KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. jaanuar 2020, Tartu Kriminaalasja number 1-19-9556 (19278001098) Kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungi sekretär Hanna

) § 121 lg 2 p-de 2 ning 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Mariken Arro Süüdistatav M.B . Isikukood XXX; elukoht XXX; kodakondsus määratlemata; XXX; kriminaalkorras karistatud korra, Tartu Maakohtu 22. mai 2018 otsusega

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi; tõkendit ei ole RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 248 lg 1 p -st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1. Tunnistada M.B süüdi

§ 121

lg 2 p-de 2 ning 3 järgi korduvas kehalises väärkohtlemises lähisuhtes ja karistada teda 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega. 2.

§ 73

lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendada M.B-le käesoleva kuriteo eest mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 22. mai 2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-4313 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu 27 päeva pikkuse vangistuse võrra ja mõista M.B-le liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust. 3.

§ 73

lg 4 ja § 69 lg 1 alusel asendada M.B-le mõistetav 1 aasta 7 kuu 27 päeva pikkune vangistus 597 tunni üldkasulikku tööga. See töö tuleb

§ 69lg 3 alusel ära teha 2 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

4.

§ 69

lg 4 alusel peab M.B üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

M.B peab: 4.

1. elama XXX; 1 4.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks; 4.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75lg 2 p 1 alusel kohustada M.B-d heastama K.P. (P, isikukood XXX ) kuriteoga tekitatud kahju, makstes hiljemalt 30. märtsiks 2020 nelisada viiskümmend

§ 75

lg 2 p 2 alusel keelata M.B-l üldkasuliku töö tegemise ajal alkoholi tarvitamine. 7.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada M.B-d üldkasuliku töö tegemise ajal osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. 8.

§ 75

lg 4 alusel kohustada M.B-d registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

1. Arvata menetluskulude hulka sundraha 876 eurot. Jätta sundraha 66 euro ulatuses riigi kanda. Mõista sundraha 810 euro ulatuses ja kohtueelses menetluses menetluskulude hulka arvatud riigi õigusabi tasu 129,60 eurot, kokku 939,60 eurot välja M.B-lt . Menetluskulud tuleb M.B-l tasuda ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates võrdsetes osades summas 78,30 eurot hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks kontole, mis on märgitud otsusele lisatud makseinfolehel. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
2. Kannatanud R.Z. ja K.P. taotlevad KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel nende teavitamist M.B ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates
3. jaanuarist
4. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
5. peatüki
6. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 2 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. PÕHIOSA Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse M.B-d kahes kehalises väärkohtlemises. Tartu Maakohtu
7. mai 2018 otsusega

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi mõistetud M.B pani uued kehalised väärkohtlemised toime nii: -

1. aprillil 2019 kella 00:30 paiku kasutas ta alkoholijoobes olnuna Tartumaal Kambja vallas XXX asuva XXX saunas füüsilist vägivalda K.P. suhtes: ta lõi kannatanule kaks korda rusikaga vasaku silma piirkonda, mille tagajärjel lõi kannatanu oma pea vastu seina. Sellise tegevusega põhjustas M.B K.P. füüsilist valu, vasaku silmalau ja silmaümbruse lahtise haava, ninapaistetuse ja hematoomi vasaku silma ümber; -
2. juunil 2019 kella 22:30 paiku jälle alkoholijoobes olles kasutas ta füüsilist vägivalda oma perekonna elukohas aadressil XXX oma abikaasa R.Z. suhtes: ta tõukas kannatanu kõhuli põrandale ja väänas viimase parema käe selja taha ning hoidis samal ajal kannatanu vasakust käest kinni. Sellise tegevusega põhjustas M.B R.Z. füüsilist valu ja hematoomi vasakule käele. Sündmust nägi pealt ja sellesse sekkus osapoolte XXX. Seega pani M.B toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes ja korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu Süüdistatava M.B , tema kaitsja vandeadvokaadi Karl Saavo ja abiprokuröri Mariken Arro vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on M.B-le mõistetavaks karistuseks

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 1 aasta 2 kuud vangistust.

§ 73

lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendatakse M.B-le käesoleva kuriteo eest mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 22. mai 2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-4313 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu 27 päeva pikkuse vangistuse võrra ja mõistetakse M.B-le liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust.

§ 73

lg 4 ja § 69 lg 1 alusel asendatakse M.B-le mõistetav 1 aasta 7 kuu 27 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis ümberarvestatuna teeb 597 (viissada üheksakümmend seitse) tundi üldkasulikku tööd, mis

§ 69

lg 3 alusel tuleb ära teha 2 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel peab M.B üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule.

