KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.08.2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-685 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Jelena Laas Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Q.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Q.N , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 25.04.2016 ja lõpp 18.01.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg 13.08.2018, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta Q.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Q.N-ile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.05.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Q.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 14.03.2016 otsusega tunnistati Q.N süüdi KarS § 424, § 329, § 203 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1, § 68 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 25.04.
- 1 Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti Q.N-i vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Leiab, et 90% iseloomustuses kirjas olevast ei ole õige. Ta on küll need teod toime pannud, kuid sõlmis kokkuleppe kaitsja juuresolekul ja lootis kaitsja peale. Ta ei ole vanglas ravi saanud alkoholisõltuvuse vastu, kuid on kolmel korral külastanud psühholoogi, kes diagnoosis tal alkoholisõltuvuse. Peres on head suhted, tal on lapselaps, keda naine aitab ja väike pereäri, mis tegeleb lastele pidude korraldamisega. Tema tegeleb selles firmas erinevate asjadega, see töö meeldib talle. Osa aega kriminaalhooldusest toimus ilma rikkumiseta. Tal on kannatanuga kokkulepe, et hakkab kahju hüvitama peale vabanemist. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmete kohaselt 2 kehtivat kriminaalkaristust. Seega ei ole varasemad karistused isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, varem pani toime mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes olles, lisandus ulatuslik materiaalse kahju tekitamine avarii tagajärjel. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Kinnipeetaval on ka 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, millest järeldub, et isik ei suuda vangistuses range järelevalve all viibides alluda korraldustele ega järgida kehtestatud nõudeid, mistõttu puudub kohtul kindlus selles, et ta on oma kuritegelikust käitumisest teinud käesolevaks ajaks vajalikud järeldused. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Seega ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud. Positiivsena võib välja tuua, et peale eelmise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise läbivaatamist 201
- aastal, on kinnipeetav lisaks varasematele täitmiskavas ettenähtud tegevustele läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening järeltegevuse, vägivaldset käitumist käsitleva sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ja vestluse psühholoogiga perevägivalla teemal. Kinnipeetaval on olemas elukoht koos abikaasa ja alaealise pojaga korteris, kus elas ka enne vangistust ning kus on varem oma abikaasa ja laste suhtes kasutanud vägivalda. Enne vangistust ametlikult ei töötanud, oli xxxx ulatuses töövõimetu ning sissetuleku moodustasid pension ja ettevõtlusest saadav tulu. Vanglas olles töötab koristajana, kuid on esinenud ka tööst keeldumist, viimane distsiplinaarkaristus on määratud tööst keeldumise tõttu. Kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökoht ja kindel igakuine sissetulek, mis aitab tal võlgnevusi tasuda. Varem oli raskusi perekonnaliikmetega läbisaamisel, kuid väidetavalt on nüüdseks suhted paranenud, abikaasa on talle andestanud ning suheldakse telefoni teel ja kokkusaamistel käies. 2 Käesolev kuritegu on toime pandud alkoholijoobes olles. Vanglas on diagnoositud alkoholisõltuvus. Tunnistab, et kuritarvitas alkoholi ja näeb enda sõnul seost alkoholi tarvitamise ja toimepandud kuriteo vahel. On varem püüdnud alkoholi tarvitamise probleemi lahendada kodeerimisega, kuid jätkas tarvitamist. Vangla iseloomustusest nähtub, et sotsiaalprogrammide läbimise järgselt on kinnipeetava motivatsioon oma käitumist muuta jätkuvalt madal. Ta tunnistab toimepandud kuritegu, kuid ei kahetse tehtut. Samuti ei näe kinnipeetav oma elus probleeme ning leiab, et vihaga tal probleeme ei ole. Lähtudes eeltoodust ning asjaolust, et kinnipeetav on ka varem kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ning pannud toime uue kuriteo, ei ole kohus käesoleval ajal veendunud, et kinnipeetav tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral on võimeline katseaja edukalt läbima. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaegset vangistusest vabanemist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Q.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Tartu Ringkonnakohtu 01.11.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
- Jätta Viru Maakohtu
- augusti 2018 määrus muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
- Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Ahto Sirendi Advokaadibüroo kaudu 300 (kolmsada) eurot 24 senti, sealhulgas käibemaks 50 (viiskümmend) eurot 4 senti, vandeadvokaat Ahto Sirendile süüdimõistetu Q.N-ile määratud korras kaitse teostamise eest.
- Menetluskulud jäävad süüdimõistetu Q.N-i kanda. Süüdimõistetu Q.N-il tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigikohtu 12.12.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu jätta Q.N-i kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi määruskaebus menetlusse võtmata. 27.08.2018 kohtumäärus 1-16-685 jõustus
- detsembril
- a Riigikohtu kohtumäärusega. Referent /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne 3