4-24-3404/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-24-3404 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Väärteoasi Artur Gamzini (Gamzin) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 01.10.
3. a otsusele väärteoasjas nr 2780,24,014160 Menetlusalune isik Artur Gamzin isikukood 39104156524; XXX; e-post XXX Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur, esindaja Tarvo Säälik asukoht Riia 132, Tartu; e-post louna@politsei.ee RESOLUTSIOON
4. Jätta Artur Gamzini kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 01.10.
5. a otsus väärteoasjas nr 2780,24,014160 muutmata.
6. Kohustada Artur Gamzini loovutama oma juhiluba elukohajärgsesse Transpordiameti teenindusbüroosse 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
7. Selgitada Artur Gamzinile, et juhiloa loovutamata jätmise eest sanktsioonina kohaldatava sunniraha ülemmäär on 640 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse käik 07.09.
8. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik Hendrik Vikkat väärteoprotokolli selle kohta, et Artur Gamzin juhtis 07.09.
9. a kell 06:27 Ihaste sillal, liikudes Turu tn suunas mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX isikuna, kelle alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,39 mg/l. Tõendusliku alkomeetri lugem 0,44 mg/l +/- 0,05 mg/l. Sellega rikkus A. Gamzin liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3 nõuet ning pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 01.10.
10. a otsusega väärteoasjas nr 2780,24,014160 karistati A. Gamzini LS § 224 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. 17.10.
11. a esitas A. Gamzin nimetatud otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule, milles ta tunnistab oma eksimust ning kahetseb. A. Gamzin palub talle juhtimisõiguse alles jätta kuna ta vajab juhilube nii töö kui pere pärast. Kaebuses on märgitud, et A. Gamzinil on XXX. Samuti kinnitab kaebaja, et ta on endale alkomeetri ostnud ja lubab, et ei lähe kunagi enne rooli kui on täiesti veendunud oma kainuses. A. Gamzin palub end saata koolitusele või äärmisel juhul teha talle rahatrahvi. 15.11.
12. a määrusega võeti A. Gamzini kaebus menetlusse ning kohus määras arutada kaebust avalikul kohtuistungil Tartu Maakohtus 28.11.
13. a. 28.11.
14. a peetud kohtuistungil jäi A. Gamzin kaebuse juurde. Kohtuistungil avaldas A. Gamzin, et ta siiralt kahetseb juhtunut ja tunnistab oma süüd. A. Gamzin kirjeldas, kuidas ta 07.09.
15. a hommikul ärkas ja oli tööle hiljaks jäämas, mistõttu hommikusööki ei söönud. Samuti ei kontrollinud ta alkomeetriga oma kainust. A. Gamzin avaldas kohtus, et XXX, mistõttu on XXX viia ühistranspordiga või jalgsi. XXX asub Annelinnas. Samuti avaldas A. Gamzin, et XXX tööle minna on tal ühistranspordiga keeruline. Kohtuvälise menetleja esindaja oli seisukohal, et kaebus tuleb rahuldamata jätta ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata jätta. Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat. LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et A. Gamzin juhtis 07.09.
16. a hommikul mootorsõidukit, olles eelneval õhtul tarvitanud alkoholi. A. Gamzin avaldas nii kaebuses kui ka kohtus, et ta tunnistab oma süüd. Mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades on tõendatud järgmiste tõenditega. 2/6 Tõendusliku alkomeetri väljatrükk tõendab A. Gamzinil 07.09.
17. a esinenud joovet. Väljatrükist nähtub, et 07.09.
18. a kella 06:51-06:54 Ihaste sillal tegi Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik Hendrik Vikkat alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE ARLE-0015 kindlaks, et A. Gamzini ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,44 mg alkoholi. Arvestades seda, et nimetatud alkomeetri puhul on mõõtemääramatuseks 0,05 mg/l, on tõendatud, et A. Gamzini väljahingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 0,39 mg/l kohta, mis on enam kui LS § 69 lg-s 3 sätestatud piirmäär. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et PPA Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik Hendrik Vikkat otsustas 07.09.
19. a kõrvaldada A. Gamzini sõiduki Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX juhtimiselt LS § 91 lg 2 punkti 2 alusel, kuna oli alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Mõõteseaduse § 5 lõikest 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Teatis kinnitab, et PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik Hendrik Vikkat on läbinud 06.12.
