg ja koht 6. detsember 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2586 Haldusasi X kaebus Saue Vallav

) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184

). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116

lg 6).

§ 52lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu). 3-24-2586 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) tuvastas 04.03.2019 otsusega nr P26O-2019-93926 Al (A, isikukood XXXXXXXXXXX) raske puude raskusastme kestusega 01.05.2019 kuni 30.04.
  3. X oli Saue Vallavalitsuse 04.06.2019 otsuse nr 8-3/159/2019 alusel perioodil 01.05.2019 kuni 30.04.2024 enda vanaema A hooldaja ning talle maksti nimetatud perioodi eest hooldajatoetust. Saue Vallavalitsus, A ja X sõlmisid hooldusteenuste osutamiseks kolmepoolse lepingu nr 12-2/455/2019 kehtivusega alates 01.05.2019 kuni 30.04.
  5. SKA tuvastas 02.05.2024 otsusega nr P26-2024-85997 Al raske puude raskusastme alates 01.05.2024 tähtajatult.
  6. A esitas Saue Vallavalitsusele 01.07.2024 taotluse koos lisadokumentidega määrata tema hooldajaks X ning määrata viimasele hooldajatoetus. Taotluses palus hooldatav maksta toetust tagasiulatuvalt ka
  7. aasta mai-juuni eest, sest raske puue on olnud katkematu, seega ka hooldusvajadus ning hooldust tegelikkuses teostati.
  8. Saue Vallavalitsuse 24.07.2024 otsusega nr 8-3/301/2024 määrati X alates 01.07.2024 kuni 31.07.2034 A hooldajaks ja otsustati maksta nimetatud perioodil Xle hooldajatoetust.
  9. X esitas 01.08.2024 Saue Vallavalitsuse 24.07.2024 otsusele nr 8-3/301/2024 vaide, milles palus määrata ta A hooldajaks ja maksta talle hooldajatoetust alates 01.07.2024 tähtajatult, samuti maksta talle hooldajatoetust tagasiulatuvalt
  10. aasta mai ja juuni eest, mil Sotsiaalkindlustusameti 02.05.2024 otsuse nr P26-2024-85997 alusel oli Al puude raskusaste tuvastatud ning X oli Ale abi osutanud.
  11. Vastustaja selgitas Xle 06.08.2024 kirjas nr 8-11/6006-1, et Saue Vallavolikogu 25.01.2024 määruse nr 2 „Saue valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ (edaspidi kord) § 16 lg 6 lubab tähtajatu puude olemasolul hooldajat määrata ka tähtajatult, kuid riiklik programm STAR (sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister), milles toetuseid menetletakse, nõuab toetuse määramisel lõppkuupäeva. Samuti selgitas Saue Vallavalitsus, et toetust ei saa taotleda tagasiulatuvalt ja et korra § 16 lg 7 kohaselt juhul, kui taotlus hooldaja määramiseks ja hooldajatoetuse maksmiseks esitati 1.-
  12. kuupäeval, makstakse hooldajatoetust taotluse esitamise kuust. Kui A 01.05.2019 kuni 30.04.2024 hooldamise otsus lõppes koos puude raskusastme tähtajaga 30.04.2024 ning talle määrati uus puue alates 01.05.2024, oleks tulnud esitada uus taotlus enne
  13. maid hooldajatoetuse maksmise sujuvaks jätkamiseks. Kuna taotlus esitati 01.07.2024, siis vastavalt korra § 16 lg-le 7 määrati Ale hooldaja ning hooldajatoetust makstakse taotluse esitamise kuust, s.o alates 01.07.
  15. Saue Vallavalitsuse 14.08.2024 korraldusega nr 755 rahuldati X 01.08.2024 vaie osas, milles paluti määrata hooldaja ja hooldajatoetus lõpptähtajata. Muus osas jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused selle osaliselt rahuldamata jätmise osas kattusid 06.08.2024 kirjas nr 8-11/6006-1 tooduga.
