Obsah (6)

§ 101§ 97§ 96§ 99§ 100§ 108

KOHTUOTSUS Kohtunik Brigitta Mõttus Määruse tegemise aeg ja koht 28. november 2024, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-2796 Tsiviilasi M-L. R. hagi R. R. vastu elatise väljamõistmiseks 2342,97 eurot Tsivii

) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (alates 01.04.2023 272,76 eurot), millele lisandub

§ 101

lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel ajal 54,96 eurot), millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (praegusel ajal 40 eurot;

§ 101lg 5).

Käesoleval hetkel on elatise summa 287,72 eurot kuus.

1. Resolutsiooni punktis 3 väljamõistetud igakuine elatis tasuda A. K. arvelduskontole XXX, iga kuu eest ette hiljemalt jooksva kuu kümnendaks 2-24-2796 kuupäevaks, selgitusega „ M-L. R. elatisraha“, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist tasutakse. Menetluskulud
2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1), v.a alaealise riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
3. Hageja esitas 19.02.2024 Pärnu Maakohtule hagi kostjalt elatise väljamõistmiseks. Kohus jättis 19.02.2024 määrusega hagi käiguta. Hageja esitas puuduste kõrvaldamise 21.01.
4. Hageja soovib elatise väljamõistmist hagiavalduse esitamisest, s.o 19.02.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o XXX perekonnaseaduse (

) § 101 sätestatud määras. Hageja soovib elatise tasumist tagasiulatuvalt alates 01.01.2024 kuni 18.02.2024 summas 171,46 eurot. Hageja ei ela kostjaga koos alates 17.12.

1. Hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel oli suusõnaline kokkulepe, et kostja tasub hagejale elatist 260 eurot kuus alates 01.01.
3. Kohus võttis hagi 21.02.2024 määrusega menetlusse ning andis kostjale tähtaja vastuse esitamiseks.
4. Kostja on esitanud hagiavaldusele vastuse 26.02.
5. Kostja kinnitab, et on teinud eelnevalt hageja esindajaga suusõnalise kokkuleppe, et tasub igakuiselt elatisraha ning on seda ka igakuiselt teinud. Kostja ei nõustu hagiavalduse nõuetega, kuna 01.03.2024 on määratud XXX perelepitus ning veel ei ole määratud kui mitu päeva kuus veedab Hageja M-L. R. kostja R. R.-iga. Samuti palub kostja, et hageja tõendaks oma igakuiseid kulutusi.
6. Kohus edastas pooltele 11.03.2024 kirja, kus palus pooltel kaaluda kompromissi sõlmimist ning edastada kokkulepe kohtule hiljemalt 21.03.
8. Kostja esitas vastuse 21.03.2024 kus märgib, et edastas hageja emale e-kirja, et on nõus elatise tasumisega. Kostja märgib, et kuna ei ole kindlalt määratud mitu päeva kuus veedab hageja M-L. R. kostja R. R. juures, siis elatise maksmise kuupäev peaks jääma olenevalt kuust, kuu viimase kuupäevaga. Hageja esindaja ei olnud nende tingimustega nõus ning ei olnud nõus ka omapoolset ettepanekut tegema.
9. Hageja esitas 31.03.2024 vastuse kus märgib, et ei olnud kostja pakutud kompromissiga nõus. Hageja esindaja teatab, et on kätte saanud elatise veebruarikuu eest 25.02.2024 summas 270,66 eurot ja märtsikuu eest 23.03.2024 summas 260,33 eurot. Hageja esindaja soovib endiselt, et igakuine väljamõistetav elatis miinimumsummas kantakse hageja esindaja pangakontole
10. kuupäevaks. Hageja esindaja on nõus, et kui hageja on kostja juures ühes kuus rohkem kui 7 tööpäeva, siis arvestatakse vastav summa järgmise kuu elatissummast maha. Perelepituses ei ole veel suhtluskord paika pandud. Hageja jääb oma hagis esitatud nõude juurde ning soovib, et kohus mõistaks kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise

