Obsah (5)

§ 46§ 44§ 108§ 109§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-22-1227 Otsuse kuupäev 13. oktoober 2023 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi X kaebus Võru Linnavalitsuse 03.06.2020.a ko

) § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetab kohus menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

§ 46

lg 1 sätestab, et tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 62 lg 1 kohaselt tehakse haldusakt reeglina menetlusosalisele teatavaks vabas vormis, HMS § 62 lg 2 sätestatud juhul kättetoimetamisega. HMS § 62 lg 3 näeb ette haldusakti avalikult teatavaks tegemise eeldused. Praeguses asjas tuleb neist kõne alla HMS § 62 lg 3 p 3 - kui haldusakti avalik 3 teatavakstegemine on ette nähtud seaduse või määrusega. 6. Kohus leiab, et kaebetähtaega ei saa määrata

§ 46lg 1 alusel.

Vaidlus puudub selles, et kaebaja ei olnud vaidlustatud ehitusloa andmise menetlusse menetlusosalisena kaasatud ning vastustaja ei käsitlenud kaebajat isikuna, kelle õigusi ehitusloa andmine puudutab. Sel juhul ei saa kaebaja suhtes kohaldada HMS § 62 lõiget 1 või

2. Vaidlustatud ehitusloa avalikult teatavaks tegemise eeldused ei ole täidetud. Ehitusseadustiku (EhS) § 58 lg 1, mille järgi ehitisregistri eesmärk on hoida, anda ja avalikustada teavet kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta, ei tähenda seda, et kõik ehitusload tehakse HMS § 62 lg 3 tähenduses avalikult teatavaks. Riigikohus selgitas 09.12.2022.a määruses asjas 3-22-348 (p 10-11), et eristada tuleb haldusakti avalikult teatavaks tegemist ja teabe avaldamist. Viidatud lahendis oli tegemist metsateatisega. Kohus leidis, et kui Keskkonnaamet registreerib heaks kiidetud metsateatised metsaregistris, mille andmed on üldjuhul avalikud, siis ei ole tegemist haldusakti avalikult teatavaks tegemisega. Olukord, kus vastustaja annab kõik ehitusload ehitisregistri vahendusel, on sellega võrreldav. Eeltoodu kehtib ka vastustaja dokumendiregistris avalikult kättesaadavate dokumentide kohta.
3. Kaebetähtaja hindamisel ei ole oluline, kas vastustajal oli mõne õigusnormi alusel kohustus ehitusloa andmine kaebajale teatavaks teha. Tähtsust omab faktiline asjaolu, kas haldusakt tehti kaebajale teatavaks või mitte. Vastustaja kinnitas, et vaidlustatud ehitusloa andmist ei ole kaebajale teatavaks tehtud. 9.

§ 46

lg 7 sätestab, et kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on sellest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja või kolmas isik ümber lükanud või ebausutavaks muutnud kaebaja väidet, et ta sai vaidlustatud ehitusloa andmisele viitava teabe 04.05.2022 Võrus elava sugulase käest ning samal päeval tutvus ehitusloaga ehitisregistris.