  16. X esitas 13.09.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saue Vallavalitsuse 24.07.2024 otsuse nr 8-3/301/2024 osalise tühistamise, 14.08.2024 korralduse nr 755 p 1.2 tühistamise ning vastustaja kohustamise nõuetes. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja leiab, et hooldajatoetuse määramata jätmine
  17. aasta mai- ja juunikuu eest on õigusvastane. 2

(6)3-24-2586 A puudeastmes ja tegelikus tervislikus seisundis ei ole vahepeal toimunud muutusi paremuse või tervenemise suunas ning arvestades hooldatava eakust ning asjaolu, et ta elab üksi, on hooldusvajadus püsinud tasemel, mis oli ka enne 01.05.
  1. Saue Vallavalitsuse sotsiaaltööspetsialist käis hooldatava hooldusvajadust hindamas tema kodus 11.07.
  2. Saue Vallavalitsus on vaideotsuses muu hulgas ka ise märkinud, et „hooldusvajaduse hindamisest tulenevalt on põhjendatud Ale hooldaja määramine ja Xle hooldajatoetuse maksmine“. Hooldusvajaduse hindamise põhjenduses ei ole Saue Vallavalitsus toonud kitsendusi, st ei ole välja toodud, et hooldajatoetuse maksmine ei ole põhjendatud
  3. aasta mai ja juuni eest. Saue Vallavalitsuse väide, et hooldajatoetust ei saa maksta tagasiulatuvalt, on vale, eksitav ning vastuolus abivajaja vajadustega. Korra § 16 lg 7 sätestab, et hooldajatoetust makstakse üks kord kalendrikuus. Juhul, kui taotlus hooldaja määramiseks ja hooldajatoetuse maksmiseks esitati 1.-
  4. kuupäeval, makstakse hooldajatoetust taotluse esitamise kuust. Juhul, kui taotlus esitati pärast
  5. kuupäeva, makstakse hooldajatoetust taotluse esitamisele järgnevast kuust. Viidatud sõnastus sätestab toetuse väljamaksmise korraldusliku poole, mitte ei piira selle välja maksmist muuhulgas ka tagasiulatuvalt, kui teenust osutati. Vastustaja on vaideotsuses ka ise välja toonud, et vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (edaspidi SÜS) § 16 lg-le 1 tekib õigus hüvitisele seaduses sätestatud hüvitise andmise faktiliseks aluseks oleva sündmuse toimumisest, asjaolu saabumisest või muu tingimuse täitmisest arvates. See tähendab, et toetuse määramise faktiliseks asjaoluks on tegelik puude esinemise asjaolu, mitte aga asjaolu, millal täideti paber toetuse saamiseks. SÜS §-st 7 tulenevalt on kohalikul omavalitsusel, antud juhul Saue Vallavalitsusel kohustus isikut igakülgselt abistada avalduse tegemisel või toimingu tegemisel. Korra § 16 lg 1 kohaselt on hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise eesmärk tagada vaimse ja/või kehalise puude tõttu oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks abi vajavale isikule igapäevane kõrvalabi, juhendamine ja järelevalve. Kuivõrd hooldaja ja sellega seotud toetuse taotluse esitajaks on raske puudega isik ise, oleks olnud kohaliku omavalitsuse kohustus talle meelde tuletada hooldustoetuse maksmise lõppemisest ja abistada vajaliku avalduse täitmisel. Kaebajale teadaolevalt ei ole A sellist abi Saue Vallavalitsuselt saanud. Kaebajale on jäänud vastuseta küsimus, miks Saue Vallavalitsus jättis rakendamata SÜS §-s 7 sätestatud kohustava õigusnormi ja ei teavitanud hooldatavat, et talle hooldaja määramise (ja sealhulgas hooldajatoetuse maksmise) periood lõppeb ning jättis raske puudega isiku olukorda, kus tema õigused jäid teadmatusest realiseerimata. Kaebaja on seisukohal, et kuna A puue ja sellest tulenev hooldusvajadus on olnud viimased 15 aastat katkematu, on otsus hooldustoetuse välja maksmata jätmisest kahe hooldusteenust osutatud kalendrikuu eest küüniline, mis näitab kohaliku omavalitsuse ülbet ja üleolevat suhtumist oma valla maksumaksjatesse ja abivajajatesse. Omavalitsus on kohustatud tegelema ja hea seisma eelkõige vallakodanike tegeliku heaolu ja hakkamasaamise eest. