1-16-685/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. september 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-16-685 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Enn Pustak Tõlk Riina Palmi Kohtuasi Viru Vangla materjalid B.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu B.N , i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel : xxxx Karistuse kandmise algus 25.04.2016 ja lõpp 18.01.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg 08.09.2017, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
2. RESOLUTSIOON Jätta B.N vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja B.N-ile. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.07.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.N-i vangistusest tingim isi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. 1 B.N on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 14.03.2016 otsusega KarS § 424, § 329 ja § 203 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 kohaldamisega mõistis kohus talle karistuseks 2 aastat 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja alates 30.04.2015 kuni 02.05.2015, so 3 päeva, karistusaja hulka ning mõistis B.N-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 8 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 26.03.2015 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa (11 kuud 27 päeva vangistust) võrra ning mõistis B.N-ile liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud ja 24 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 30.03.2016 ning karistuse kandmine algas 25.04.
3. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kurit eo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla B.N-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung B.N taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava sõnul asub ta vabanemisel elama naise ja noorema poja juurde. Avaldas, et ta põeb ravimatut haigust, mis mingil määral segab tema toimetulekut, kuid tööd teha ta saab. Selgitas, et probleemid peres tekkisid pärast isa surma, kui ta hakkas tarvitama alkoholi ja alkoholisõltuvuse diagnoosi kohta ei ole tal midagi lisada. Kinnitas, et on oma senise elu revideerinud ja palus kohtul end usaldada. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. B.N-i käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: tal on kehtiv distsiplinaarkaristus. Seega on oluline tingimus täitmata. Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seadusekuulekas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude dünaamika on muutunud: vägivaldsusele on lisandunud ulatusliku materiaalse kahju tekitamise komponent. 2 Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjär gselt elama abikaasa ja lapse juurde. Kodukülastuse käigus on välja selgitanud, et tegemist on perele kuuluva 3-toalise korteriga, mis sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning abikaasa on valveseadme paigaldamiseks nõusoleku andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Samuti on isikule garanteeritud xxxx töökoht xxxx, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et isik on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja on lõpetanud riigikeele õppe A1 tasemel, kuid A2 taseme õppest loobus. Alates 21.07.2017 töötab majandustöödel koristajana. Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka B.N-i suhteid pereliikmetega (abikaasa, 1 täiskasvanud ja 1 alaealine poeg), suheldakse telefoni teel ning abikaasa on valmis teda vabanemisel igati toetama. Samas olid isikul enne vangistust raskused just oma pereliikmete ga läbisaamisel - eelmises kuriteos olid kannatanuks abikaasa ja lapsed, ka on kinnipeetav olnud vägivaldne oma täiskasvanud poja suhtes ning väärkohelnud ja ähvardanud oma pereliikmeid. B.N on omal algatusel küll astunud samme perelepituse suunas ja abikaasa on andestanud mehele tema vägivaldse käitumise, kuid koduse vägivalla kordumist välistada ei saa. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Isikut on karistatud ka sõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Kinnipeetav tunnistab probleemi ja näeb seost alkoholi tarvitamise, vägivaldsuse ja toimepandud kuritegude vahel. On varem omaalgatuslikult püüdnud probleemi lahendada ja pöördunud psühhiaatri poole alko holisõltuvusest vabanemiseks, kuid tulemusteta. Ka eelmisel katseajal rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda alkoholi tarvitamisest, siis võivad tekkida taas konfliktid perekonnas ja kinnipeetav võib käituda vägivaldselt. Vangla iseloomustuse kohaselt vallandub agressiivsus ja vägivaldsus siis, kui B.N on alkoholijoobes, samas kipub isik põgenema probleemide lahendamisest ja selle asemel kuritarvitab alkoholi, seega on isikul probleemide lahendamise oskus puudulik. B.N tunnistab oma süüd ja vastutust, kuid ei kahetse tehtut. Vangla hinnangul on B.N ühiskonnas kõrgohtlik, ohustatud on pereliikmed ja kaasliiklejad. Oht on kõige tõenäolisem siis, kui tal tekib pereliikmete või teiste isikutega konflikt ja ohtu suurendab alkoholi tarvitamine. Arvestades B.N-i korduvat kriminaalkorras karistatust, kuritegude vägivaldsust, vangladistsipliini rikkumist ja riskitegurina alkoholi varasemat kuritarvitamist, puudub kohtul veendumus, et süüdimõistetu hoiduks edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Asjaolu, et kinnipeetav on kiiduväärselt osalenud sotsiaalprogrammis ning tema vabanemisjärgseid elutingimusi saab hinnata positiivseina, sellist seisukohta ei muuda. Esmalt rõhutab kohus, et kinnipeetav ei ole ka vangistuse tingimustes suutnud järgida seal kehtivaid reegleid. Olgugi tegemist ühe, samas 5 -ööpäevase kartserisse paigutamise väärilise rikkumisega, näitab selline käitumine, et kinnipeetaval puudub tõsine tahe normikuulekaks eluks. Teiseks tuleb B.N-i puhul olulise riskifaktorina vaadata tema varasemat alkoholi kuritarvitamist. Kohus ei sea kahtluse alla süüdimõistetu motivatsiooni kaineks eluviisiks, kuid nagu selgub vangla esitatud iseloomustusest, on kinnipeetav ka varem püüdnud vastavast 3 pahest vabaneda, kuid see ei ole andnud tulemusi. Tema alkoholi tarvitamise ja kuritegude vahel on aga otsene seos. Seega tuleb nimetatus näha ohtu vaatamata isiku väitele oma senise elu ja tegevuse revideerimisest. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanem isel (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja karistuse kandmise ajal uue õigusrikkumise (distsiplinaarkaristus) toimepanemise fakti. Ka märgib kohus, et ei pea põhjendatuks esimese võimaluse avanemisel B.N-i ennetähtaega vangistusest tingimisi vabastada. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 2 aasta, seega on isikul võimalik järgmise ennetähtaega tingimisi vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 30.10.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
4. septembri 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 18.09.2017 kohtumäärus 1 -16-685 jõustus
5. novembril
6. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 4