1. Kaebajale ei saa omistada hoolsuskohustust selles ulatuses, et kaebajal tuleks igaks juhuks regulaarselt tutvuda ehitisregistri või vastustaja dokumendiregistri andmetega või põhjalikult läbi uurida kohaliku omavalitsuse üksuse välja antav ajaleht, kus väikeses kirjas on loetletud kõik vastaval perioodil välja antud ehitusload (tl 69 pöördel). Tegemist ei ole olukorraga, kus vaidluse all olevat ehitamist oleks laialdaselt kajastatud üleriigilises ajakirjanduses. Kohtuasja 3-20-1096 menetlusdokumendid tõendavad, et 04.11.2020 ehitisregistrisse kantud kasutusloast ja selle kohta antud korraldusest sai kaebaja teada seeläbi, et vastustaja esitas need dokumendid kohtule oma vastuse lisadena (tl 86-90). Kaebaja kinnitas selles menetluses, et kasutusloast sai ta teada menetluses vastuvõtmiseks esitatud dokumentide alusel (tl 91). Kohtule ei ole äratuntav, miks oleks kaebaja pidanud samade dokumentidega tutvumiseks külastama ka ehitisregistrit. Kohus selgitas 15.09.2023.a määruses, et menetlusosalistel on võimalus esitada konkreetseid kohtuasja 3-20-1096 menetlusdokumente tõendamaks, et kaebaja tutvus selle kohtuasja menetluse raames ehitisregistri kannetega. Vastustaja või kolmas isik sellised dokumente ei esitanud. Kaebaja on menetlusdokumentides oma elukohana märkinud C linna. Vastustaja ja kolmas isik tuginevad ka ise oma seisukohtades sellele, et kaebaja ei kasuta Y tn zz kinnisasja oma 4 elukohana ning viibib seal ebaregulaarselt ja harva. Sel juhul ei oma tähtsust, et 18.03.2022 alanud ehitustööd olid naaberkinnisasjadelt selgelt nähtavad ja äratuntavad.
2. Kokkuvõttes ei ole alust arvestada kaebetähtaega alates muust kuupäevast kui kaebaja väidetud 04.05.
3. Kaebaja esitas kaebuse 02.06.
4. Kaebaja ei ole viivitanud ebamõistlikult kaebuse esitamisega. Kaebus on esitatud tähtaegselt ja kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamiseks vajadust ei ole. Kohus jätab rahuldamata kolmanda isiku taotluse lõpetada menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu. Kaebuse lahendamine
5. Kohus tegi kohtuasja 3-20-1096 lahendamisel kindlaks järgmised enne vaidlustatud ehitusloa andmist aset leidnud asjaolud (kohtuotsus tl 92-98): 1) Jüri tn 45 katastriüksuse plaan koostati 21.02.1995 ja Y tn zz katastriüksuse (kaebaja kinnisasja) plaan septembris
6. Mõlemad katastriüksused moodustati plaani- ja kaardimaterjali alusel. Hiljem selgus, et tankla püstitamise ajal kasutusel olnud mõõtevahendite ja plaanimaterjali abil teostatud mõõdistused ei ole täpsed; 2) tankla ehitusluba anti 17.06.1996; 3) vastustaja koostas valminud ehitise ülevaatuse akti 01.11.
7. Aktist nähtub m.h, et ehitustööd lõpetati 31.10.1996 ning ehitis vastab ehitusprojektile ja selles esitatud nõuetele, ehituseeskirjadele ja -normidele, keskkonna-, tervise- ja töökaitse ning tuleohutuse nõuetele; 4) 07.05.1999 anti ehitusluba tankla ümberehitamiseks; 5) kaebaja esitas 29.02.2020 ja 10.03.2020 vastustajale päringud saada dokumente tankla ehitamise kohta, vastustaja vastas neile; 6) kaebaja esitas 03.04.2020 vastustajale vaide, mille eesmärgiks kokkuvõtvalt oli tankla lammutamine ja selle ehitamise eelse olukorra taastamine. Kaebaja tugines muuhulgas sellele, et tanklal ei ole kasutusluba. Vastustaja jättis 06.05.2020 vaide rahuldamata. Vastustaja märkis vaideotsuses, et õigusrahu ja selguse saavutamiseks pöördub vastustaja kolmanda isiku poole soovitusega alustada kasutusloa taotlemise menetlust. Viidatud kohtuotsusest nähtuvad järgmised pärast vaidlustatud ehitusloa andmist aset leidnud asjaolud: 7) kaebaja esitas 05.06.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja tugines järgmistele tankla mõjudele: tankla asukoht erineb projektis ette nähtust ligikaudu 2 m võrra ja alajaama asukoht ligikaudu 1 m võrra (ehitised on kaebaja kinnisasjale lähemal), Jüri tn 45 kinnisasjal on tõstetud maapinda kuni 1,2 m ja rajatud nõlv, projektis seda ei ole (mõjutab kaebaja kinnisasja niiskusrežiimi); nõlv paikneb osaliselt ja nõlva all olev kraav paikneb kaebaja kinnisasjal; kõrgepingekaabel paikneb kaebaja kinnisasjal; rajamata on kuusehekk kinnisasjade piirile (kaebaja kinnisasjal puudub eraldatus tanklast); rajamata on sademeveekanalisatsioon (sademevesi valgub tänavale ja sealt kaebaja kinnisasjale); kaebaja kinnisasjale ulatub bensiinimahutite kaitsevöönd, selle sisse jääb üks hoone; Jüri tn 45 kinnisasjalt kandub kaebaja kinnisasjale müra ja prügi; 8) kolmas isik esitas 16.10.2020 kasutusloa taotluse; 9) vastustaja andis 04.11.2020 tanklale kasutusloa; 10) kohus lahendas kaebuse 04.11.2020.a kasutusloa tühistamise nõudes. Kohus rahuldas kaebuse põhjendusel, et haldusaktis ei ole ära toodud asjaolusid (ehitise ülevaatamise ja kontrollimise tulemusi) ja vastustaja kaalutlusi, kaebajat ei kaasatud kasutusloa menetlusse ja kaebaja väiteid ei ole haldusaktis käsitletud. 13.

