Obsah (7)

§ 130§ 127§ 128§ 134§ 1043§ 1045§ 136

1-20-8787 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-8787 (19231602398) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sek

§ 130

lg 1; § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel välja mõista Alo Grenmanilt I T kasuks 1182 (tuhat ükssada kaheksakümmend kaks) eurot ja 63 (kuuskümmend kolm) senti, mis tuleb kanda kannatanu I T arvelduskontole nr X SEB Pank, märkides selgitusena: „Alo Grenman, 1-20-8787, tsiviilhagi hüvitamine“. Kannatanu I T valitud esindaja esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes 5000 (viis tuhat) eurot jätta rahuldamata. Alo Grenmanilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel kannatanul I T kriminaalmenetluses tekkinud kulu, s.o valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu summas 300 (kolmsada) eurot, mis tuleb tasuda I T arvelduskontole X SEB Pank, märkides selgitusena „Alo Grenman, 1-20-8787, kannatanu valitud esindaja tasu hüvitamine“. 2 DVD-R plaati 03.09.2019 M/S X laeva turvakaamera salvestistega, mis asuvad kriminaalasja juures tagakaanel kinnises ümbrikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

1. SÜÜDISTUSE SISU Alo Grenman’i süüdistatakse selles, et tema 03.09.2019 kella 20:39 paiku parvlaeval X I turvatöötajana töötades haaras tema kõrval kõndiva reisija I T käest mobiiltelefoni ja kui I T püüdis mobiiltelefoni tema käest tagasi võtta, haaras kahe käega I T peast kinni ja väänas I T põrandale selili maha, istus I T peale, haaras kahe käega I T kaelast kinni ja kägistas, misjärel surus gaasiballooni I Tle vastu nägu ja lasi I Tle gaasi näkku, põhjustades sellise tegevusega I Tle füüsilist valu ja vastavalt Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisile järgmised tervisekahjustused: mitut kehapiirkonda haaravad pindmised vigastused, sealhulgas verevalum ja turse kukla piirkonnas, silma ja silmamanustega piirdunud põletus ja söövitus, sarvkesta ja sidekestakoti söövitus, mürgitus muude gaaside ja aurudega ning nende toime. 2 Seega Alo Grenman pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, see on KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ning tunnistab ennast kuriteo toimepanemises süüdi. Süüdistatav jäi lühimenetluse taotluse juurde ja enda ülekuulamist ei soovinud. Kannatanu esindaja esitatud tsiviilhagi varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ei tunnista.
2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, kaitsja ja prokuröri seisukohad ning kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Kannatanu I T ütluste (tl 1-5) kohaselt viibis ta 03.09.2019 X I laeval, mis sõitis Stockholmist Tallinnasse. Samal kuupäeval umbes kella 19:30 paiku läks ta oma pojaga laste mängutuppa, mis asus kuuendal või seitsmendal tekil. Poeg mängis mänguautos ja tema seisis illuminaatori juures ning kuulis mingit kisa. Ta liikus 5 meetrit lähemale ja nägi, et laeva turvatöötaja maadles põrandal arvatavasti reisijaga. Tegemist oli vana mehega ja tal oli kahju, et turvamees nii jõhkralt ta kinni pidas. Ta märkas, et tema kõrval seisid ka kaks Tallinki vormirõivastes naisterahvast ja ta pöördus nende poole sõnadega, et kas ei saa kuidagi teistmoodi seda teha, sest tegemist oli rohkem peksmise kui kinnipidamisega. Üks turvatöötajatest kuulis, mida ta ütles ja karjus talle: „Sinust saan ma kindlasti jagu“. Umbes samal ajal tulid veel kaks turvatöötajat ja nad kolmekesi panid pensionäri käed raudu ning lohistasid vana purjus mehe minema. Peale seda läks ta tagasi illuminaatori juurde ja vaatas aknast välja. Tema juurde tuli see sama turvatöötaja, kes reisijaga eelnevalt põrandal maadles. Turvatöötaja oli agressiivselt meelestatud ja hakkas tema peale karjuma. Karjumise käigus ta palus näidata boardingpiletit ja passi. Kuna pilet ja pass olid kajutis, siis ta ütles talle, et kajutisse on vaja minna. Ta seletas seda väga viisakalt ja korrektselt. Nad liikusid väljapääsu suunas ja ta võttis vasaku käega taskust oma mobiiltelefoni. Turvatöötaja seda nähes kohe ründas teda ja lõi teda käega vastu vasakut kätt ja telefon kukkus põrandale. Ta küsis turvatöötaja käest, miks ta seda tegi. Turvatöötaja ei vastanud talle midagi, vaid ründas teda ja surus ta selili põrandale. Turvatöötaja istus ta peale ja käega haaras kaelast kinni ja hakkas kägistama. Ta tundis füüsilist valu ja ei saanud hingata. Ta ei osutanud turvatöötajale vastupanu, kuid turvatöötaja ütles talle, et ta kohe paneb ta magama. Ta silmad olid kinni ja samal ajal tundis, et turvatöötaja lasi gaasiga ta näo suunas. Silmad, suu, nina hakkasid kipitama ja ta tundis füüsilist valu. Ta palus endale laevaarsti kutsuda, sest ta ei saanud liikuda ega hingata, kuid keegi midagi ei teinud. Tulid teised turvatöötajad, kes tassisid ta turvaruumi. Kui kaua ta turvaruumis oli, ta ei tea. Ta palus turvatöötajatel endale arst kutsuda. Turvatöötajad vastasid talle, et kui ta hakkab nendega koostööd tegema, siis nad kutsuvad arsti, kui aga mitte, siis võib ta edasi piinelda. Mõne aja pärast tuli tema juurde naisterahvas, kes andis talle silmatilgad. Seejärel ütlesid turvatöötajad talle, et tuleb ta rase abikaasa, aga ta palus neil seda mitte teha. Rase abikaasa tuligi, kes astus turvaruumi sisse ja mõne aja pärast keegi turvatöötajatest lükkas ta turvaruumist välja ja ta suleti uuesti turvaruumi. Mõne aja pärast ta lasti vabaks. Tunnistaja R Ki ütluste (tl 72-73) kohaselt sügiselt
3. aastal viibis ta tööl X laeva Show baaris kuuendal tekil ning töötas baaridaamina. Mäletab, et show oli baaris lärmakas ja üks võõras purjus meesterahvas häiris inimesi ja ropendas. Tema ümber oli reisijatest lapsed. Meest ärritas, et show baaris olid lapsed peredega. Tema poole pöördusid teised kliendid, kes ütles, et mees häirib neid. Ta läks sinna, et mees rahustada, aga ta ei kuulanud. Seejärel tuli üks turvamees, vist oli Alo Grenman. Purjus mees ei kuulanud ka turvameest. Turva viis mehe kasiinosse. Kasiinos ärritus mees turva peale ja hakkas turvat tõukama ning haaras kasiino laualt metalltopsi. Alo proovis meest käeraudadesse panna, aga mees oli liiga tugev. Alol 3 läksid särk ja kõrvaklapid katki. Ta nägi, kuidas meesterahvas rebis hammastega Alo kõrvaklapid katki. Tuli ka teine turvamees, vist oli Tarmo. Nad said mehe käeraudadesse ja mees viidi ära. Alo jäi ennast sättima. Umbes 40-aastane mees oli toimuvat sündmust pealt vaadanud ja seejärel hakkas ta Alot mõnitama, et ta on nõrguke ja ei suuda purjus meest kinni pidada. Ütles, et näitab ise, kuidas seda teha. Meesterahvas võttis enda telefoni, et Alot filmida. Alo ütles talle, et ta ei filmiks ning ka ta ise ütles, et ei tohi filmida. Alo võttis mehelt telefoni käest. Mees püüdis telefoni tagasi saada ja algas kaklus. Mees hakkas tugevalt Alole vastu. Alo kasutas gaasi, mis läks mehele silma. Mees kükitas ja karjus, et ta on paha olla ja ta kohe sureb ära, kuna süda jääb seisma. Lõpuks viidi mees kartsa. Kahtlustatav Alo Grenmani ütluste (tl 37-38) kohaselt oli tegemist provotseeritud tegevusega reisija poolt, kuid on nõus, et tema käitumine oli üleliia. 