20. a mõõtealase koolituse (tõenduslik alkomeeter, narko) ning Metrosert taatlustunnistus kinnitab, et tõenduslik alkomeeter Dräger Alcotest 9510 EE ARLE-0015 ehk mõõtevahend oli taadeldud 10.07.
21. a ja taatluskehtivuse lõppkuupäev on 31.01.
22. a. Seega mõõdeti joovet vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku poolt ning mõõtevahend oli taadeldud. Eeltoodust tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud. Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et A. Gamzin juhtis 07.09.
23. a kella 06:27 paiku Tartu linnas Ihaste sillal, liikudes Turu tänava suunas, mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,39 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,44 mg/l +/- 0,05 mg/l. Järelikult on A. Gamzini tegevuses tõendamist leidnud LS § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused, s.o mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi. Kohtul tuleb tuvastada ka väärteokoosseisu subjektiivse külje tunnused. Kohus leiab, et A. Gamzin pani LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime otsese tahtlusega. Menetlusalune isik tunnistas oma süüd ning avaldas kohtus sõitmise põhjuse, milleks oli asjaolu, et ta oli eelneval õhtul tarbinud alkoholi, oli hommikul söömata ja ei veendunud hommikul selles, et ta on kaine ning tohib mootorsõidukit juhtida. Alkoholijoobe kontrollimise hetkel mõõdeti A. Gamzini alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 0,39 mg/l kohta. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus jäi LS § 224 lõike 2 keskmisest määrast pisut madalamaks. Kohus on veendumusel, et sellises joobes isik peaks mõistma, et ta pole kaine ning ei tohi sõidukit juhtida. A. Gamzin teadis, et ta oli eelneval õhtul joonud alkoholi koguses, mille tõttu ei pruukinud ta olla hommikul kaine, kuid sellest hoolimata asus ta sõidukit juhtima. Seega A. Gamzin teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda, järelikult subjektiivsest küljest pani ta rikkumise toime otsese tahtlusega. 3/6 Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut A. Gamzini tuleb toimepandu eest karistada. Kohtu seisukoht karistuse osas LS § 224 lg 2 sätestatu kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Kohus peab väärteoasjas lahendama ka küsimuse, kas kohtuvälise menetleja tehtud väärteootsus on määratud karistuse osas seaduslik ja põhjendatud. A.Gamzin palub kaebuses juhtimisõiguse alles jätta, kuna peab kasutama sõidukit nii tööl käimiseks kui ka XXX viimiseks/toomiseks. A.Gamzini süü suurust hinnates arvestab kohus sellega, et menetlusalune isik muid liiklusnõudeid ei rikkunud, ta ei ületanud kiirust, ei põhjustanud liiklusohtlikku olukorda ning rikkumisega ei kaasnenud isikulist ega varalist kahju. Samas pani A. Gamzin teo toime laupäeva hommikul tänaval, kus Tartu mõistes on nädalavahetuse hommikul keskmine liiklussagedus. Samuti tuleb süü suuruse hindamisel arvestada sellega, et menetlusaluse isiku joove oli 0,39 mg/l kohta, mis on LS § 224 lg-s 2 ette nähtud keskmisest määrast pisut vähem. Menetlusaluse isiku tegevuses KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. A. Gamzin kahetseb tehtut, seega arvestab kohus menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on A. Gamzinil üks kehtiv väärteokaristus. Kohtule on esitatud Politsei-ja Piirivalveameti Tartu politseijaoskonna 17.07.
24. a otsus, mille kohaselt on Artur Gamzini karistatud 22.06.
25. a m.h kiiruse ületamise ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest LS § 224 lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega üheks kuuks. Menetlusalust isikut iseloomustavast materjalist nähtub, et joobes juhtimine ei olnud talle esmakordne üksikjuhtum, vaid seda on ta elu jooksul ka varasematel aastatel ette tulnud (2014, karistuseks mõistetud arest). Päringust menetlusaluse isiku juhtimisõiguse kohta on näha, et A. Gamzinil oli juhtimisõigus peatatud perioodil 07.08.
26. a kuni 06.09.