§ 44

lg 1 sätestab, et isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma 5 õiguse kaitseks. Viidatud sättes mõistetakse isiku õiguste all õigus- või haldusaktist tulenevaid kaebajale kuuluvaid subjektiivseid avalikke õigusi. Riigivastutuse seaduse § 3 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes selles ulatuses, milles rikutakse tema õigusi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Ehitusloa vaidlustamise korral puudub õigusnorm, mis võimaldaks taotleda selle tühistamist teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitse eesmärgil (

§ 44lg 2).

Kohtupraktikas leitakse, et kui kohus teeb asja sisulise lahendamise käigus kindlaks kaebeõiguse puudumise, siis jätab kohus kaebuse rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus leidis 20.10.2022 tehtud määruses, et käesolevas asjas ei ole kaebeõiguse puudumine ilmselge, sel juhul tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata.

1. Kohtu hinnangul puudub kaebajal kaebeõigus, kuna vaidlustatud ehitusluba ei riiva tema subjektiivseid õigusi. Vaidlustatud ehitusloa sisu on väga kitsas. Ehitusprojekti seletuskirja (tl 27-29) kohaselt on rekonstrueerimistööde peaeesmärgiks teenindusjaama fassaadikatte uuendamine, läbi mille saavutatakse jaama üldilme vastavusse viimine Circle K juba rekonstrueeritud teenindusjaamade väljanägemisega. Ehitustöödega uuendatakse hoone fassaadi, vahetatakse katusekate ja avatäited. Hoone ehituslikku mahtu, jäigastavaid ja kandekonstruktsioone, hoonesiseseid ja -väliseid tehnovõrke ning asendiplaanilist lahendust ei muudeta. See, missugusest materjalist või mis värvi on tanklahoone fassaad või katus ning missugused on välimised avatäited, ei põhjusta kaebajale või tema kinnisasjale mõjusid, millel rajaneb kaebaja vastuseis tankla olemasolule ja kasutamisele (vt otsuse punkti 12 alapunkt 7). Kaebaja ei ole välja toonud, mil viisil rikuvad konkreetselt vaidlustatud ehitusloa alusel tehtavad ehitustööd tema õigusi, ning kohtule ei ole see äratuntav.
2. Kaebaja tugineb sellele, et vaidlustatud ehitusloa andmine halvendab tema positsiooni tankla algse rajamise või kasutamise õiguspärasuse üle peetavas vaidluses. Kohus sellega ei nõustu. Otsuse punktis 12 toodu ja käesolevas asjas avaldatu põhjal ehitati tankla
3. aastal valmis, vaadati üle ja tunnistati nõuetele vastavaks, kuid on vaieldav, kas tanklale anti kasutusluba. Vastustaja soovitusel esitas kolmas isik
4. aastal kasutusloa taotluse ning vastustaja andis kasutusloa, mille kohus tunnistas menetlus- ja vorminõuete rikkumise tõttu kehtetuks. Vastustaja jätkab kolmanda isiku 16.10.2020 esitatud kasutusloa taotluse menetlust. Kohtu hinnangul ei saa vaidlustatud ehitusluba või selle alusel tehtavad tööd mõjutada kaebaja vastuväidete kaalumist tankla kasutamise õiguspärasuse üle peetavas vaidluses. Vastustaja ja kolmas isik tuginevad selles vaidluses asjaolule, et tankla on praktiliselt muutumatul kujul kasutuses olnud alates
5. aastast. Kohus selgitas asjas 3-20-1096 tehtud kohtuotsuse punktis 37 ja 38, et tähtsust omab ehitise ehitamise aeg. Kohus viitas ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse §-le
6. Selle sätte lõiked 1 ja 5 sätestavad järgmist: „Enne
7. aasta