03.09.2019 viibis ta tööl parvlaeval X I, kus töötab turvatöötajana. Õhtul kutsuti ta raadiojaama kaudu kuuenda teki Showbaari, kus oli purjus reisija, kes istus laste juures, tarvitas alkoholi, karjus ja sõimas reisijat. Ta selgitas meesterahvale, et ta häirib teisi inimesi ja palus tal istuda teisele kohale. Sellepeale hakkas reisija teda sõimama, karjus roppusi vene keeles ja ta saatis mehe Showbaarist ära. Nad läksid koos kasiinost mööda ja reisija võttis metallist topsi ning tahtis seda laevateenindaja suunas visata. Neil tekkis rüselus, mille käigus reisija tõmbas ta särgi ja raadiosaatja katki. Ta palus laevateenindajal abi kutsuda. Samuti viibis seal teine reisija, kes hakkas kommenteerima ta tegevust – mõnitas ja sõimas teda. Samuti ütles meesterahvas, et ta ise tahab temaga kakelda. Laevateenindaja palus tal rahuneda, kuid meesterahvale see ei meeldinud. Siis tulid teised turvatöötajad, kes hakkasid esimese reisijaga edasi tegelema. Kuna ta ei teadnud, kas meesterahvas oli esimese mehe sõber või mingil moel temaga seotud, siis ta palus tal näidata pardakaarti ja isikut tõendavat dokumenti. Alguses ta keeldus seda tegemast ja ei olnud talle nõus näitama. Siis ütles reisija, et pardakaart on tal kajutis ja nad liikusid kajuti suunas, kuid meesterahvas võttis taskust mobiiltelefoni ja tahtis hakata filmima. Ta proovis selgitada, et niimoodi ei tohi teha, kuid meesterahvas ei kuulanud. Samal ajal ta nägi, et pardakaart oli telefonikaante vahel. Ta palus tal näidata pardakaarti, kuid meesterahvas keeldus ja hakkas teda sõimama ning tema peale karjuma. Ta võttis meesterahva käest telefoni ära ja võttis telefoni vahelt pardakaardi. Meesterahvas üritas telefoni tagasi võtta ja kuna oli arusaadav, et ta üritab teda tõmmata, siis ta tõmbas meesterahva pikali ning hoidis kinni. Kuna see toimus väga kiiresti, siis ta detailselt ei mäleta kuidas kõik toimus. Kuna reisija osutas talle vastupanu, siis ta võttis gaasi ja lasi tema näo suunas. Peale seda tulid teised turvatöötajad ning nad viisid ta eriruumi, kuhu kutsusid laevaarsti ja tegid alkotesti. Laevaarst vaatas ta üle ja reisijal ei olnud muid kaebusi kui silmade kipitus. Laevaarst andis talle silmatilgad. Kuna reisija oli kaine, laeval oli ta laps ja rase naine, siis nad vabastasid ta. Ta kahetseb, et nii juhtus. Kannatanu I T ja kahtlustatav Alo Grenmani ütlustest nähtub, et mõlema isiku tõlgendus konfliktsituatsioonini viinud olukorrast on erinev ega ole omavahel kooskõlas. Kannatanu sõnul viibis tema koos enda lapsega mängutoas kui kuulis mingit kisa. Ta liikus 5 meetrit lähemale ja nägi, et laeva turvatöötaja maadles põrandal reisijaga . Talle ei meeldinud viis kuidas meesterahvas kinni oli peetud. Ta märkas, et tema kõrval seisid ka kaks Tallinki vormirõivastes naisterahvast ja ta pöördus nende poole sõnadega, et kas ei saa kuidagi teistmoodi seda teha, sest tegemist oli rohkem peksmise kui kinnipidamisega. Turvatöötaja Alo Grenman kuulis, mida ta ütles ja karjus talle: „Sinust saan ma kindlasti jagu“. Pärast seda kui teisel mehel käed raudu pandi ning ta minema lohistati, läks ta ise tagasi illuminaatori juurde ja vaatas aknast välja. Tema juurde tuli see sama turvatöötaja, kes reisijaga eelnevalt põrandal maadles. Turvatöötaja oli agressiivselt meelestatud ja hakkas tema peale karjuma. Kahtlustatav Alo Grenmani sõnul algas konflikt aga hoopis I Tst, kes samal ajal kui ta tegeles teise reisijaga hakkas kommenteerima ta tegevust – mõnitas ja sõimas teda. Samuti ütles I T talle, et ta ise tahab temaga kakelda. Showbaari videosalvestuselt on näha, kuidas Alo Grenmanil Showbaari uksel häiriva meesterahvaga rüselus tekkis. Rüselus kestis mõnda aega ning selle aja sees ilmus kaamera vaatevälja ka kannatanu I T, kes eemalt kogu sündmust pealt vaatas. Salvestuselt on näha, kuidas Alo Grenmanile tulevad appi kaks teist turvameest. Samal 4 ajal suhtleb I T kahe vormiriietes naisterahvaga. Kannatanu I T sõnul kuulis Alo Grenman, kuidas esimene rääkis vormiriietes naisterahvastega ning olevat selle peale karjunud: „sinust ma saan kindlasti jagu“. Videosalvestuselt ei ole taoline hetk tuvastatav, kuivõrd kogu aja, sh ka see aeg, kui I naisterahvastest töötajatega suhtles, tegeles Alo Grenman ainuüksi häiriva meesterahvaga ega suuna enda tähelepanu vähemalgi määral I Tle ega muule ümbritsevale. Seega ei ole kannatanu seisukoht selles osas usutav. Videosalvestuselt ei nähtu, et Alo Grenmani ja I T vahel oleks mingitki suhtlust olnud enne kui häiriv mees kahe teise turvatöötaja poolt baarist ära viidi. Nii nähtubki, kuidas mõne aja möödudes allub tülikas meesterahvas turvameestele ning kaks appi tulnud turvameest toimetavad isiku Showbaarist välja. Kohe nende järel liigub Showbaarist välja ka Alo Grenman. Salvestuselt on näha, kuidas samal ajal I T midagi temast mööduvale Alo Grenmanile ütleb. Alo Grenman kõnnib edasi, I T kõnnib lonkides samuti edasi. Kui Alo Grenman väljub kaamera vaateväljast, siis mõne aja möödudes pöörab end ringi ja liigub I T suunas tagasi, võtab viimaselt käega kaelast kinni ja suunab I T endaga kaasa samas suunas kuhu ta enne liikus. Natukese aja pärast liiguvad samas suunas ka varem kaamera vaateväljas olnud laevateenindajat. Mõni hetk hiljem ilmuvad Alo Grenman ning I T kaamerate vaatevälja tagasi ning eespool liikuv I. T hoiab käes telefoni ja vaatab sealt midagi. Samal ajal liigub Alo Grenman I T kõrvale ja võtab I Tlt telefoni ära. Sel ajal jõuavad nende juurde kaks laevateenindajat, kellele I T midagi seletab, laevateenindajad lähenevad veelgi ja samuti selgitavad midagi I Tle. Ajal, mil I T vestleb laevateenindajatega, vaatab Alo Grenman telefoni. Seejärel väänab I T Alo Grenmani käest oma telefoni ära, mille peale haarab Alo Grenman I Tl kaelast ja heidab ta põrandale ning I T kohal olles surub kahe käega I Tt kaelast. Kui I T hakkab väljasirutatud kätega Alo Grenmani eemale suruma, võtab Alo Grenman vöölt gaasiballooni ja laseb gaasi I Tle näkku, tehes seda näole väga lähedalt. Heli puudumise tõttu ei ole võimalik kindlaks teha kes ja mida kellelegi ütles, kuid vaadates inimeste liikumist ja olekut on võimalik nähtu põhjal öelda, et pigem oli I T see, kes Alo Grenmani tegevust kommenteeris, mille peale viimane ägestus. I. T poolset A. Grenmani tegevuse kommenteerimist kinnitab ka tunnistaja R K. Seda võib järeldada ka sellest, et esimese mehe kinnipidamise juures viibides on I T kahe laevateenindaja vahel ja näitas käega Alo Grenmani ja kinnipeetava poole, hiljem aga, kui Alo Grenman oma lõhkirebitud särgiga temast möödub, pöördus I T taas Alo Grenmani poole, öeldes midagi, kuid Alo Grenman möödub temast ega peatu, kuid tuleb siis tagasi. Seejuures ei riimu videosalvestiselt nähtu ja I T öeldu selle kohta, et pärast seda kui teisel mehel käed raudu pandi ning ta minema lohistati, läks ta ise tagasi illuminaatori juurde ja vaatas aknast välja, misjärel tuli