27. a. Seega käesoleva väärteo pani A. Gamzin toime vahetult peale seda kui tema juhtimisõigus taastus. Selline käitumine väärib kindlasti avalikku hukkamõistu üldpreventiivsest eesmärgist lähtudes ning mõistetav karistus peab täitma ka A. Gamzini suhtes eripreventiivset eesmärki, et ta enam samalaadseid rikkumisi toime ei paneks. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-122-13, p-d 9 ja 11) (RKKKO nr 3-1-16-17, p 16). 4/6 Kuna varemalt karistuseks mõistetud arest ja käesoleval aastal juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks ei suutnud heidutada A. Gamzini uut samaliigilist süütegu toime panemast, on kohus veendunud, et rahatrahvi kohaldamine ei täidaks eripreventiivset eesmärki. Kuivõrd A. Gamzin on lühikese perioodi (vähem kui kolm kuud) vältel korduvalt ja tahtlikult eiranud liiklusseaduse nõudeid, juhtinud mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis, on ta teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Riigikohtu
28. juuli
29. a otsuses väärteoasjas nr 3-1-1-37-08 on antud juhised KarS § 50 lg 2 rakendamiseks. Selles otsuses nenditakse esmalt, et mootorsõiduki kasutamine seoses liikumispuudega tähendab seda, et isik kasutab puudest tingitult enda igapäevase elu korraldamisel liiklemiseks mootorsõidukit. Mootorsõiduki kasutamine peab seejuures olema isiku puude tõttu vältimatult vajalik (vt RKKKo 3-1-1-91-07, p 7) (RKKKo nr 3-1-1-70-14 p 7). Kohus on arvamusel, et A. Gamzini põhjendused juhtimisõiguse vajalikkuse kohta seoses tööl käimise ja XXX viimisega ei välista temalt juhtimisõiguse äravõtmist, kuivõrd ta pole KarS § 50 lg-s 2 märgitud isik. Kohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et mõistetavalt on selline elukorraldus, kus nii tööl käimiseks kui ka XXX viimiseks ja ära toomiseks tuleb vajadusel kasutada ühistransporti, ebamugav, kuid sellistele võimalikele tagajärgedele tulnuks A. Gamzinil mõelda enne kui ta asus 07.09.
30. a hommikul autorooli. Lisaks eeltoodule tuleb rõhutada, et A. Gamzini töökoht XXX (asukoht XXX) asub küll tema elukohast (XXX) teisel pool Emajõge, kuid arvestades Tartu linna ühistranspordi võimalusi, on mõistliku ajaga võimalik tööle minna ja sealt koju tulla. A. Gamzini ütluste kohaselt käivad XXX, mis ei asu elukohast samuti väga kaugel. Kindlasti on A. Gamzinil mugavam XXX viia/tuua autoga, ja XXX on nii mugavam minna/tulla, kuid olukorras, kus kuu aja pikkune juhtimisõiguse peatamine ei muutnud A. Gamzini käitumist, tuleb kahjuks XXX selle tõttu elada teatud perioodi taas ebamugavama elukorralduse järgi. Kohus peab arvestama karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid eesmärke. Kohtu hinnangul on mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades enamohtlik rikkumine ning see ei ole ühiskonnas aktsepteeritav tegevus. Juhtides mootorsõidukit seisundis, kus inimese organismis on alkoholi üle lubatud piirmäära, ei ole juht võimeline adekvaatselt hindama liiklusolusid, tunnetama ohtu ega oma käitumist vastavalt suunama. Alkoholi tarvitanud mootorsõiduki juhi tegevus liikluses kujutab endast väga suurt ohtu nii sõidukijuhi enda kui ka kaasliiklejate elule ja tervisele. Seega tuleb mõistetava karistusega anda ühiskonnale selge signaal, et korduval liiklussüütegude toime panemisel on ranged tagajärjed. Seetõttu tuleb menetlusalusele isikule käesoleva väärteo toimepanemise eest mõista eelmisest rangem karistus, mis loodetavasti edaspidi suunab A. Gamzini õiguskuulekamalt käituma ja ennetab samaliigiliste süütegude edasist toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus A. Gamzini kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja määratud karistuse muutmata ning leiab, et käesoleval juhul on KarS § 56 lg 1 mõtte kohaselt põhjendatud A. Gamzini karistada juhtimisõiguse äravõtmisega. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks, so oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra, vastab teo raskusele ja on põhjendatud ka isikust tulenevatest asjaoludest. /allkirjastatud digitaalselt/ 5/6 kohtunik 6/6