§ 75lg 2 p 1 alusel tuleb M.B-le määrata kohustus heastada K.P.

kuriteoga tekitatud kahju 450 eurot hiljemalt 30. märtsiks 2020, kandes nimetatud summa K.P. arvelduskontole nr XXX (SEB Pank) kas ühekorraga või ositi.

§ 75

lg 2 p 2 alusel tuleb M.B-l keelata üldkasuliku töö tegemise ajal alkoholi tarvitamine.

§ 75

lg 2 p 8 alusel tuleb M.B-d kohustada üldkasuliku töö tegemise ajal osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku äranägemisel.

§ 75

lg 4 alusel tuleb M.B-d kohustada registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire 3 diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus (aadress: Raja 31, Tartu; registratuuri tel: 731 9100) ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb M.B

§ 121lg 2 pde 2 ning 3 järgi süüdi mõista.

Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel tuleb M.B-lt välja mõista 450 eurot K.P. kasuks. Kokkuleppes on märgitud, et CD-plaat kõnesalvestustega tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus jätab CD -plaadid tõepoolest toimikusse, aga ei kajasta seda infot otsuse resolutsioonis. Nimelt ei ole plaadid kohtu hinnangul asitõendid. KrMS § 124 lg 1 järgi on asitõend kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. Seega on asitõendi olemuslikuks tunnuseks see, et ta on asendamatu. Asendamatu võib olla ka meediasalvestusega plaat: nt kui selle plaadiga lõigates on tekitatud kellelegi tervisekahjustus (siis on plaat kuriteo toimepanemise vahend), kui sellel leidub nt sõrmejälgi või ilmselt ka siis, kui seda plaati kasutati kuriteo toimepanemiseks sellel olevate failide abil (nt sisaldab plaat piraattarkvara või sellel olevate videote teel pressiti kelleltki midagi välja). Praegu millegi sellisega tegemist pole: viidatud plaat ei ole kuidagi asendamatu, vaid kannab endas faile, mis on sinna salvestatud mingilt muult andmekandjalt. Seega on tegemist andmekandjaga, nagu on andmekandjateks kriminaaltoimikus olevad paberid. Et plaadilt oleva teabe tajumine eeldab erinevalt paberitest abivahendi (arvuti) olemasolu, ei muuda plaati asitõenditeks. Seetõttu jätab kohus plaadi osas otsuse resolutsioonis seisukoha võtmata. Plaadiga tuleb talitada täpselt nii, nagu muude toimikus olevate asjadega, st paberitega: ta jääb kriminaalasja materjalide juurde ehk toimiku vahele. KrMS § 245 lg 1 p 12 järgi tuleb kokkuleppes märkida menetluskulud, mida ongi praegu tehtud. Kokkuleppe järgi on selles kriminaalasjas menetluskuludeks teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev 810 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 129,60 eurot (kokku 939,60 eurot). Kokkuleppe sõlmimise hetkel oli sundraha teise astme kuriteo puhul KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse

1. detsembri 2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 järgi tõepoolest 810 eurot. Tänasel päeval on sundraha aga 876 eurot (vt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse
2. detsembri 2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1). Kohus peab KrMS § 3 lg 2 järgi lähtuma otsust tehes kehtivast, mitte aga varasemast menetlusõigusest – seda isegi juhul, kui kehtetuks tunnistatud reeglistik on süüdistatava jaoks soodsam (vt nt K. – KrMS. Kommentaar, § 3/5). Seega peab kohus lähtuma sellest, et sundraha suurus on 810 eurot. Kuivõrd kohus ei saa kokkulepet muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-7-16, p 5.3), tuleb kõigepealt kõne alla kokkuleppe n-ö kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kohus aga leiab, et võimalik on seadusest kinni pidamine ka ilma kokkulepet muutmata. Nimelt on seaduses ette nähtud võimalus jätta osa menetluskulusid riigi kanda: vt KrMS § 180 lg 3 teine lause. Praegusel juhul seda teha tulebki. M.B majanduslik olukord XXX, sest M.B on XXX. KrMS § 4 180 lg 3 teise aluse alusel tuleb sundraha 66 euro ulatuses jätta riigi kanda. Sundraha 810 euro ulatuses ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 129,60 eurot (kokku 939,60 eurot) tuleb vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb M.B-l tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates: iga kuu lõpuks on vaja maksta vähemalt 78,30 eurot. Et kannatanud R.Z. ja K.P. avaldasid KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel soovi, et neid teavitataks M.B ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, tuleb see soov vastavalt KrMS § 313 lg 1 p-le 101 käesoleva otsuse resolutsioonis ära märkida. Kuna M.B-le mõistetud vangistus võidakse hiljem täitmisele pöörata, ei välista vangistuse asendamine üldkasuliku tööga võimalust, et kannatanuid R.Z. ja K.P. tuleb teavitada M.B Zavjlovi ennetähtaegsest vabastamisest või põgenemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ 5