tema juurde Alo Grenman, kes oli agressiivselt meelestatud ja hakkas tema peale karjuma. Videosalvestuselt on üheselt näha, et kui kinni peetud meesterahvas kahe teise turvatöötaja poolt ära viidi, siis jäi I T sinna samasse kohta, mitte ei liikunud aknast välja vaatama kuniks tema juurde tuli väidetavalt agressiivne ning karjuv Alo Grenman. I T liikus edasi-tagasi, hoides käsi taskus ja ütles mööduvale Alo Grenmanile midagi. Järelikult ei vasta kannatanu I T ütlused videosalvestuselt nähtuvale. Kohtule ei ole esitatud ka muid tõendeid, mis objektiivselt tooksid selguse, millest tingituna konflikt kahe isiku vahel algas. Seega ei saa kohus võtta selles osas mingit seisukohta, kuivõrd tegemist on sõna-sõna vastu olukorraga. Samas on ilma kahtlusteta videosalvestuselt (2019-09-03-2038 teisemehe loo jätk.mp4) näha, kuidas kell 20:39:12 ilmuvad I T ja Alo Grenman kaamera vaatevälja. Kannatanu hoiab käes telefoni ja otsib sealt midagi. Alo Grenman samal ajal korrastab riideid enda seljas. Seejärel Alo Grenman äkitselt haarab I T käest tema telefoni ja hakkab sealt ise midagi vaatama. Kell 20:39:26 proovib kannatanu Alo Grenmani käest telefoni tagasi saada, kuid Alo Grenman võtab selle peale kahe käega kannatanu peast kinni ja heidab ta maha põrandale. Seejärel surub ta kannatanu keharaskusega põrandale ning samuti surub kannatanu kaelale mõnda aega. Seejärel kui I T surub oma väljasirutatud kätega Alo Grenmani eemale, võtab Alo Grenman parema käega vöökohalt gaasiballooni ning pihustab kannatanule gaasi näo suunas. Seejärel tõstab kannatanu käed enda peale kohale ja hakkab käega silmadest kinni hoidma. Kannatanu I T ütluste kohaselt tekitas Alo Grenman oma tegevusega talle valu. Samuti tekitas süüdistatav oma tegevusega kannatanule tervisekahjustusi, mis on tõendatud Ida-Tallinna Keskhaigla 5 poolt väljastatud epikriisiga nr E258650 (tl 10-12), mille kohaselt diagnoositi 04.09.2019 I Tl mitut kehapiirkonda haaravad pindmised vigastused, kehapiirkondade muid kombinatsioone haaravad pindmised vigastused, silma ning silmamanustega piirdunud põletus ja söövitus, sarvkesta ja sidekestakoti söövitus. Eelnimetatud tõendid kinnitavad, et kehalise väärkohtlemise kannatanu I T vastu pani toime süüdistatav Alo German. Puutuvalt süüdistatavale inkrimineeritavale teole õigusliku hinnangu andmisse kohus selgitab, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). Kannatanu enda ütluste (tl 1-5) kohaselt kui turvatöötaja ta põrandale surus ja ta peal olles käega kaelast kinni haaras ja teda kägistas, tundis ta füüsilist valu ega saanud hingata. Samuti kui turvatöötaja talle gaasiga näkku lasi, hakkasid ta silmad, suu ja nina kipitama ning ta tundis samuti füüsilist valu. Tuginedes kannatanu ütlustele, videosalvestuselt nähtule ning IdaTallinna Keskhaigla epikriisile (tl 10-12), mille kohaselt diagnoositi I Tl mitut kehapiirkonda haaravad pindmised vigastused, kehapiirkondade muid kombinatsioone haaravad pindmised vigastused, silma ning silmamanustega piirdunud põletus ja söövitus, sarvkesta ja sidekestakoti söövitus, puudub kohtul igasugune alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS § 121 lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Seega on eeltoodud ja omavahel riimuvate tõenditega tõendamist leidnud, et oma tegevusega põhjustas süüdistatav kannatanule valu ja tervisekahjustuse, s.o mitut kehapiirkonda haaravad pindmised vigastused, kehapiirkondade muid kombinatsioone haaravad pindmised vigastused, silma ning silmamanustega piirdunud põletus ja söövitus, sarvkesta ja sidekestakoti söövitus. Järgmisena peab kohus hindama Alo Grenmani tegevuses KarS § 121 lg 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanu maha väänata, suruda kannatanu kaelale ja ta enda keharaskusega põrandal hoida ning kuna kannatanu surus kätega teda eemale, siis lasi kannatanu vastupanu mahasurumiseks kannatanule gaasi näkku lasta. Sellise tegevuse ainsaks eesmärgiks sai olla vaid tervisekahjustuse tekitamine ja valu põhjustamine ning ta saavutaski püstitatud eesmärgi. Seejuures pelgalt kaelale surumisest tekitatud valu kannatanu vastupanu maha ei surunud, mistõttu tuli kasutada gaasi, millega tekitati täiendavaid tervisekahjustusi ja valu. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on vähemalt otsese tahtlusega toime pandud teoga, kuivõrd sellist vägivalda ja jõudu kasutades ning kannatanule gaasi näkku lastes teadis süüdistatav nii vägivallaga kannatanule põhjustatavat tagajärge, s.o nii valu tekitamist kui ka tervise kahjustamist ja ta tahtis sellise tagajärje saabumist või vähemalt möönis seda, kuivõrd sellise käitumise tulemusena ei saanud eeldada, et sellist tagajärge ei saabu. Seejuures on kriminaaltoimikus turvamehe ametijuhend (tl 50-53), samuti turvamehe tööohutusjuhend (tl 54-55), millistest üheselt tuleneb, et agressiivsete reisijatega suhtlemisel tuleb olla eriti ettevaatlik ja mitte kunagi üritada üksinda olukorda lahendada, samuti kasutada füüsiliselt agressiivsete ja teistele ohtlike reisijate ohjeldamiseks erivahendeid (käerauad, 6 pipragaas). Käesoleval juhul on kohtu arvates Alo Grenman algusest peale käitunud kehtestatud juhendite vastaselt alates esimesest kinnipeetavast. Videolt on näha, et teisi häirinud isik kuuletus talle ainult alguses ning edaspidi pidanuks ta kutsuma abi ja vajadusel kasutama erivahendeid. Selline juhendite järgne käitumine oleks igasuguse maadlemise vajaduse ära võtnud, samamoodi ka igavlevalt I Tlt võtnud võimaluse verbaalselt sellesse sekkuda. Suhtlusest I Tga võib videosalvestistelt järeldada, et I T ei näidanud üles mingit agressiivsust. Tema välisest käitumisest oli võimalik järeldada, et isikul on igav ja ta teeb käed taskus edasi-tagasi kõndides aega parajaks. Kui Alo Grenman I T verbaalsele väljendusele reageeris tükk aega hiljem ja pöördus tagasi, ei olnud ka väliselt näha, et I T oleks agressiivne. Ka koos tagasi tulles vaatas I T telefoni ja Alo Grenmanil ei saanud tekkida arvamust, et I T seda kuidagi filmimiseks kasutaks, kuivõrd telefon oli kogu aeg horisontaalselt ja õiguspoolest puudus igasugune alus ka filmimist keelata. Pigem võib I T telefoniga tegelemisest teha järelduse, et ta otsib sealt telefoninumbrit. Videosalvestisel liiguvad paljud reisijad telefon käes ringi ja keegi ei pööra neile tähelepanu. Kohtu arvates puudus Alo Grenmanil ka igasugune alus I T lt telefoni ära võtta. Telefoni äravõtmise järgselt on näha, et I T esitab teistele lähemale tulnud laevateenindajatele pretensioone ja alles siis haarab Alo Grenmani käes oleva telefoni järele. Seega tahtis I T endale kuuluvat vallasasja tagasi saada. Sellist olukorda aga ei saa kohus pidada Alo Grenmanil tekkinud ei hädaseisundiks, hädakaitseks ega mingite kohustuste kollisiooniks. Alo Grenmanil puudus igasugune vajadus nii I Tlt telefoni ära võtmiseks, selle enda käes hoidmiseks, kui ka selle tagasi andmisest keeldumiseks. Telefoni puhul ei olnud tegemist ka ohtliku eseme või ainega, mis tulnuks turvamehe ametijuhendi