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. X ja A olid Saue Vallavalitsuse 04.06.2019 otsusest nr 8-3/159/2019 ja selle alusel kolmepoolselt sõlmitud lepingust tulenevalt teadlikud, et hooldaja ja hooldajatoetus olid määratud tähtajaliselt. Polnud alust eeldada, et nimetatud dokumentides märgitud periood pikeneb automaatselt või et hooldajatoetuse maksmist jätkatakse pärast hooldaja ja hooldajatoetuse määramise perioodi lõppemist. Puude raskusastme tuvastamise korduvekspertiisi taotlus on esitatud SKA-le õigeaegselt ning Xl ja Al 3
(6)3-24-2586 polnud alust eeldada, et sellest erinevalt ei ole tarvis esitada vastustajale taotlust uueks perioodiks hooldaja ja hooldajatoetuse määramiseks. Kaebaja on tõlgendanud korda vääralt, vastuolus normi andja eesmärgi ja selle rakendamise praktikaga. Kord ei võimalda hooldajatoetust taotleda ja maksta tagasiulatuvalt taotluse esitamisele eelnevate kuude eest. Kui taotlus hooldaja määramiseks ja hooldajatoetuse maksmiseks on esitatud 1.-
  1. kuupäeval, on hooldajatoetust makstud taotluse esitamise kuul taotluse esitamise kuu, mitte aga taotluse esitamisele eelnenud kuude eest. Juhul, kui taotlus on esitatud pärast
  2. kuupäeva, on hooldajatoetust makstud esmakordselt taotluse esitamisele järgneval kuul taotluse esitamisele järgneva kuu, mitte aga taotluse esitamise kuu või sellele eelnevate kuude eest. Korra kehtimise ajal ei ole Saue Vallavalitsus maksnud hooldajatoetust tagasiulatuvalt taotluse esitamisele eelnevate kuude eest. Saue valla sotsiaalvaldkonna õigusaktide rakendamisel lähtutakse põhimõttest, et kui õigusaktis pole selgesõnaliselt teisiti sätestatud, ei maksta toetusi tagasiulatuvalt. Saue Vallavolikogu 26.11.2020 määruse nr 35 „Sotsiaaltoetuste kord“
  3. peatükis „Üldsätted“ sisalduva § 6 lg 3 sätestab, et toetust ei saa taotleda tagasiulatuvalt, välja arvatud juhul, kui määrus sätestab teisiti. Kuigi hooldajatoetuse näol on tegemist sotsiaaltoetuse, mitte sotsiaalteenusega, on see lahutamatult seotud hooldaja määramisega, mistõttu on hooldajatoetuse taotlemine ja maksmine õigusselguse huvides erandlikult reguleeritud korra
  4. peatüki „Teenused“ §-s 16 koos hooldaja määramise regulatsiooniga, sellele rakenduvad aga siiski sotsiaaltoetuste osas kehtivad põhimõtted. Hooldajatoetust makstakse hooldajaks määratud isikutele ning hooldaja määramiseks ja hooldajatoetuse maksmiseks taotluse esitamine on muu tingimuse täitmine SÜS § 16 lg 1 mõttes ning selle tingimuse täitmine on hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise eelduseks. SÜS § 24 lg 1 sätestab, et hüvitise saamiseks esitab isik hüvitise andjale taotluse, kui seadus ei sätesta hüvitise andmist taotlust esitamata. Hooldaja määramist ja hooldajatoetuse maksmist reguleerivatest sätetest ei tulene hooldajatoetuse saamise õigust enne hooldaja määramiseks ja hooldajatoetuse maksmiseks taotluse esitamist või taotluse esitamisele eelneva aja eest. Isikul puude esinemine annab küll õiguse hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise taotlemiseks, kuid hooldajatoetuse saamise õigus tekib siiski taotluse esitamisel vastavalt korras sätestatule kas taotluse esitamise kuul või taotluse esitamisele järgneval kuul. Korra § 3 lg-st 6 koosmõjus korra § 2 p-ga 22 tuleneb, et Saue valla kollegiaalsel täitevorganil Saue Vallavalitsusel on põhjendatud juhtudel õigus teha teenuste saamise tingimustes erandeid. Ka Saue Vallavolikogu 