lg 1 järgi käskmenetluses (kiirmenetlus) Süüdistatav N.Y , isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxx talu xxxxxxxx küla xxxxx vald xxxxx maaknd; EV kodanik; emakeel: eesti keel; kesk-eriharidus; töökoht: xx xxxxxxx OÜ; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 28.11-30.11.2019, s.o 3 päeva. Prokurör Milvi Pruus Kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas RESOLUTSIOON otsustas: Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253, § 254, § 256 5, kohus 1. Süüdi tunnistada N.Y
lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 (sada viiskümmend) päevamäära, mis keskmise päevasissetuleku (13, 70 eurot) alusel moodustab 2055 eurot. 2.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 3 (kolm) päeva, mis moodustab rahalise karistuse 9 (üheksa) päevamäära, karistusaja hulka. Kandmisele kuulub rahaline karistus 141 (sada nelikümmend üks) päevamäära, s.o 1931, 70 eurot. 3.
lg 1 ja 3 alusel määrata, et rahaline karistus 1931, 70 eurot kuulub kandmisele ositi, alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 12 (kaheteist) kuu jooksul, igakuiselt kuulub 30ndaks kuupäevaks tasumisele 160, 97 eurot (v.a viimasel kuul 161,03 eurot). Rahaline karistus tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Tasumisel märkida viitenumber
Arvestades asjaolu, et N.Y süü ei ole suur ja temal on kindel sissetulek, tegi prokurör kohtule ettepaneku tunnistada N.Y süüdi
lg 1 järgi ning karistada teda rahalise karistusega 150 päevamäära (ühe päevamäära suuruseks arvestatud 13,7 eurot), s.o. 2055 eurot. Eelvangistus 28.11-30.11.2020, s.o. 3 päeva, mis moodustab 9 rahalise karistuse päevamäära, arvestada
lg 1 alusel karistuse kandmise hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata rahaline karistus 141 päevamäära, s.o. 1931.70 eurot.
alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 12 kuu jooksul kohustades N.Y-d tasuma alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust
2 1-20-8825 N.Y käitumises puuduvad teo õigusvastasust või tema süüd välistavad asjaolud.
Karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii karistust kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb üldjuhul lähtuda karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Lähtudes N.Y poolt toime pandud kuriteo asjaoludest ning temal tuvastatud alkoholijoobe suurusest, s.o 1,07 mg / l, hindab kohus N.Y süüd keskmiseks. N.Y karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kahtlustatavana ülekuulamisel väljendas ta kahetsust toimepandu üle, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna
Kuna kohus hindab N.Y süüd keskmiseks ning arvestades asjaolu, et ta käib tööl ja omab püsivat sissetulekut peab kohus võimalikuks N.Y-le põhikaristusena rahalise karistuse mõistmist. Kohus leiab, et rahaline karistus
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, mida tuleb kanda ühe aasta jooksul on piisav mõjutamaks N.Y-d edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et N.Y poolt toimepandud kuriteo raskust, asjaolusid ja tema isikut arvestades, on karistuse eesmärke saavutada prokuröri poolt taotletava rahalise karistuse mõistmisega. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.