või ohutusjuhendi kohaselt oma kontrolli alla võtta. Oma telefoni tagasisaamiseks I T poolt füüsilist jõudu kasutades võis Alo Grenman arvata, et temalt võetakse see telefon ära, kuid tegemist oli kannatanu varaga, mille äravõtmiseks Alo Grenmanil igasugune vajadus ja ametijuhendist tulenev alus puudus. Seega kutsus Alo Grenman telefoni tagastamata jättes esile I T käitumise, mis ei olnud suunatud Alo Grenmani kui turvatöötaja vastu, vaid oma vallasasja tagasisaamisele, kasutades selleks vähest füüsilist jõudu, kuid I T sellist käitumist ei saanud Alo Grenman hinnata ei teda ennast ohustavaks, samuti teiste inimeste elu ja tervist ohustavaks, tööandja või tema klientide ja koostööpartnerite huve ja mainet jne kahjustavaks, mille kõige kaitsel pidanuks turvamees ametijuhendi ja ohutusjuhendi järgi olema. Kohtu arvates, lähtudes videosalvestiselt nähtuvast sündmuste järjekorrast, võib asuda seisukohale, et Alo Grenman, kes oli just lõpetanud alkoholijoobes isiku taltsutamise ja laevatekilt äratoimetamise organiseerimise, olles seejärel ka lõhkirebitud särgiga, ei suutnud kohe sellele järgnevalt taluda suvalise reisija temale suunatud kommentaare ning solvus, mille järgselt otsustas kommenteerijale koha kätte näidata, kasutades selleks turvamehe ametiseisundist tulenevaid õigusi, õigustamaks võimalust leida mingit rikkumist ja see kommenteerija sel viisil ka korrale kutsuda. Kannatanult telefoni ära võttes ja selles tingitult kannatanuga rüselema hakates ületas ta aga oma volitusi ja minetas kontrolli sündmuste käigu üle, mille tõttu kasutas kannatanu suhtes põhjendamatut vägivalda, põhjustades nii valu kui ka tervisekahjustused. Kohus leiab, et süüdistatavale süüks arvatud käitumine ei ole otseselt seotud süüdistatava turvamehe töökohustustega, vaid isikliku solvumisega ja seetõttu isiklike suhete pinnalt tekkinud konflikti lahendamisega, mille arengu ta ise temal kannatanu poolt esile kutsutud ärritusest tulenevalt oma mõtlematu käitumisega põhjustas ja mille käigus kasutas süüdistatav temale kui turvamehele kasutamiseks antud käepärast erivahendit, mille kasutamiseks tegelikkuses vajadus puudus nagu puudus ka vajadus kannatanu pikali paiskamiseks. Kohus on seisukohal, et süüdistatava süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Eelmärgitust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava Alo Grenmani käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 1 ettenähtud kuriteona, s.o kehalise väärkohtlemisena, ehk teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitamisena. 7
4. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 121 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni üks aasta. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava süüdistusaktis märgitud ankeetandmete kohaselt Alo Grenman ei tööta, kohtuistungil avaldas süüdistatav, et ta töötab. Samas puuduvad kohtul andmed süüdistatava käesoleval ajal igakuise sissetuleku suuruse ja püsivuse kohta. Seega puudub kohtul kindlus, et süüdistataval oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandavaid rahalisi kohustusi kohaselt täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt käesolevas kriminaalasjas väljamõistetavate menetluskulude ja tsiviilhagi osalise rahuldamise tõttu täidetava rahalise nõude näol. Arvestades väljamõistetavate summade suurust kogumis saab asuda seisukohale, et rahaline karistus ei oleks täidetav ja kohtu arvates puuduvad süüdistataval piisavad rahalised vahendid sellise karistuse tasumiseks. Seega kergemaliigiline karistus on antud juhul välistatud. Samas on kohus seisukohal, et kuigi süüdistataval puuduvad kehtivad väärteokaristused ja teda ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, on ta mitmel korral olnud õiguskaitseasutuste huviorbiidis enda senise käitumisega. Toimiku materjalidest nähtub, et 25.04.2016 on isiku suhtes lõpetatud menetlus KarS § 121 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise osas KrMS § 2031 sätete alusel ning isikule määrati kohustus minna psühhoterapeudi konsultatsioonile (tl 34). Samuti on 26.08.2014 lõpetatud Alo Grenmani suhtes menetlus talle KarS § 141 lg 1 järgi esitatud kahtlustuses (t l 35). Nimetatud andmed viitavad süüdistatavale varasemalt omaseks olnud vägivaldsusele ning ka psühhoterapeudi konsultatsioonil käimise kohustuse täitmine ei ole osutunud piisavalt tulemuslikuks. Seetõttu leiab kohus, et rahalise karistuse kohaldamine ei täidaks oma eesmärki ei karistuse täidetavuse võimatuse kui ka eripreventiivse eesmärgi saavutamatuse tõttu, millest tulenevalt tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates Alo Grenmani süü suurust KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse ühe kehalise väärkohtlemise episoodi toimepanemist. Tekitatud tervisekahjustused ei olnud olulised ja süüdistatava rünne ei olnud väga intensiivne, vaid pigem valmistas kannatanule kõige rohkem valu gaasi sattumine silmadesse, mistõttu loeb kohus arvestades nii süüteo tagajärge kui ka süüteo toimepanemise tehiolusid süüdistatava süüd keskmisest väiksemaks. Kohtu arvates mõjutab karistust kergendamise suunas ka kannatanu enda provotseeriv käitumine, mis selle konfliktsituatsiooni põhjustas. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses ning ka kohtuistungil tunnistanud süüteo toimepanemist ning kohtuistungil süüteo toimepanemist ka kahetsenud. Kohtul puudub igasugune alus süüdistatava avaldatud kahetsuse siiruses kahtlemiseks ning kohus peab avaldatud kahetsust võimalikuks KarS § 57 lg 1 p 3 alusel arvestada kergendava asjaoluna. 8 Arvestades eeltoodut on kohtu arvates võimalik süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja ettenähtud sanktsioonimäära alammäära lähedases määras. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Arvestades seda, et süüdistataval puuduvad kehtivad väärteokaristused ja teda ei ole kriminaalkorras varem kohtu poolt karistatud, leiab kohus, et mõistetava karistuse ärakandmine ei ole põhjendatud, kuivõrd esmakordsel süüdimõistmisel vangistuse ärakandmine võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Seega arvestades eeltoodut leiab kohus, et mõistetav karistus tuleb jätta täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et katseaja jooksul ei pane süüdistatav toime uut tahtlikku kuritegu. Kuivõrd süüdistataval kehtivad karistused puuduvad, leiab kohus, et süüdistatava suhtes võib kohaldada KarS § 73 sätteid ning jätta süüdistatava käitumiskontrollile allutamata. Süüdistatavale määratav katseaeg peaks olema piisav vahend süüdistatava edasisele õiguskuulekusele sundimiseks. Uue tahtliku kuriteo toimepanemine tingiks süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramise.
5. TSIVIILHAGI Kohtueelsel menetlusel on kannatanu esitanud tsiviilhagi 5000 euro nõudes mittevaralise (moraalse) kahju hüvitamiseks ning 1182,63 eurot varalise kahju hüvitamiseks (tl 77-81). KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 128lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline.