8. jaanuari ehitatud ehitisele võib anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks, lähtudes ehitusseadustikus sätestatust ja arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi. Nimetatud ehitisele võib anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks vastavalt ehitusseadustiku lisas 1 või 2 sätestatule. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal kasutatav ehitis peab vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele. Ehitise ohutust hinnatakse ehitise ehitamise ajal kehtivate nõuete 6 kohaselt“. Sel juhul ei ole tähtsust, milliseid ümberehitusi on vastustaja tanklahoone katuse, fassaadi või avatäidete osas lubanud teha või kolmas isik teinud aastatel 2020 -
10. Kui kaebajal puudub kaebeõigus, siis ei ole vaidlustatud ehitusloa tühistamine võimalik olenemata sellest, kas see on õiguspärane või mitte. Kohus märgib seetõttu üksnes lühidalt, et ei nõustu kaebaja õigusliku põhiväitega, et kui ehitisele ei ole antud kasutusluba või kui kasutusloa üle on vaidlus, siis välistab see ehitusloa andmise. See seisukoht ei põhine ühelgi õigusnormil. EhS § 44 sätestatud ehitusloa andmisest keeldumise aluste seas sellist ei ole. Vastupidi, EhS § 44 p 102 sätestab ehitusloa andmise keeldumise alusena, et samale asukohale on antud või menetletakse ehitusluba ja nende lubade koos realiseerimine ei ole võimalik. Sellest tuleneb, et samas asukohas on korraga võimalik mitme ehitusloa andmine. Lisaks ei nähtu kohtuasja asjaoludest, et vastustaja andis vaidlustatud ehitusloa olukorras, kus oli teada, et tankla on ehitatud või on kasutusel õigusvastaselt. Vastustaja oli vaidlustatud ehitusloa andmise ajal teadlik sellest, et kaebajal on tankla ehitamisele ja kasutamisele vastuväiteid, kuid vastustajal ei ole kohustust kaebaja seisukohtadega nõustuda. Kaebust kohtuasjas 3-20-1096 ei olnud vaidlustatud ehitusloa andmise ajal veel esitatud. Ammugi ei olnud tegemist olukorraga, kus kaebaja oli kohtus edukalt vaidlustanud tanklale antud kasutusloa. Kohus märgib, et ka 29.04.2021 tehtud kohtuotsuses kohtuasjas 3-20-1096 ei andnud kohus sisulist hinnangut tankla ehitamise või kasutamise õiguspärasusele.
11. Kuna see küsimus väljub käesoleva kohtuasja piiridest, siis ei avalda kohus oma seisukohta, kas tankla ehitamiseks anti
12. aastal ehitusluba õiguspäraselt või kas tankla kasutamine oli vaidlustatud ehitusloa andmise ajal või on praegu õiguspärane. Kohus jätab tähelepanuta menetlusosaliste seisukohad ja tõendid, mis on seotud nende küsimustega. S.h ei ole asjakohane kaebaja väide, et vaidlustatud ehitusluba ei kõrvalda tema väidetud puudusi algses ehitamises või tankla mõjusid, mida kaebaja peab oma õigusi rikkuvaks. Vaidlustatud ehitusloal ei olnud ja ei pea olema sellist eesmärki.
13. Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse rahuldamata, kuna vaidlustatud ehitusluba ei riku kaebaja õigusi.
14. Kohus selgitas 16.06.2022.a määruse punktis 8 ning 30.06.2022.a määruse punktis 10 ja 14, milline oleks kohtu arusaamisel kohane ja mõistlik viis kaebaja õiguste kaitsmiseks seoses vastustaja tegevuse või tegevusetusega, s.h kohtule nõuete esitamisel. Kohus ei pea vajalikuks neid selgitusi korrata. Viidatud selgitused kehtivad ka olukorras, kus kaebaja leiab, et ilmnenud on tankla täiendavad kahjulikud mõjud (müra, mida tekitavad tankla hoone katusele paigaldatud soojuspumpade ventilaatorid). Menetluskulud. Selgitused 20.

§ 108

lg 1 ja 8 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, ning kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele.