-is sätestatud määras. Elatise palub hageja esindaja tasuda

1. kuupäevaks hageja esindaja A. K. arvelduskontole. 2 2-24-2796
2. Hageja esitas 06.07.2024 selgituse. Hageja esindaja teatab, et vanemad on sõlminud vanemluskokkuleppe, mille täitmine ei ole vanematel täies mahus õnnestunud. Hageja teatab, et kostja maksab hagejale elatist kaootiliselt.
3. Hageja esitas seadusliku esindaja kaudu kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohus rahuldas taotluse 10.07.2024 määrusega ning määras hagejale riigi õigusabi korras esindaja. Hageja riigi õigusabi korras määratud esindajaks määrati vandeadvokaat Deivi Vaht.
4. Kohus määras asja lahendamiseks istungi 12.11.2024 kell 13.00, kuhu kutsus vanemad ja määratud esindaja. Vandeadvokaat Deivi Vaht tõi istungil välja, et kostja on tasunud hagejale elatist alljärgnevalt:
5. jaanuar 250 eurot
6. veebruar 270,66 eurot
7. märts 260,33 eurot
8. aprill 260,33 eurot
9. mai 95,09 eurot
10. juuni 95,09 eurot
11. juuli 134,28 eurot
12. august 134,28 eurot
13. september 134,28 eurot
14. oktoober 115,03 eurot Hageja ei ole perioodil jaanuar kuni oktoober üle 6 ööpäeva viibinud kostjaga. Hageja pakkus istungil kostjale kompromissiks 250 euro kuus, kuid kostja sellega ei nõustunud. Kostja ei osanud põhjendada, miks on ta mai ja juuni eest tasunu vaid 95,09 eurot. Väidetavalt olid arvutused tehtud elatiskalkulaatoriga. Kostja kinnitas, et on nõus elatist tasuma, aga seda peaks vähendama, kuna hageja viibib tema juures neljapäeva õhtust pühapäeva õhtuni üle ühe nädalavahetuse ja kostja leiab, et see on rohkem kui 6 ööpäeva kuus. Samas oli kostja istungi lõppedes seisukohal, et on nõus maksma elatist summas mida hageja nõuab ning kostja märkis, et sellisel juhul pöördub suhtlemisekorra muutmiseks kohtu poole. Istungil pooled kompromissile ei jõudnud ning hageja jäi oma esitatud nõuete juurde. Pooled kinnitasid, et menetluskulusid neil antud tsiviilasjas tekkinud ei ole. Kohus selgitas, et teeb asjas lahendi 28.11.
15. KOHTU PÕHJENDUSED
16. Kohus, analüüsinud kõiki asjaolusid ja asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab et hagiavaldus tuleb rahuldada. Hagi on õiguslikult põhjendatud vastavalt

§ 97p 1; § 99 lg 1, 2; § 100 lg 1, § 108.

11.

§ 96

sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

§ 101

lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

1. Vaidlus puudub, et hageja on kostja alaealine laps ning et hageja elab koos emaga. Hageja ei ela kostjaga koos alates 17.12.
2. Hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel oli suusõnaline kokkulepe, et kostja tasub hagejale elatist 260 eurot kuus alates 01.01.
3. 3 2-24-2796 Hageja taotleb elatise väljamõistmist hagiavalduse esitamisest, s.o 19.02.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o XXX

§ 101sätestatud määras.

Hageja esitab ka tagasiulatuva elatise väljamõistmise taotluse perioodi 01.01.2024 kuni 18.02.2024 eest summas 171,46 eurot. 13.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Samas paragrahvis nimetatakse asjaolud, mida elatise suuruse arvutamisel arvestatakse. Need on elatise baassumma (

§ 101

lg 3), millele lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta avaldatud riigi keskmisest brutokuupalgast (

§ 101

lg 4).

§ 101

lg-tes 5–7 sätestatakse asjaolud, mis annavad aluse nõnda arvutatud elatise vähendamiseks. Kohus saab elatise vähendamise aluseks olevate asjaolude kontrollimiseks koguda tõendeid omal algatusel või poolte kaasabil (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 15).

§ 101

lg-te 3 ja 4 alusel arvutatud summast arvestatakse seaduses sätestatud ulatuses maha lapsetoetus ja lasterikka pere toetus. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (

§ 101lg 5).

Samuti vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetud aja võrra, kui see on aastas keskmisel 7–15 ööpäeva kuus (

§ 101lg 6).

Kui isik peab maksma elatist sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatist 15% võrreldes esimese lapse elatisega, kui tegemist pole mitmike ega lastega, kelle vanusevahe on üle kolme aasta (

§ 101

lg 7).

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

§ 100

lg 3 teise lause järgi tuleb lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda. 14. Hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt alates 01.01.2024 kuni 18.02.2024 summas 171,46 eurot. Poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe, et kostja tasub hagejale alates 01.01.2024 elatist 260 eurot kuus. Hageja taotleb, et kohus mõistaks alates hagiavalduse esitamisest s.o 19.02.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni s.o XXX hagejale elatist igakuiselt

§ 101sätestatud määras.

Hageja eest saab lapsetoetust (s.o 80 eurot) hageja ema. Kostja on tasunud hagejale elatist

1. jaanuar 250 eurot,
2. veebruar 270,66 eurot,
3. märts 260,33 eurot,
4. aprill 260,33 eurot,
5. mai 95,09 eurot,
6. juuni 95,09 eurot,
7. juuli 134,28 eurot,
8. august 134,28 eurot,
9. september 134,28 eurot ja
10. oktoober 115,03 eurot. Tasutud summade kohta poolte vahel vaidlust ei ole. Kostja ei ole välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta asus tasuma elatist vastavalt kokkuleppele või seaduses sätestatud määrast erinevates summades. Kostja on viidanud elatiskalkulaatori arvestusele ja asjaolule, et laps on kostja seisukohalt viibinud kostja juures rohkem kui 6 ööpäeva kuus. Kohus märgib, et kostja tõlgendus ei ole õige. Kui laps viibib kostja juures üle ühe nädalavahetuse neljapäeva õhtust pühapäeva õhtuni, teeb see 6 ööpäeva kuus ning elatise vähendamiseks alust ei ole. Kostja on ka viidanud, et tema seisukohalt ei kulu lapsele nii palju kui hageja on välja toonud. Kohus selgitas kostjale istungil, et hageja nõuab elatist seaduses sätestatud miinimumsummas ning hageja ei pea seega kulutusi tõendama. Muid vastuväiteid kostja haginõudele ei esitanud ja on oma vastuses ja istungil kinnitanud, et ta on nõus hagejale igakuuliselt elatist tasuma, aga kaalub suhtlemiskorra muutmiseks pöörduda kohtu poole.
11. Arvestades