Vastavalt

§ 128

lg 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi.

§ 130

lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.

§ 134

lg 2 järgi isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

§ 1043

kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju 9 hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt

§ 1045

lg 1 p 2 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Puutuvalt mittevaralisse kahjusse, tuleks kannatanu esindaja sõnul mittevaralise kahju väljamõistmisel arvestada kuriteo toimepanemise üldohtlikust ja erilist jõhkrust. Kannatanu esindaja koostatud tsiviilhagi kohaselt oli perel selja taga meeldiv reis. Veidi aega pärast laeva väljumist nägi aga I T pealt, kuidas 2 turvameest alkoholijoobes meest maha surusid ning ta käsi ja jalgu väänasid. I T arvates ei olnud see kohane käitumine ja ta ütles vormiriietes töötajatele, kas kuidagi muud moodi ei saaks inimest rahustada. Seda lauset kuulis väidetavalt pealt turvamees Alo Grenman, kes ütles, et õiendab temaga arved hiljem. Hagiavalduse kohaselt kell 20:38 pöördus I T Alo Grenmani poole ja peagi lõi turvatöötaja kannatanule vastu kätt, haaras kannatanul kaelast kinni ja surus ta selili põrandale. Seejärel võttis turvamees gaasiballooni ja lasi talle gaasi näkku ja kehasse. Kannatanu esindaja poolt koostatud tsiviilhagist nähtub, et kannatanu tõlgendas Alo Grenmani käitumist tapmisähvardusena, kuna enne gaasi laskmist oli viimane öelnud, et ta paneb kannatanu magama. Kannatanu sõnul lasti gaasi nagu ämbrist, kuna gaas oli nii suus kui silmades. Sellega aga tema piinad veel ei lõppenud. Seejärel lohistati kannatanu väidetavalt mööda laevakoridori ilmselt kinnipidamiskambrisse ja pandi WC potti istuma. Samuti leiab kannatanu esindaja, et mittevaralise kahju hüvitamine on õigustatud, kuna I Tga juhtunu vapustas tema abikaasat, kes kutsuti kajutist laevatöötajate poolt mehe kinnipidamise kambrisse. Naine sai seal šoki osaliseks, sest teda ei lastud mehe juurde. Lisaks sellele pidi pere pärast juhtunut 4 tundi arsti juures ootama, kuna Ida-Tallinna keskhaiglas ei töötanud arvuti ja rahvast oli väga palju. Lisaks on kannatanu esindaja leidnud, et pipragaasi ja käeraudu võis turvatöötaja kasutada ainult enesekaitseks, kuid käesoleval juhul Alo Grenmanil puudus väiksemgi põhjus juhusliku kõrvalseisja suhtes räige vägivalla kasutamiseks ning I Tlt võeti seadusevastaselt vabadus, sest turvatöötajal puudus selleks kapteni luba, mida nõuavad turvaeeskirjad Tallinki laevadel. Erineva isikukahju (nt tervisekahjustuse) tekkimisel tuleb arvestada selle tagajärgi kannatanule, kuid objektiivselt ei võimalik tekkinud kahjustusi mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa mittevaralise kahju suurust tõendada ühegi tõendiga.