26.11.2020 määruse nr 35 „Sotsiaaltoetuste kord“ § 7 lg 3 sätestab, et põhjendatud juhtudel on vallavalitsusel õigus teha erandeid määrusega kehtestatud toetuse andmise tingimustes. X vaide lahendas Saue valla kollegiaalne täitevorgan Saue Vallavalitsus ning hooldajatoetuse tagasiulatuvat maksmist võimalikuks ei pidanud. Saue valla hinnangul ei ole volikogu kehtestatud tingimustest erandi tegemine põhjendatav üksnes asjaoluga, et taotlus on unustatud varem esitada. Korra § 7 lg 3 sätestab, et teenuse taotlemiseks esitab taotluse koos asjakohaste lisadokumentidega abi vajav isik või tema nõusolekul pereliige, lähedane, hooldajaks saada sooviv või muu isik. X oli Saue Vallavalitsuse 04.06.2019 otsusest nr 83/159/2019 ja selle alusel sõlmitud hooldusteenuste osutamise lepingust tulenevalt teadlik, et hooldaja ja hooldajatoetus olid määratud tähtajaliselt ja ta oleks saanud 4
(6)3-24-2586 esitada taotluse uueks perioodiks hooldaja ja hooldajatoetuse määramiseks oma vanaema eest. Hooldaja ülesannete hulka kuulub muuhulgas abistamine asjaajamistel. Kui X jätkas hooldusteenuste osutamist ka pärast hooldaja ja hooldajatoetuse määramise perioodi lõppemist, oli uueks perioodiks hooldaja ja hooldajatoetuse määramiseks taotluse esitamine ka tema huvides. Vastustajal ei olnud alust arvata, et Saue valla kõrgendatud tähelepanuta võib hooldatav jääda vajaliku abita või tema õigused realiseerimata. KOHTU PÕHJENDUSED
  1. Kohus leiab, et kaebus tuleb alljärgnevatel põhjustel rahuldamata jätta.
  2. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt jätnud Xle maksmata hooldajatoetuse
  3. aasta mai- ja juunikuu eest.
  4. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54).
  5. Vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes: 1) Saue Vallavalitsuse 04.06.2019 otsusega nr 83/159/2019 määrati alates 01.05.2019 kuni 30.04.2024 raske puudega A hooldajaks kaebaja (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 39); 2) X esitas Saue Vallavalitsusele 01.07.2024 taotluse täiskasvanud isikule (raske ja sügav puue) hooldaja ja hooldajatoetuse määramiseks (dtl 43); 3) Saue Vallavalitsuse 24.07.2024 otsusega nr 8-3/301/2024 määrati alates 01.07.202431.07.2024 A hooldajaks X (punkt 1) ning otsustati maksta Xle hooldajatoetust alates 01.07.2024 kuni 31.07.2034 viiskümmend eurot kalendrikuus (punkt 2) (dtl-d 49-50).
  6. Kohus nõustub vastustajaga, et käesoleval juhul ei saanud määrata hooldajatoetust tagasiulatuvalt mai- ja juunikuu eest. Tulenevalt HMS § 35 lg 1 punktist 1 algab haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisega haldusorganile. Vastavalt korra § 7 lg-le 3 esitab teenuse taotlemiseks taotluse koos asjakohaste lisadokumentidega abi vajav isik või tema nõusolekul pereliige, lähedane, hooldajaks saada sooviv või muu isik. Käesolevalt esitas taotluse hooldajaks saada sooviv isik, kes oli ka varem hooldaja. Hooldajatoetust makstakse üks kord kalendrikuus (korra § 16 lg 7 lause 1). Juhul, kui taotlus hooldaja määramiseks ja hooldajatoetuse maksmiseks esitati 1.-
  7. kuupäeval, makstakse hooldajatoetust taotluse esitamise kuust. Juhul, kui taotlus esitati pärast
  8. kuupäeva, makstakse hooldajatoetust taotluse esitamisele järgnevast kuust (korra § 16 lg 7 laused 2-3). Vaidlus puudub, et kaebaja esitas taotluse
  9. kuupäeval ning ka toetus määrati taotluse esitamise kuust (01.07.2024). Korra § 16 lg 7 kohaselt makstakse toetust alates samast kuust, kui taotlus on esitatud hiljemalt selle kuu
  10. kuupäevaks. Seega on vastustaja õiguspäraselt määranud toetuse alates 01.07.