§ 101

lg-tes 1–7 sätestatud komponente, on Justiitsministeeriumi veebilehel kättesaadava elatiskalkulaatoriga https://www.just.ee/elatiskalkulaator/ arvutatud elatise miinimumsumma hageja puhul perioodil 01.01.2024 kuni 31.03.2024 summas 260,33 eurot ja alates 01.04.2024 summas 287,72 eurot kuus. 15.1 Kohtumenetluses on tuvastatud, et kostja on tasunud jaanuaris hagejale elatist 250 eurot. Kuna vastavalt poolte kokkuleppele tuli kostjal tasuda elatist 260 eurot kuus, siis on kostjal hageja ees võlgnevus elatise tasumise osas jaanuarkuu eest 10 eurot (2604 2-24-2796 250). 15.2 Veebruaris on kostja tasunud hagejale elatist 270,66 eurot. Kostjal tuli vastavalt poolte vahel sõlmitud kokkuleppele tasuda elatist perioodil 01.02.2024 kuni 18.02.2024 summas 161,38 eurot (260/29x18) ning perioodil 19.02.2024 kuni 29.02.2024

§ 101sätestatud määras summas 98,75 eurot (260,33/29x11).

Seega tuli kostjal tasuda hagejale veebruaris elatist kokku summas 260,13 eurot (161,38+98,75). Kostja on tasunud hagejale elatist veebruarikuus 10,53 eurot (270,66260,13) rohkem. Kohus tasaarvestab kostja poolt veebruarikuus enamtasutud elatise jaanuarikuu võlgnevusega ning 0,53 senti aprillikuu elatise ettemaksuna. 15.3 Kostjal tuli hagejale tasuda elatist märtsikuu eest

§ 101sätestatud määras, s.o 260,33 eurot kuus.

Märtsis on kostja tasunud hagejale 260,33 eurot, seega võlgnevus märtsikuu eest puudub. 15.4 Alates aprillist tuli kostjal tulenevalt seadusest tasuda hagejale elatist summas 287,72 eurot kuus. Aprillis on kostja tasunud hagejale elatist summas 260,33 eurot. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on tasunud elatist veebruaris 0,53 eurot enam, tasaarvestab kohus elatise nõude ning kostjal on elatise võlgnevus hageja ees aprillikuu eest 26,86 eurot (287,72-260,33-0,53). 15.5 Tulenevalt asjaolust, et kostjal tuli perioodil mai kuni oktoober tasuda hagejale elatist seadusest tulenevalt igakuiselt summas 287,72 eurot (s.o kokku 287,72x6=1726,32 eurot) ning et kostja on tasunud nimetatud perioodi eest hagejale kokku elatist 708,05 eurot (95,09+95,09+134,28+134,28+134,28+115,03), on kostjal elatisvõlgnevus hageja ees perioodil mai 2024 kuni oktoober 2024 kokku 1018,27 eurot (1726,32-708,05). 15.6 Kohus rahuldab hageja taotluse ning mõistab R. R.-ilt alaealise lapse M-L. R. kasuks elatise alates 01.11.2024 kuni M-L. R. täisealiseks saamiseni, s.o XXX,

§ 101

lg-s 3 sätestatud baassummas (alates 01.04.2023 272,76 eurot), millele lisandub

§ 101

lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel ajal 54,96 eurot), millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (praegusel ajal 40 eurot;

§ 101lg 5).

Käesoleval hetkel on elatise summa 287,72 eurot kuus. 16. Hageja ei viibi kostja juures ühes kuus enam kui 6 päeva, mistõttu ei tule elatise summat

§ 101lg 6 alusel proportsionaalselt kohustatud vanemaga koosveedetud ajaga vähendada. 17. Kohus määrab hageja taotlusel Ts

MS § 445 lg 1 alusel, et elatis tuleb tasuda A. K. arvelduskontole. Igakuine elatis tuleb tasuda iga kalendri kuu eest ette

1. kuupäevaks, märkides makse selgitusse „M-L. R. elatisraha“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
2. Kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459 lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist. Menetluskulud
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
4. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab seega 5 2-24-2796 menetluskulud poolte endi kanda ning sellest lähtuvalt kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
5. Alaealisele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jäävad tulenevalt 10.07.2024 määrusest riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik 6