§ 130

lg 2 järgi eeldatakse mittevaralise kahju olemasolu ning isik ei pea iseenesest rahalise hüvitise saamiseks tõendama midagi muud peale kehavigastuse või tervisekahjustuse tekkimise. Küll aga oleneb hüvitise suurus kehavigastuse või tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. Seega on kahjustatud isiku huvides tõendada, kui tõsine oli talle tekitatud kehavigastus või tervisekahjustus. Hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Kannatanu esindaja on süüdistatav Alo Grenmani poolt toimepandud tegu iseloomustanud kui üldohtlikku ning eriliselt jõhkrat, mis tema meelest väljendub peamiselt selles, et I T nägi pealt, kuidas kaks turvameest alkoholijoobes meest maha surusid ning ta käsi ja jalgu väänasid. I T tundis huvi, kas kuidagi muud moodi ei saaks inimest rahustada ning väidetavalt kuulis seda lauset pealt turvamees Alo Grenman, kes ütles, et õiendab temaga arved hiljem. Nagu kohus juba eeltoodud põhjendustes leidis, ei ole esitatud tõendeid, mis objektiivselt võimaldaksid hinnata, millest tingituna konflikt kahe isiku vahel algas ning kes ja mida kellele ütles. Seega on turvatöötaja poolt öeldud nn hilisem arvete klaarimine ainuüksi kannatanu enda hinnang antud situatsioonile, kuid tegelikkuses ei ole võimalik tõsikindlaid järeldusi teha, et süüdistatav Alo Grenman midagi sellist üldse ütles. 10 Samuti ei saa tähelepanuta jätta, et enne Alo Grenmani ning I T vahelist konflikti täitis turvatöötaja Alo Grenman enda töökohustusi, kui eemaldas Showbaaris teisi reisijaid ja külastajaid häirinud meesterahva. I Tle ei sobinud turvatöötaja töömeetod ning see kuidas ta häiriva meesterahvaga käitus. Nii pidas I T vajalikuks turvatöötaja tegevust kommenteerida ning segada ennast asjasse, millega tal igasugune seos puudus. Seega oli teatud mõttes I T ise konflikti algataja, kuna ta sekkus sinna, kuhu ei olnud vaja sekkuda. Mis puutub turvatöötaja Alo Grenmani tapmisähvardusse, siis see asjaolu ei ole tõendatud ning enda ülekuulamisel ei ole I T midagi taolist ka väitnud. I T hinnang sellele, et talle lasti gaasi näkku nagu ämbrist ei ole samuti tõendamist leidnud. Enda ülekuulamisel on I T öelnud, et tal olid silmad kinni ja ta tundis, kuidas turvatöötaja lasi gaasiga ta näo suunas ning sellest hakkasid silmad, suu ja nina kipitama. Samuti on videosalvestuselt näha, et turvatöötaja gaasi laskmise moment kestis väga lühikest aega ning gaasi lasti kannatanule näkku väga lähedalt, et vältida gaasi sattumist kõrvalistele isikutele. Lisaks on üldteada, et gaasi laskmine silma ongi väga ebameeldiv ja see mõjub koheselt. Gaasis sisalduvad kemikaalid põhjustavad ärritust limaskestades ja silmades põhjustades ajutist nägemise kadu ning valu. Kannatanu esindaja seisukohad on pigem ülepaisutatud ning tegemist on asjaoludega, milliste kohta kriminaalasjas tõendeid kogutud ei ole ja mis on esitatud eesmärgiga olukorda ilmestada ja näidata tõsisemana kui see tegelikult oli. Lisaks on kannatanu esindaja leidnud, et mittevaraline kahju on õigustatud, kuna I Tt lohistati väidetavalt mööda laevakoridori kinnipidamiskambrisse ja pandi WC potti istuma. Samuti I Tga juhtunu vapustas tema abikaasat, kes kutsuti kajutist laevatöötajate poolt mehe kinnipidamiskambrisse. Naine sai seal šoki osaliseks, sest teda ei lastud mehe juurde. Videosalvestuselt on üheselt näha, et I Tt ei lohistatud kambrisse nagu kannatanu esindaja väidab, vaid ta toodi sinna Alo Grenmani saatel, kes suunas teda, hoides I Tlt vasaku käe alt kinni ning ta seejärel kambrisse number 2 paigutas. Videosalvestiselt on üheselt näha, et I T liigub ise, hoides paremat kätt silmade ees. Ei ole usutav, et I T ka WC potti istuma pandi, kuivõrd ta oli koguaeg osaliselt kaamera vaateväljas ning sammus kambris ringi, kuniks laevaarst tema juurde tuli. Laevaarsti saabumisel on näha, et I T istub ning võib arvata, et ta istub kambrisse paigaldatud platele. Võib oletada, et kamber, kuhu I T paigutati on oma kujunduselt samasugune kõrvalkambriga ning on sellega peegelpildis. Vaadates I T jalgade asendit, mis kaamerapildilt näha on, võib arvata, et ta istub plate keskosas, kuid mitte WC potil, kuna WC pott on nurgas ja sellisel juhul ei oleks niigi poolikust kaamerapildist võimalik I Tt näha. Alles lõpuks kambrist väljudes soovib I T laevaarstilt midagi ja talle antakse käe pühkimiseks väike paberrätik, millega I T käe korra üle tõmbab ja siis ruumist väljub. Kannatanu esindaja poolt hagiavalduses kirjutatu, et I Tga juhtunu vapustas tema abikaasat, ei ole kuidagi seotud I Tl mittevaralise kahju tekitamisega, vaid sellisel juhul peaks I T abikaasa hagi esitama. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt mõistetakse mittevaralise kahju hüvitamise all eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Seejuures saab tsiviilhagi esitada kriminaalasjas vaid süüteoga vahetult kahjustatud isik, ehk kannatanu, kes kaasatakse kriminaalmenetlusse kas esimesele menetlustoimingule allutamisega või menetleja määrusega. Kuivõrd I T abikaasat ei ole kohtueelsel menetlusel üle kuulatud ei tunnistaja ega kannatanuna, ega ole teda menetlusse kaasatud menetleja määrusega ning seda ei ole kohtueelsel menetlusel taotlenud ka ei kannatanu ise ega tema esindaja, siis on hagiavalduses I T abikaasa poolt tajutut ja emotsioone puudutavad väited tõendamata ja asjassepuutumatud väited ning need tuleb jätta tähelepanuta. Kannatanu esindaja leiab, et I Tle on tekitatud mittevaralist kahju ka seetõttu, et ta pere pidi pärast juhtunut 4 tundi arsti juures ootama, kuna Ida-Tallinna Keskhaiglas ei töötanud arvuti ja rahvast oli väga palju. Paraku on nii, et abivajajaid inimesi on teisigi ning erakorralise meditsiini osakonnas võib ooteaeg osutuda oodatumast pikemaks. Jääb selgusetuks, millist füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi antud juhul EMO-s ootamine I Tle põhjustas ning kuidas on see omistatav süüdistatavale. Viidatud põhjusel pidid ilmselgelt ootama siis kõik EMOsse pöördunud abivajajad, kuid see ei annaks alust esitada nõudeid süüdistatava vastu. Seetõttu 11 leiab kohus, et aeg, mis kulus I Tl EMO-s viibimisele, ei kuulu hüvitamisele. Juhul, kui I Tl on pretensioone Ida-Tallinna Keskhaiglale ebarahuldava teenuse tõttu, tuleb need pretensioonid esitada tervishoiuteenuse osutajale, mitte süüdistatavale. Lisaks on kannatanu esindaja leidnud, et pipragaasi ja käeraudu võis turvatöötaja kasutada ainult enesekaitseks, kuid käesoleval juhul Alo Grenmanil puudus väiksemgi põhjus juhusliku kõrvalseisja suhtes räige vägivalla kasutamiseks ning I Tlt võeti seadusevastaselt vabadus, sest turvatöötajal puudus selleks kapteni luba, mida nõuavad turvaeeskirjad Tallinki laevadel. Nagu eeltoodud põhjendustes on juba mainitud, siis tegemist ei olnud räige vägivalla kasutamisega nagu kannatanu esindaja pidevalt toonitab. Kohus on juba tuvastanud, et I T puhul ei olnud tegemist juhusliku kõrvalseisjaga, vaid isikuga, kes kommenteeris turvatöötaja tegevust, mis lõpuks põhjustaski konflikti, mis lõppes süüdistatava poolt KarS § 121 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisega. Mis puudutab gaasi kasutamist, siis ongi kriminaalmenetlus alustatud selleks, et tuvastada Alo Grenmani käitumises süüteokoosseisu olemasolu, s.t kas sellise käitumisega põhjustati tervisekahjustus, kuid seda ei pea eraldi iga küsimuse lahendamisel menetlema, sest selline käitumine on hõlmatud KarS § 121 lg 1 ettenähtud süüteokoosseisuga ning tõendamisesemeks ei ole turvatöötaja ametijuhendi või tööohutusjuhendi nõuete täitmine, s.t süüdistatavale ei ole inkrimineeritud KarS § 291 ettenähtud kuriteo toimepanemist ja käesolevas menetluses ei pea tõendama KarS § 291 ettenähtud kuriteo koosseisutunnuseid, milliste puhul oleks tegemist viitelise normiga. Mis puutub kannatanu esindaja väitesse, et I Tlt võeti ebaseaduslikult vabadus, siis selle väitega samuti kohus ei nõustu. I Tlt ei võetud vabadust, vaid ta toimetati eriruumi juurde, selleks, et kontrollida I T joovet ja et laevaarst saaks I T üle vaadata ja gaasi vastu abi osutada, mida videosalvestuselt nähtuvalt ka tehti. Eeltoodut arvesse võttes ei ole kohtu hinnangul kannatanu esitatud mittevaralise kahju hüvitise nõude suurus 5000 eurot käesoleva kriminaalasja kõiki faktilisi asjaolusid silmas pidades, ilmselgelt mõistlik ega kohane. Arvestades I Tle tekitatud tervisekahjustuse iseloomu ja nendega tekitatud eeldatavat valu suurust, süüdistatavale süüks arvatud süüteo laadi ja raskust, leiab kohus, et tsiviilhagis esitatud nõue mittevaraline kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata ja süüdistatavalt välja mõistmata. Lisaks on kannatanu esindaja esitanud varalise nõude 1182,63 euro ulatuses, mis hõlmab endas saamata jäänud töötasu tervisekahjustuse tõttu töölt eemalviibitud aja eest.

