Tsiviilasi nr: 2-22-151051 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohtu nimetus Pärnu Maakohus Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number teatavaks 12.

§ 407

alusel tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud hagile kohtu määratud tähtajaks.

§ 444lg 3 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Välja mõista kostja E. J.-ilt hageja Elisa Eesti AS-i kasuks poolte vahel 18.02.2018 sõlmitud teenuste osutamise ja seadmete rendilepingutest nr XXX, nr XXX ning 19.02.2018 sõlmitud teenuste osutamise ja seadmete rendilepingutest nr XXX ja nr XXX tulenev põhivõlgnevus 959,08 eurot, seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 01.08.2019 – 03.08.2023 eest summas 323,00 eurot ja alates 04.08.2023 kuni otsuse tegemiseni 11.10.2023 viivis summas 21,76 eurot, kokku võlgnevus 1303,84 eurot ( üks tuhat kolmsada kolm eurot ja 84 senti).
2. Välja mõista E. J.-ilt Elisa Eesti AS-i kasuks alates 12.10.2023 kuni põhivõla täieliku tasumiseni põhivõlalt (otsuse tegemise ajal põhivõlg 959,08 eurot) arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 12,00 % aastas).
3. Jätta rahuldamata Elisa Eesti AS hagi E. J. vastu sissenõutavaks muutunud viivise summas 138,30 eurot nõudes.
4. Jätta menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, so 90,26 % ulatuses kostja E. J. ´i kanda ja 9,74 % ulatuses hageja enda kanda (alus

§ 163lg 1). 6. Määrata Elisa Eesti AS-i poolt käesolevas tsiviilasjas kantud vajalike ja põhjendatud 1

§ 174, § 175).

1. Välja mõista kostja E. J.-ilt hageja Elisa Eesti AS-i kasuks menetluskulud vastavalt menetluskulude jaotusele summas 519,00 eurot (viissada üheksateist eurot).
2. Väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda OK Incure OÜ kasuks menetluskuludelt (otsuse tegemise seisuga 519,00 eurot) viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Eeltoodule vastav, otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 12,00 % aastas) (

§ 177lg 4).

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

10. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kostja võib asjas menetluse taastamiseks esitada kohtule kaja avalduse tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

(

§ 415-416).

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank või a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) LHV Pank, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Kohtu seisukoht, kohtuotsuse õiguslik põhjendus 1. Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1 õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostjale on hagimaterjalid

§ 314

.1 lg 2-3 alusel kättetoimetatud 27.09.2023 isiklikult allkirja vastu ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus 2

§ 407

lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Tagaseljaotsus ei või olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKL nr 3-2-1-21-17 p 17).

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 438

lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas pool ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte.

1. Põhinõue. Hageja põhinõue on kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel järgmiselt: kostja ei ole täitnud poolte vahel 18.02.2018 sõlmitud teenuste osutamise ja seadmete rendilepingutest nr XXX, nr XXX ning 19.02.2018 sõlmitud teenuste osutamise ja seadmete rendilepingutest nr XXX ja nr XXX tulenevaid kohustusi ega tasunud temale teenuste esitatud arveid. Hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmisena põhivõlgnevuse tasumist summas 959,08 eurot.
2. Viivise nõue. Kohus leiab, et õiguslikult ei ole põhjendatud täielikult rahuldada hageja nõuet sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks perioodi 01.08.2019 – 03.08.2023 eest summas 461,30 eurot, mille hageja on arvutanud hagi koostamise seisuga fikseeritud määras 12,00 % päevas. Hagiavalduse punktis 2.4 hageja märgib, et hageja nõuab viivist seadusjärgses määras, mis tuleneb VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatusest. Samuti hageja märgib, et arvestab sissenõutavaks muutunud viivist viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast ehk 01.08.2019 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 03.08.2023 valemi abil: põhivõlgnevus 959,08 eurot x 1 aasta x seadusjärgne viivisemäär 12% aastas (hagiavaldusele lisatud viivisearvestus Lisa 4 – dtl 82).
3. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seaduslik viivisemäär tuleneb VÕS § 113 lg-st 1 teisest lausest, mille kohaselt viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
4. jaanuari ja
5. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Seadusjärgne viivise määr eeltoodud alustel on aastate jooksul muutunud - perioodil 01.07.2016 kuni 31.12.2022 oli see 8,00 % aastas, alates 01.01.2023 – 30.06.2023 oli seadusjärgse viivise määr 10,5 % aastas ning alates 01.07.2023 tänaseni on seadusjärgne viivise määr 12,00%. Seega on seadusjärgne viivis hageja küsitud viivise perioodi 01.08.2019 – 03.08.2023 jooksul korduvalt muutunud ning ebaõige on hageja poolt arvutada kogu perioodi viivist 03.08.2023, st hagiavalduse vormis nõude koostamise kuupäeval kehtiva määra järgi nagu nähtub hagiavalduse p 2.4 esitatud valemist. Hagiavalduses nõutud perioodil 01.08.2019 – 03.08.2023 põhivõla 959,08 eurot tasumisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga arvestatud, sissenõutavaks muutunud viivise summa on 323,00 eurot, mitte 461,30 eurot, mida nõuab hageja. 5.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd kohus arvutab viivise summa uuesti, on põhjendatud viivis välja arvestada kohtuotsuse tegemiseni. 6. Põhivõlalt summas 959,08 eurolt alates viimase arve sissenõutavaks muutumisest 01.08.2019 kuni hagiavalduse vormis nõude esitamiseni, so perioodi 01.08.2019 – 03.08.2023 eest vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele, seadusjärgses määras arvutatud sissenõutavaks muutunud viivise 3

§ 173

kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 kohaselt peab kohus hagi osalise rahuldamise korral otsustama, kas pooled kannavad menetluskulud võrdsetes osades või jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätab menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul rahuldab kohus hagi osaliselt, so võrreldes hagis nõutuga 90,26 % ulatuses (hagi esitamisel nõue 959,08 + 461,30=1420,38 €, rahuldatud summas 959,08 + 323,00 = 1282,08 eurot). Kohus leiab, et mõistlik on jaotada menetluskulud poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk kostja kanda jätta 90,26 % menetluskuludest ja hageja enda kanda jätta 9,74 % menetluskuludest. 8.

§ 174

lg 1 ja 2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus kohtuotsuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 175

lg 1 Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb hagiavalduses hüvitada menetluskuludena hagiavalduse eest tasutud riigilõivu 315,00 eurot, maksekäsu kiirmenetluses menetluskulud 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 3 tundi x 169€/tund= 507,00 €. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Hagiavalduse esitamiselt vastavalt hagihinnale seadusega ettenähtud suuruses tasutud riigilõiv 315 eurot on menetluskuluna vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Arvestades asjaolusid, et õigusabi oli vajalik üksnes hagiavalduse koostamiseks, tegemist ei ole keeruka asjaga, vaid blanketset tüüpi hagiga ning asi lahenes lihtmenetluses tagaseljaotsusega, siis antud asjas mõistlik ja põhjendatud kulutus lepingulisele esindajale on 2 tundi mitte-advokaadist esindaja puhul töötasuga 120 eurot/tund (käibemaksuta), kokku 240 eurot (käibemaksuta). Kokku moodustavad hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 575,00 eurot (riigilõiv 315 € + maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 240 €). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele vajalikest menetluskuludest, 575,00 eurost 90,26 % ehk 519,00 eurot. 9.

§ 177

lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud.. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 4