← Eesti

2-24-13281/7

Obsah (6)§ 444§ 162§ 168§ 138§ 176§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teata

) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 444

lõike 3 kohaselt võib kohus teha hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava või põhjendava osata. Seega põhjendab kohus kohtuotsuses üksnes menetluskulude määramist ja väljamõistmist.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lõige 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et menetluskulude hageja kanda jätmiseks puudub alus, kuna kostja on andnud põhjuse hagi esitamiseks. Hageja esitatud asjaoludest ning kostja käitumisest järeldub, et kohtuvälised lahendused ei ole andnud tõhusat tulemust, mistõttu oli hageja sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtusse. Kohus ei jäta menetluskulusid hageja kanda üksnes põhjusel, et kostja võttis hagi kohe õigeks. Tulenevalt

§ 162lõikest 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks õigusabikulud 1601,25 eurot ja riigilõiv 980 eurot.

§ 138

lg 2 kohaselt on riigilõiv põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjalt välja mõista. Hageja esindaja tunnitasu on 105 eurot tund, millele lisandub käibemaks, on mõistlik ja ei ületa keskmisi turuhindasid. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja teinud menetlustoiminguid 12 tunni ja 30 minuti ulatuses. Kohus leiab, et esindaja ajakulu on ülepaisutatud. Hageja esindaja on menetluses koostanud hagiavalduse, kõrvaldanud puuduse ja esitanud menetluskulude nimekirja. Hagi käiguta jätmise ja kohtule maksekorralduse esitamise kulu ei ole põhjendatud välja mõista vastaspoolelt, kuna õigusteadmistega esindajalt eeldatakse puudusteta hagiavalduse esitamist. Hageja on käesolevas tsiviilasjas esitanud tavapärase laenu- ja käenduslepingust tuleneva nõude, mis ei ole õiguslikult keerukas ega ka mahukas. Kohus võttes arvesse asja keerukust ja mahtu ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu on seisukohal, et põhjendatud ja vajalik aeg hagiavalduse koostamiseks, lisade komplekteerimiseks ja kohtule esitamiseks on 4 tundi ning kostja vastuse ja kohtunõudega tutvumiseks ning menetluskulude nimekirja esitamiseks 30 minutit, kokku 4 tundi 30 minutit summas 472,50 eurot. Hageja on esile toonud, et taotleb kulude hüvitamist käibemaksuga summas, kuna hageja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuigi hageja on käibemaksukohustuslane, tekib hagejal peamiselt maksuvaba käive ning hageja peab vastavalt KMS § 32 arvama sisendkäibemaksu osaliselt maha. Kuivõrd esindatav ei saa muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada (

§ 176

lg 10), siis mõistab kohus lepingulise esindaja kulu välja koos käibemaksuga kokku summas 576,45 eurot (472,50+22% käibemaksu 103,95). 2

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas

§ 177lg 4.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulult alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.