§ 108

lg 11 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

21. Menetluskulude väljamõistmine vastustaja kasuks ei ole

§ 109

lg 1 alusel võimalik, kuna vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Sel juhul ei ole põhjust kindlaks määrata, milline oleks olnud menetluskulude jaotus kaebaja ja vastustaja vahel. 7

1. Kolmas isik osales menetluses vastustaja poolel. Kolmas isik esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid, mille järgi tema menetluskulude suurus on 3150 eurot. Tegemist on esindaja kuludega (kulud õigusabile), õigusabi maht on 17,5 tundi, ühe tunni hind 180 eurot. Kolmas isik taotles menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on kolmanda isiku menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Kui kaebaja vaidlustas kolmanda isiku huvides antud ehitusloa, siis tuli kolmandal isikul oma huve ja õigusi kaitsta. Õigusabi maht 17,5 tundi on põhjendatud arvestades, et kaebaja vaidlustas ehitusloa kaks aastat pärast selle andmist ning seetõttu tuli uurida ja käsitleda ka kaebuse tähtaegsuse küsimust.
2. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud jätta kolmanda isiku menetluskulusid täies ulatuses kaebaja kanda, kuid põhjendatud ei ole ka see, et kaebajal üldse kolmanda isiku menetluskulude kandmises osaleda ei tule. Ühelt poolt on õige, et kaebaja on eraisik ning kolmas isik on suur äriühing, kes oma tegevuses tõenäoliselt arvestab vaidluste ja nendega seotud kuludega. Teiselt poolt ei tähenda eeltoodu, et kolmas isik peab kaebaja algatatud vaidluses osalema omal kulul. Kohus on korduvalt kaebajale selgitanud, et kohus peab käesolevat kohtuasja perspektiivituks ning kaebaja põhieesmärki (s.o tankla ümberehitamist kaebaja soovitud viisil või lammutamist või tankla tegevuse lõpetamist) ei ole võimalik saavutada või sellele kaasa aidata käesolevas kohtuasjas esitatud nõuetega. Tartu Ringkonnakohus selgitas 20.10.2022.a määruse punktis 11, et on tõenäoline, et kaebuse menetlusse võtmise korral kasutab kolmas isik kaebuse sisulisel läbivaatamisel advokaadi õigusabi ning kui kaebus jääb rahuldamata (näiteks kaebeõiguse puudumise tõttu), siis on tõenäoline, et vähemalt osa kolmanda isiku õigusabikuludest jäävad kaebaja kanda. Seetõttu tasub kaebajal suhtuda tõsiselt halduskohtu soovitusse küsida nõu professionaalselt õigusteenuse osutajalt, et leida võimalused oma õiguste efektiivseks kaitseks. Halduskohus selgitas 30.06.2022.a määruse punktis 14, et kui kaebaja arvates ei ole tal majandusliku olukorra tõttu võimalik õigusabi eest tasuda, siis on tal õigus esitada taotlus riigi õigusabi saamiseks, ning riigi õigusabi taotlemise korda. Kui kaebaja eeltoodule vaatamata otsustas jätkata käesolevat vaidlust, siis tuli kaebajal arvestada ka võimalusega, et tal tuleb osaleda menetluskulude kandmises.
3. Eeltoodut arvestades jätab kohus kolmanda isiku menetluskulud 1/3 ulatuses kaebaja kanda ning mõistab kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 1050 eurot.
4. Kaebaja avaldas 15.07.2022 Tartu Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses, et ta ei nõustu halduskohtu 30.06.2022.a määruse avaldamisega Riigi Teatajas. Kohtu hinnangul ei saa seda mõista halduskohtule esitatud taotlusena jätta avaldamata käesolev otsus. Kohus selgitab menetlusosalistele, et

§ 175lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas.

Andmesubjektil (s.h kaebajal) on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks (

§ 175lg 3-5).

Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Kui isik taotleb rohkemat kui tema nime avaldamata jätmist, siis tuleb välja tuua konkreetsed andmed või otsuse punktid, mille avaldamist isik ei soovi, ning oma taotlust põhjendada. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 5.12.2024 otsusega. 8 Tartu Ringkonnakohtu 5.12.2024 otsus Resolutsioon

1. Rahuldada apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu
2. oktoobri
3. a otsuse resolutsiooni p 4 ning vastavas osas otsuse põhjendused. Teha selles osas uus otsus, millega jätta Circle K Eesti AS menetluskulud halduskohtus tema enda kanda.
4. Jätta Circle K Eesti AS menetluskulud apellatsiooniastmes tema enda kanda.
5. Mõista Võru Linnavalitsuselt kaebaja kasuks välja kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes summas 20 eurot.
6. Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X. 9