← Eesti

2-24-1123/23

Obsah (8)§ 430§ 428§ 432§ 173§ 168§ 150§ 195§ 64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad ja Harju Maakohus Hannes Olev Katalyn Tähismaa 10. jaanuar

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled avaldasid ja kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas

§ 432ja § 457 lg 1 sisust.

Pooled palusid lahendada taotlused kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks ning poole tasutud riigilõivust tagastamiseks kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab

§ 430lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada

§ 428lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 430

lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 2.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Koos kompromissiga on kohtule esitatud taotlus käesolevas tsiviilasjas tasutud 735 euro ehk poole riigilõivu tagastamiseks.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja tasunud käesolevas tsiviilasjas Harju Maakohtule hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1470 eurot. Hageja ja kostja on sõlminud kompromissi ning esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu

§ 150

lg 2 p 1 alusel on hageja õigustatud taotlema hagilt tasutud poole riigilõivu tagastamist summas 735 eurot. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada riigilõiv 735 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja kontole.

§ 195

lg-s 1 on sätestatud, et kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel 2 tagatise. Käesolevas kompromissis pooled nõustusid, et kohus maksab hagejale tagasi tema arvelduskontole hagi tagamise tagatise summas 13 500 eurot, mille hageja tasus kohtu tagatiskontole 26.01.2024. Tulenevalt eelnevast kuulub hagi tagamise tagatis tagastamisele. Vastavalt poolte kokkuleppele ja tuginedes

§ 64

lg-le 2 ja § 661 lg-le 4 lühendab kohus kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kolme päeva jooksul määruse kättesaamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Hannes Olev kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.