§ 130

lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.

§ 128

sätete kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Käesoleval juhul on kriminaaltoimikus leiduvate tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistatava käitumisega tekitati kannatanule tervisekahjustus, millise tulemusel viibis kannatanu haiguslehel 04.09.2019 kuni 01.11.2019 ega saanud sel perioodil enda tavapärast töötasu. Töövõimetuse perioodi eest hüvitas tööandja 121, 05 eurot ja Haigekassa 616, 32 eurot, kusjuures kannatanu töötasu olnuks sel ajaperioodil äriühingu raamatupidaja esitatud andmete kohaselt 1920, 00 eurot, mistõttu vähenes kannatanu sissetulek 1182, 63 euro võrra. Kuna kannatanu sissetuleku vähenemine 04.09.2019 kuni 01.11.2019 on kriminaaltoimikus leiduvate meditsiinidokumentide kohaselt põhjuslikus seoses süüdistatava õigusvastase 12 käitumise tagajärjega ja kahju hüvitamise eesmärgiks on kahju kandnud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta ei oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, on esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes, s.o 1182,63 euro ulatuses põhjendatud.

§ 136

lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Kriminaaltoimiku materjalist nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud kehalise väärkohtlemisega. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on põhjustatud kannatanule kehavigastuse tekitamisega

§ 130lg 1 ja § 1045 lg 1 p 2 mõttes.

Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada

§ 1043

sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista Alo Grenmanilt kannatanu kasuks. Tsiviilhagi osalisel rahuldamisel peab kohus arvestama süüdlase majandusliku olukorra ja maksevõimelisusega. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Samuti arvestab kohus ka sellega, et süüdistatava sissetulekuks

