Obsah (6)

§ 420§ 407§ 436§ 173§ 174§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetluse liik Kohtunik Menetlusosalised ja nende esindajad Edasikaebamise ko

§ 420

lg 1 kohaselt ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega täielikult.
2. Mõista kostjalt B. hageja A. kasuks kokku välja elatise võlgnevus tagasiulatuvalt perioodi eest 16.09.2023–15.09.2024 kogusummas 3123,75 eurot.
3. Mõista kostjalt B. välja muutuvas suuruses elatis hageja A. kasuks alates hagiavalduse esitamisest, s.o 20.09.2024 kuni A. täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX) igakuuliselt 272,76 eurot (elatis koosneb baassummast 272,76 eurot).
4. Kohustada B.-d kandma elatisraha iga kuu
5. kuupäevaks lapse A. arveldusarvele XXX, Swedbank AS.
6. Juhul, kui B. on käesoleva kohtumenetluse kestel A.-le elatist maksnud, kuuluvad kostja poolt tasutud summad tasaarvestamisele välja mõistetud elatisega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7. Jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda. Kohtule teadaolevalt hagejal menetluskulud puuduvad, mistõttu jätta menetluskulud välja mõistmata. HAGEJA NÕUE
8. Hageja esitas 20.09.2024 hagiavalduse, mille kohus võttis menetlusse 23.09.
10. Pärnu Maakohus piiras 25.04.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-6592 (menetlus nr 7) lapse ema B. hooldusõigust ja võttis vanemalt ära täielikult isikuhooldusõiguse ja varahooldusõiguse alaealise lapse A. suhtes. A. eestkostjaks Pärnu Linnavalitsuse, kuni 2-24-14205 eestkoste seadmise aluseks olevate asjaolude ära langemiseni või kuni eestkostetava täisealiseks saamiseni XXX. A. viibi asendushooldusteenusel ja kostja B. ei osale hageja alaealise lapse A. hoolduse tagamises ega kasvatamises. Eestkostja korduvalt pöördunud kostja poole ettepanekuga täita lapse A. ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel, kuid kostja ei ole oma kohustust täitnud. Hageja palub PKS § 108 alusel välja mõista kostjalt elatise võlgnevuse tagasiulatuvalt ühe aasta eest alates hagiavalduse esitamisest kokku summas 3123,75 eurot. PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud tagasiulatuv elatise summa järgmine: 16.09–30.09.2023 perioodi kuuelatise baassumma 249,78 eurot : 30 päevaga x 15 päevaga on 124,89 eurot; 01.10.2023–31.03.2024 perioodi elatise baassumma 249,78 x 6 kuud on 1498,68 eurot; 01.04.2024–31.08.2024 perioodi kuuelatise baassumma 272,76 x 5 kuud on 1363,8 eurot; 01.09–15.09.2024 perioodi kuuelatise baassumma 272,76 eurot : 30 päevaga kuus x 15 päevaga on 136,38 eurot. Tagasiulatuv elatise summa perioodil 16.09.2023–16.09.2024 on kokku 3123,75 eurot. Hageja palub ka elatise väljamõistmist kostjalt B. alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni PKS § 101 alusel arvutatavas määras 272,76 eurot kuus. Elatis tuleb tasuda hageja arveldusarvele XXX Swedbankis iga kuu 10-daks kuupäevaks, näidates makse selgituses ära perioodi, mille eest elatist makstakse. KOSTJA SEISUKOHT
11. Kostjale on hagiavaldus isiklikult kätte toimetatud 14.10.
12. Kostja hagile vastamise tähtajaks oli 28.10.
13. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud.
14. Kuna kostjale on hagi kätte toimetatud ja talle on määratud hagile vastamise tähtaeg, kuid kostja ei ole kohtule vastanud, loeb kohus tulenevalt

§ 407

lg 1 viimasest lausest hageja poolt esitatud faktilised väited kostja poolt omaks võetuks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 5. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

6. Tulenevalt

§ 407

, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt avastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja on hagiavalduse kätte saanud, kuid ei ole kohtule vastanud, loeb kohus tulenevalt

§ 407

lg 1 viimasest lausest kõik hageja poolt esitatud faktilised väited kostja poolt omaks võetuks. Elatise tasumise õiguslikud alused ja seadusjärgse elatise iga-aastaselt muutuva miinimumsumma arvestamise kord. 7. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, on õigustatud saama 2 2-24-14205 oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Käesolevas menetluses on tulenevalt

§ 407lg 1 kostja kõik hagiavalduses toodud kulutused õigeks võtnud.

