1-16-685/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-685 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. septembri 2017 määrus L.U tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuste liik Süüdimõistetu L.U määruskaebus (ik XXX ), RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. septembri 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 14.03.2016 otsusega tunnistati L.U süüdi KarS § 424, § 329 ja § 203 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 2 aastat ja 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud ja 27 päeva vangistust. Mõistetud karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu 26.03.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud ja 27 päeva vangistust võrra ning L.U-le mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud ja 24 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 25.04.2016 ja lõpeb 18.01.
6. Viru Vangla esitas 18.07.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Viru Maakohtu 18.09.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata.
8. Arvestades L.U korduvat kriminaalkorras karistatust, kuritegude vägivaldsust, vangladistsipliini rikkumist ja riskitegurina alkoholi varasemat kuritarvitamist, puudub maakohtul veendumus, et süüdimõistetu hoiduks edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Asjaolu, et kinnipeetav on kiiduväärselt osalenud sotsiaalprogrammis ning tema vabanemisjärgseid elutingimusi saab hinnata positiivsena, sellist seisukohta ei muuda. Esmalt rõhutab maakohus, et kinnipeetav ei ole ka vangistuse tingimustes suutnud järgida seal kehtivaid reegleid. Olgugi tegemist ühe, samas 5-ööpäevase kartserisse paigutamise väärilise rikkumisega, näitab selline käitumine, et kinnipeetaval puudub tõsine tahe normikuulekaks eluks.
9. Teiseks tuleb L.U puhul olulise riskifaktorina vaadata tema varasemat alkoholi kuritarvitamist. Maakohus ei sea kahtluse alla süüdimõistetu motivatsiooni kaineks eluviisiks, kuid nagu selgub vangla esitatud iseloomustusest, on kinnipeetav ka varem püüdnud vastavast pahest vabaneda, kuid see ei ole andnud tulemusi. Tema alkoholi tarvitamise ja kuritegude vahel on aga otsene seos. Seega tuleb nimetatus näha ohtu vaatamata isiku väitele oma senise elu ja tegevuse revideerimisest.
10. Kokkuvõtvalt maakohus leidis, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja karistuse kandmise ajal uue õigusrikkumise (distsiplinaarkaristus) toimepanemise fakti.
11. Maakohus leidis, et ei ole põhjendatud esimese võimaluse avanemisel L.U ennetähtaega vangistusest vabastada, sest tal on karistust veel üle 2 aasta kanda ning selle aja jooksul saab ta kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Määruskaebus
12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu L.U , kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
13. Kaebuse esitaja selgitab, et ühe distsiplinaarkaristuse põhjal ei saa teha järeldust, et süüdimõistetu käitumine ei ole seaduskuulekas. L.U-l puuduvad süstemaatilised rikkumised, mistõttu ei saa temalt ära võtta võimalust ennetähtaegselt vabaneda.
14. Mis puudutab L.U alkoholitarvitamise harjumusi, siis siinkohal selgitab süüdimõistetu, et kui ta peaks vabaduses alkoholi tarvitama, siis ta satuks tagasi kinnipidamiskohta, mida ta ei soovi. Vangistus on muutnud L.U mõtlemisviisi, s.t probleemidele tuleb leida teistsuguseid lahendusi, kui alkohol.
15. Vangistuse jooksul on L.U aru saanud, kui valesti ta on käitunud ning süüdimõistetu soovib ennast muuta. Samuti palub L.U arvesse võtta, kui suurt tööd ta on vangistuses viibides teinud, mida maakohus ei ole arvesse võtnud. Kinnipeetav soovib vabanemise korral naasta oma perekonna juurde ning teda on vaja eeskätt poja kasvatamisel. 2 Ringkonnakohtu järeldused
16. Ka ringkonnakohus ei vabasta L.U vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
17. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning L.U ennetähtaegseks vabastamiseks.
18. Täitmata on ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal, s.o L.U omab kehtivat distsiplinaarkaristust. L.U on seisukohal, et ühe distsiplinaarkaristuse põhjal ei saa teha järeldust, et süüdimõistetu käitumine ei ole seaduskuulekas, kuna tal puuduvad süstemaatilised rikkumised. Siinkohal selgitab ringkonnakohus, et oluline ei ole mitte distsiplinaarrikkumiste koguarv, vaid see, kas süüdimõistetu on suuteline kinnipidamiskohas distsiplinaarrikkumistest üleüldse hoiduma, missugune tingimus on käesoleval juhul täitmata.
19. Samuti on õige maakohtu viide L.U varasemale alkoholitarvitamise harjumusele ning vägivallakuritegude toimepanemisele. L.U on ise küll optimistlikult meelestatud, et ta on suuteline vabaduses alkoholitarvitamisest hoiduma, kuid ringkonnakohtu hinnangul tuleks taolisse lubadusse suhtuda ettevaatusega. Vabaduses olles on L.U juba korra proovinud enda alkoholi-probleemiga tegeleda, pöördudes psühhiaatri poole, kuid sellest hoolimata jätkas tarvitamist. Samuti on L.U varasemalt katseajal viibides rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohus kindel, kas L.U suudaks vabaduses alkoholi tarvitamist vältida.
20. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et L.U agressiivne käitumine suureneb alkoholi tarvitanuna, muuhulgas on ta alkoholijoobes vägivalda tarvitanud ka oma pereliikmete suhtes, kelle juurde naaseks vabanemise korral elama. Seega ei ole kriminaalkolleegiumi hinnangul süüdimõistetu elama asumine elukohta, kus elavad ka tema abikaasa ja lapsed, kelle suhtes on L.U varasemalt vägivalda tarvitanud, asjaoluks, mis vähendaks uute kuritegude toimepanemise riski.
21. Ringkonnakohus peab positiivseks, et L.U on kinnipidamiskohas osalenud majandustöödel, võtnud osa sotsiaalprogrammidest ning riigikeele õppest. Kuid L.U korduvkaristatus (käesoleval hetkel omab nelja kehtivat kriminaalkaristust) kogumis asjaoludega, et süüdimõistetu on varasemalt kriminaalhooldusel viibides pannud toime uue kuriteo ning temale mõistetud karistus pöörati täitmisele, kaalub üles L.U iseloomustavad positiivsed asjaolud. Seega tuleb L.U ennetähtaegsesse vabastamisse suhtuda ettevaatusega ning käesoleval hetkel puudub ringkonnakohtul veendumus, et L.U suudaks vabaduses olles kriminaalhooldusreeglitele alluda ning uute kuritegude toimepanemist vältida.
22. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ei ole põhjendatud esimese võimaluse avanemisel L.U ennetähtaega vangistusest vabastada, sest tal on karistust veel üle 2 aasta kanda ning selle aja jooksul saab ta kinnistada oma positiivseid hoiakuid 3
23. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 18.09.2017 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus 4 Aarne Sarjas