Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ei vabane lapse ülalpidamise kohustuse täitmisest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike.
ja § 97 alusel on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja eelkõige peavad talle ülalpidamist andma tema vanemad.
lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja on kostja alaealine laps. Hageja sünni tõendi (dtl 7) kohaselt on kostja A. G. hageja isa. Kohtute Infosüsteemi andmetel tuvastas Viru Maakohus 03.06.2024 tsiviilasjas nr 2-24-XXX õigeksvõtul põhineva otsusega, et Z. Z. põlvneb A. G. . Otsus jõustus 05.07.2024. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja elab ema juures. Seega on hagejal kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu
§-dest 96, 97 tulenev nõue ülalpidamise saamiseks. 8. Hageja nõuab elatist alates hagiavalduse esitamisest, s.o alates 22.07.2024 seadusega kehtestatud miinimumsummas, s.o summas 287,72 eurot ning seda kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX). Riigikohus on lahendis nr 2-15-15909, p 12 selgitanud, et 2 miinimumi ulatuses elatise nõudmisel ei ole vaja kohtumenetluses tõendada lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi, sest eelduslikult kulub lapse vajaduste rahuldamiseks kahekordne miinimumelatis.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama sätte alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (lg 4). Alates 01.04.2024 on indekseeritud baassumma 272,76 eurot ning 3% keskmisest brutokuupalgast on 54,96 eurot. 9.
lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Perehüvitise seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt makstakse lapsetoetust alates 01.01.2023 pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot kuus. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. PHS § 21 lg 2 kohaselt on (alates 01.01.2024) lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 450 eurot. Rahvastikuregistri andmetel on hageja seaduslikul esindajal M. Z.l neli alaealist ülalpeetavat, kellest hageja Z. Z. on noorim. M. Z. ülalpeetavad on sündinud 04.12.2007, 07.04.2012, 10.12.2015 ning 03.09.2022. Lapsetoetus laekub lapsega koos elavale vanemale. Seega on
lg 5 kohaselt põhjendatud lahutada elatise miinimummäärast maha pool hagejale makstavast lastetoetusest, s.o 50 eurot. Sisestades andmed elatiskalkulaatorisse (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/), kujuneb hagejale (pere noorimale lapsele) makstav elatise summa järgmiselt: baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 28,13 (pool lasterikka pere toetust jagatud kahega ja seejärel jagada neljaga, s.o laste arvuga, kes toetust saavad) - 50 (pool lapsetoetuse määra), kokku 249,59 eurot. 10.
lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Hagiavalduse kohaselt hageja kostja juures aega ei veeda. Kostja asjaolu vaidlustanud ei ole. 11.
lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem ei ole võimeline lapsele ülalpidamist andma, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral
§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 3 Maksu- ja Tolliameti andmetel (dtl 122-124) oli perioodil 01.09.2023 kuni 31.08.2024 kostja netosissetulek kokku 18 156,69 eurot ehk 1513 eurot kuus. Kostja varaks on sõiduk Toyota Corolla
Kostja puhul on tegemist töövõimelise isikuga, kellel on üksnes üks alaealine laps, s.o hageja. Seega ei esine kostja puhul asjaolusid, millest tulenevalt oleks võimalik elatist vähendada. Riigikohus on lahendis nr 2-16-2343 (p 13) väljendanud seisukohtl, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.