1. Hageja taotleb elatise tasumist miinimumelatisena. Miinimumelatist reguleerib PKS § 101 lg
2. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja taotleb elatise kindlaksmääramist miinimumelatisena muutuvas suuruses.
3. Muutuvas suuruses miinimumelatis muutub iga aasta
4. aprillil. Kohus võtab alates hagi esitamisest arvesse varasemat elatise korrigeerimist vastavalt 01.04.2024 toimunud korrigeerimisele. Edasiulatuvalt peavad pooled ise iga-aastaselt arvestama elatise muutumist (esimest korda muutub elatise suurus
5. aprillil 2025).
6. PKS § 101 lg 3–6 määravad kindlaks muutuvsuurusega elatise arvutamise alused: igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 272,76 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
7. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (PKS § 101 lg 3).
8. Kohus on seisukohal, et kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada. Kohus tugineb siinkohal nii seadusandja mõttelt PKS § 101 lg 1 ja § 102 lg 2 koostoimes kui ka kehtivale kohtupraktikale. Kehtiv kohtupraktika tugineb järgmistele seisukohtadele: 11.
9. Riigikohus on lahendis RKL 3-2-1-118-12 p 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu
10. märtsi
11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. 11.
12. Vabariigi Valitsuses sätestatud miinimummääras elatise nõuet ei pea tõendama, ning see nähtub ka RKL 2-15-15909 p
13. “Kolleegium selgitab, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu
14. märtsi
15. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-174-16, p 13; vt ka
16. jaanuari
17. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Seega on kostja väide ekslik. Kuna hagejad esitasid nõude miinimumelatise saamiseks, ei pidanud nad enda vajadusi tõendama. Kostjal oli võimalik tõendada, et 3 2-24-14205 esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes.“
18. Kohus leiab, et elatise väljamõistmine miinimumsummas on õiglane, mõistlik ja põhjendatud, mistõttu kohus rahuldab hagi, lähtudes hageja 20.09.2024 esitatud hagiavaldusest. Kohus mõistab kostjalt alaealise lapse kasuks välja elatise võlgnevuse tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist ning alates hagi esitamisest elatise edasiulatuvalt.
19. Miinimumelatise nõue perioodist eest 16.09.2023–15.09.2024 kogusummas 3123,75 eurot on esitatud tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on nõudnud kostjalt tagasiulatuvalt elatise väljamõistmist samuti PKS § 101 lg 3 määras, tuues välja võlgnevuse kogusumma 3123,75 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja ühekordse elatise võlgnevuse perioodist 16.09.2023–15.09.2024 kogusummas 3123,75 eurot.
20. Elatise nõue edasiulatuvalt alates hagi esitamisest, s.o alates 20.09.2024 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus rahuldab hagi ja määrab lapse põhjendatud elatise alates 20.09.2024 PK § 101 lg 3 ja 4 sätestatu kohaselt kindlaks, lähtudes alljärgnevast: 14.
21. Hageja ei ole hagis välja toonud enda põhivajadusi. Hagiavalduse kohaselt viibib asutusepõhisel asendushooldusteenusel XXXes ning õpib XXX 9-ndas klassis. Eestkostjale teadaolevalt käib kostja B. tööl bussijuhina ning omab igakuist sissetulekut. Kostja B. ei osale hageja alaealise lapse A. hoolduse tagamises ega kasvatamises. Nagu kohus märkis punktis 16, kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada. Kostja on ka väljatoodud hagiavalduse väidetega nõustunud (

§ 407lg 1 viimane lause).

14.

1. Elatise baassummat (otsuse tegemise hetkel 272,76 eurot) indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega, Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga osa Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega ning seaduses sätestatud lapsetoetuse (otsuse tegemise hetkel 80 eurot) muutumise korral, arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust. 14.
3. Hageja nõuab elatist vaid baassummas, milleks on otsuse tegemise hetkel 272,76 eurot. Hageja ei ole elatisele juurde lisanud kohustatud vanema varalise sisu 3%. Hageja ega hageja seaduslik esindaja ei saa muid toetuseid. Kuna hageja ei ole elatise nõuet arvutades lisanud 3% kohustatud isiku sissetulekust, siis kohus seda välja ei mõista. Seega tuleb elatis välja mõista baassummas 272,76 eurot.
4. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus B.-lt välja muutuvas suuruses elatise A. kasuks alates hagiavalduse esitamisest, s.o 20.09.2024 kuni A. täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX) igakuuliselt 272,76 eurot (elatis koosneb baassummast 272,76 euro).
5. Elatise tasumise tähtaja ja viisi kindlaksmääramine. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hageja on palunud määrata, et elatis kantaks üle iga kuu kümnendaks kuupäevaks. Alaealine on kohtumenetluse ajal saanud täisealiseks (XXX), seega tuleb elatise võlgnevus ja elatis tasuda A. arveldusarvele XXX Swedbankis.
6. Juhul, kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, tuleb kostja poolt tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulude jaotus 4 2-24-14205
7. Tulenevalt

§ 173

lg 1 ja

§ 174

lg 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks.

§ 164lg 1 tulenevalt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud menetluskulude täies ulatuses kostja kanda jätmine, kuivõrd kostja oma sissetuleku ja varakohta teavet ei ole andnud ega hagile tähtaegselt vastanud, ehkki on hagimaterjalid kätte saanud. 19.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Arvestades hagi täielikku rahuldamist, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg-st 2 tulenevalt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskulud puuduvad, mistõttu jätab kohus menetluskulud välja mõistmata. 20. Hagihind

§-ide 124 ja 129 lg 2 kohaselt määratakse hagihind raha maksmisele suunatud hagi puhul nõutava rahasummaga. Eeltoodust tulenevalt on käesoleval juhul hagihind lapse üheksa kuu elatise nõude suurus so. 1 kuu elatis 272,76 eurot * 9 kuud = 2454,84 eurot, millele lisandub tagasiulatuva elatise nõue summas 3123,75 eurot, seega kokku 5578,59 eurot. Kaja esitamine 21. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (Riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 5