  12. Samas on vastustaja selgitanud, et korra § 3 lg-st 6 tuleneb, et põhjendatud juhtudel on õigus teha teenuste saamise tingimustes erandeid, kuid pelgalt asjaolu, et taotlus unustati õigeaegselt esitada, ei piisa sellise erandi tegemiseks.
  13. Kohus nõustub vastustajaga, et sellise erandi tegemiseks peab andma alust objektiivne asjaolu, mis välistas taotluse õigeaegse esitamise. Käesolevalt ei ole kaebaja selliseid erandlikke asjaolusid välja toonud. Ka ei saa siin vastustajale ette heita selgitamiskohustust, kuivõrd kaebaja oli määratud A hooldajaks ning oli teadlik, millal lõppeb Saue Vallavalitsuse 04.06.2019 otsusega nr 8-3/159/2019 määratud hooldajatoetuse maksmine. Isik peab ka ise hoolas olema oma asjaajamistes.
  14. Vastupidiseks seisukohaks ei anna alust ka SÜS § 16 lg
  15. Taotluse esitamine ei ole pelgalt formaalsus, nagu kaebaja üritab näidata. Kuigi kaebaja on õigesti märkinud, et SÜS § 5
(6)3-24-2586 16 lg-st 1 tuleneb isikule subjektiivne õigus toetust taotleda, siiski ei piisa pelgalt subjektiivsest õigusest toetust saada, vaid taotleja peab ka aktiivse tegevusega näitama üles abivajadust ning soovi vastustajalt sellist toetust saada. Ehk teisisõnu, haldusmenetluse algatamine toetuse maksmiseks saab alguse sellesisulise avalduse esitamisest haldusorganile.
  1. SÜS §-s 7 on toodud sotsiaalkaitse üks põhimõtetest – isiku vajadusele, arusaamisele ja huvile vastava hüvitise andmise otsustamiseks abistatakse teda avalduse esitamisel või toimingu tegemisel, kui ilma abistamata jääksid tema õigused teadmatusest või muul põhjusel teostamata. Praegusel juhul ei saa lugeda kaebajat sedavõrd kogenematuks, kuivõrd varasemalt oli kaebaja juba vastustajalt hooldajatoetust taotlenud ning ka teadlik, et tegemist on tähtajalise toetusega. Asjakohane ei ole rääkida A kui raske puudega inimese abistamiskohustusest sellesisulise taotluse esitamisel. Kaebaja oli varasemalt määratud A hooldajaks ning hooldaja kohustuseks on tagada hooldatavale kõrvalabi, juhendamine ja järelevalve (korra § 2 p 3). Selliseks kõrvalabiks on ka nõuetekohase ja tähtaegselt hooldaja määramise taotluse esitamine isiku poolt, kes soovib jätkata hooldajana. Hooldajatoetuse maksmise alguskuupäeva määramisel ei ole tähtsust küsimusel, kas hooldusvajadus esines, vaid oluline on, millal taotlus hooldajatoetuse määramiseks on esitatud.
  2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Vaidlusalused haldusaktid on õiguspärased. Arvestades, et tühistamisnõue jääb rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka kohustamisnõue. 20.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja menetluskulude välja mõistmiseks taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (

§ 109lg 1).

21. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses füüsiliste isikute nimed tähemärgiga (

§ 175lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.