1. aastal oli 15987 eurot ning süüdistatav väidetavalt käesoleval ajal ka töötab, kuigi tema sissetuleku suurus ja regulaarsus ei ole kohtule teada. Kahju tekkimine on otseselt seotud süüdistatava õigusvastase käitumise tagajärjega ja seda kahju ei oleks tekkinud kui süüdistatav ei oleks õigusvastaselt käitunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb varaline kahju, s.o 1182,63 eurot süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõista.
2. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses, teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha ja kannatanu esindajale makstud tasu. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Määratud kaitsjale määratud tasu puhul on tegemist tasuga, milline on välja arvestatav määratud kaitsja esitatud tasu taotlustest ja taotlustes märgitud toimingutest ning ajakulu põhjendustest. Kuivõrd kohtulikus menetluses osalemine on tuvastatav kohtuistungiprotokollist, on kohtu arvates tasu taotlustes märgitud tasu suurus vastavuses kohtumenetluse ajakuluga ning kuivõrd juhul, kui süüdistatav ei ole kaitsjast loobunud, on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest nii või teisiti kohustuslik, ei saa kohus asuda arutlema selle üle kas kaitsja toimingud enne kohtuistungit süüdistatava kaitsmiseks olid vajalikud või mitte. Küll leiab kohus, et kuivõrd kaitsja põhiasukoht ei ole Tallinnas ja kaitsja taotles ka sõidukulu hüvitamist, leiab kohus, et süüdistatavalt on põhjendatud välja mõista vaid õigusabi eest tasutud kaitsjakulu ja sõidukulu tuleb jätta süüdistatavalt välja mõistmata ning riigi kanda, kuivõrd süüdistataval ei ole võimalik ise määratud kaitsjat valida ja kaitsja asukohast kohtuliku arutamise kohta sõitmisest tingitud lisakulu tekkimist mõjutada. Seetõtt mõistab kohus süüdistatavalt välja määratud kaitsjale makstud tasust osa, s.o õigusabi osutamisega otseselt seotud kulu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses välja mõistetavas osas ja teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasneva sundraha tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. 13 Süüteo toimepanemise ajal oli süüdistataval töökoht ja eeldatavalt sellest tulenevalt ka sissetulek, kohtueelse menetluse ajal enam mitte. Samas avaldas süüdistatav kohtuistungil, et ta on taas asunud tööle, millest saab järeldada, et süüdistataval on mingis ulatuses sissetulek olemas. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Kohus leiab, et süüteo toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis võiksid tingida menetluskulude vähendamist. Seetõttu tuleb hüvitamisele kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt välja mõista. Samas leiab kohus, et arvestades riigile hüvitatavate menetluskulude summa suurust, rahuldatavas osas tsiviilhagi hüvitamise kohustust ning kannatanu kasuks kannatanu valitud esindajale makstud tasu hüvitamise kohustust, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Puutuvalt kannatanu valitud esindaja kuludesse, tuleb kannatanu kantud menetluskulu hüvitada kannatanule kui isikule, kellel kulu tekkis. Kannatanu esindaja on hagiavalduses märkinud, et I T esindajana tutvus korduvalt toimikuga, tegi prokuratuurile taotluse täiendavate tunnistajate ülekuulamiseks ja koostas tsiviilhagi ning väidetavalt tekkis I Tl selle tõttu menetluskulu summas 300 eurot, mille tasumise kohta on esitatud ka maksekorraldus (tl 83). Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, kui palju aega kulus viidatud toimingute tegemisele. Menetluskulude hüvitamise osas omaksvõetud kohtupraktika kohaselt võivad klient ja kaitsja kokku leppida õigusteenuse osutamise kindlas tasus (AdvS § 61 lg 1 p 2), kuid esitades kohtule valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise taotluse, peab see võimaldama kohtul analüüsida osutatud õigusteenuse põhjendatust KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses, s.t eelkõige töötunni hinna ja tööaja adekvaatsust. Olukorras, kus kaitsjatasu taotlusest ega arvetest ei nähtu menetlustoimingutele kulutatud aega ega kaitsja tunnihinda, tuvastab kohus need asjaolud enda äranägemisel hinnanguliselt, arvestades kohtupraktikat ning mõistlikkuse põhimõtet (vt RKKKo 1-18-7408/62, p 26). Eelmärgitu kehtib ka valitud esindaja mõistliku tasu kindlaksmääramisel. (1-19-4422/107, p. 25) Kriminaaltoimikust nähtuvalt on kaitsja esitanud Põhja Ringkonnaprokuratuurile taotluse täiendavate tunnistajate ülekuulamiseks. Arvestades taotluse pikkust ei peaks sellise taotluse koostamiseks kuluma üle poole tunni. Taotluse esitamise ajaks, s.o 14.05.2020 oli kriminaalasja mahuks 45 lehekülge, millega tutvumiseks ei oleks samuti kulunud üle poole tunni, kuid pärast taotluse lahendamist ja enne kohtueelse menetluse lõppemist pidi kannatanu esindaja ilmselgelt veel kord kriminaaltoimikuga tutvuma. Taotluse esitamisele järgnevalt on kogutud kriminaalmenetluses täiendavaid tõendeid ning kannatanu esindaja on esitanud 08.06.2020 tsiviilhagi kaheksal lehel, mille koostamiseks võis kohtu hinnangul kuluda orienteeruvalt kaks tundi. Seega võib hinnanguliselt väita, et kannatanu esindaja on menetlusdokumentide koostamiseks ja toimikuga tutvumiseks kulutanud kokku kolm tundi. Tsiviilhagile lisatud maksekorralduse kohaselt on I T tasunud õigusteenuse eest 300 eurot, mis arvestuslikult teeb töötunni hinnaks 100 eurot. Kannatanu esindaja kohtuistungil esitatud väite kohaselt sisaldab makstud tasu ka käibemaksu. Kohus leiab, et selline tunnihind on senise kohtupraktika kohaselt mõistlik. Puutuvalt õigusteenuse osutamise vajalikkusse ja põhjendatusse leiab kohus, et valitud esindaja esitatud taotlus tunnistajate ülekuulamiseks oli põhjendatud, kuivõrd taotluses märgitud tunnistajate puhul oli tegemist isikutega, kes vahetult tajusid tõendamiseseme 14 asjaolusid, mis nähtub üheselt ka videosalvestiselt. Olgugi, et ühte tunnistajatest ei õnnestunud üle kuulata, ei ole see asjaolu tingitud kannatanu esindajast. Mis puudutab toimikuga tutvumist, siis ka see toiming oli vajalik, kuivõrd vastasel juhul ei oleks kannatanu oma esindaja kaudu oma seisukohti õiguslikult põhjendatult esitada saanud ega oleks kannatanu esindaja saanud esitada taotlust täiendavate tunnistajate ülekuulamiseks. Kuigi kohus jätab esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata, leiab kohus, et kõige ajamahukama dokumendi koostamine oli samuti põhjendatud, kuivõrd esitatud tsiviilhagiga esitati kannatanu nõuded ja seisukohad, milliste esitamine kannatanu enda poolt olnuks raskendatud, kuigi kriminaalasjas on ka kannatanu enda allkirjastatud esialgne tsiviilhagi, mis oma vormistuselt viitab sellele, et selle on koostanud kohtueelne menetleja ja allkirjastanud kannatanu. Eelmärgitust tulenevalt võib asuda seisukohale, et kannatanu kantud kulu õigusabi eest oli vajalik ja põhjendatud ning tasu suurust võib pidada mõistlikuks. Kohus leiab, et juhul, kui süüdistatav ei oleks temale inkrimineeritud süütegu toime pannud, et oleks ka kannatanul kulu tekkinud, s.t kannatanul tekkinud kulu on otseses seoses süüdistatava õigusvastase käitumise ja sellele järgnenud kriminaalmenetlusega. Vastavalt KrMS § 182 lg 3 sätetele tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse osalise rahuldamise korral jaotab kohus tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisest tingitud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu, süüdimõistetu ja tsiviilkostja vahel. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus menetluskulust moodustab tsiviilhagi menetlemise osa vaid osa kantud kulust, kuivõrd kannatanu esindaja on esitanud ka taotluse ning osalenud ka kohtuistungil. Seega on kannatanu esindaja tegelikkuses osalenud menetluses enam kui esitatud maksekorraldusest järeldada võib. Seejuures sisaldab kannatanu makstud tasu ka käibemaksu, millest tulenevalt on õigusteenuse tunnihind oluliselt alla tavapärase ja kohtupraktikas omaksvõetud tunnihinna, mistõttu leiab kohus, et kannatanu on oma valitud esindajale tasunud oluliselt väiksemas summas kui oleks õigusteenuse tavapärane tunnihind, mistõttu ei pea kohus vaatamata esitatud tsiviilhagi osalisele rahuldamisele vajalikuks juba niigi väikest kulu jaotada süüdistatava ja kannatanu vahel. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kannatanu valitud esindajale makstud tasu tuleb lugeda esindajale makstud mõistliku suurusega tasuks KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes ja süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavaks menetluskuluks. Kannatanu esindajale makstud mõistliku suurusega tasu summas 300 eurot tuleb tasuda isikule, kellel kulu tekkis, s.o kannatanule, tasudes välja mõistetava summa kannatanu arvelduskontole.
3. ASITÕENDID KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Kriminaaltoimikus on 2 DVD-R plaati 03.09.2019 M/S X laeva turvakaamera salvestistega nimetatud kuupäeval aset leidnud sündmusest. Kuivõrd tegemist on teabekandjatega, millel on tõendamiseset puudutav oluline tõendusteave, tuleb teabekandjad jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 15