lg 1 ja § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises Menetlusalune isik D.D isikukood XXX, xxx kodanik, xxx, elukoht: xxx Kohtuväline menetleja PPA Ida prefektuuri esindaja Triin Pihlak Asja läbivaatamise kuupäev 5.01.2024 avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON: Juhindudes VTMS §§ 107, 108, 109, 111, 113,
Süüdi tunnistada D.D 04.01.2024 kell 14:30 - 15:04 Ida-Virumaal, Jõhvi linnas Rahu tn 38, avalikku korra rikkumises, s.o
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ja avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamises, s.o
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ning
lg 1 alusel mõista D.D-le
Poolte seisukohad Kohtuvälise menetleja esindaja palus mõista D.D-le karistuseks (
Isikul on juba olemas 5 kehtivat karistust, sh
Temale määratud trahvid on tasumata. Käitus avalikus kohas ebasündsalt, halvustas ametiasutust, nimetades politseid prügikonteineriks, avalikus ruumis viibinud teised isikud olid häiritud. Samuti solvas ametikohustusi täitnud politseiametnikku. Isik xxx. D.D palus asendada karistus üldkasulikke töödega. See oleks kasulikum kui arest. Uuritud tõendid Kohtus üle kuulatud tunnistaja A L ütluste järgi puutusin menetlusaluse isikuga kokku Jõhvi politseis. See oli peale kella 14. Tulime perekonnaga koos, et pikendada dokumentide kehtivusaega. Umbes 20-30 minuti pärast see noormees (s.t menetlusalune isik) köitis minu tähelepanu ebakindla kõnnakuga. Ta läks vastuvõtuakna juurde, siis kaos vaateväljast ja umbes 10 minuti pärast haaras ta kogu ootesaali tähelepanu, sest ta rääkis valju häälega, väljendus ebatsensuurselt, ebaadekvaatselt liikus ringi, vajutas nuppe. See kestis umbes 15-25 minutit. Läksin tema juurde, tegin märkuse, et väljendub ebatsensuurselt, hoiatasin, et võin kutsuda politseid, ta lubas, et käitub rahulikult ja siis juba tulid politseinikud ning noormeest viidi eraldi ruumi. Pärast viidi teda kiirabiautosse juurde. Kui ta oli väljas, siis hakkas vastupanu osutama. Selle käigus rääkis, et tahab WC-sse. Ta kogu aeg väljendus ebatsensuurselt. Kellegi konkreetselt suhtes ei väljendanud ebatsensuurselt. Enne seda väljendus ebatsensuurselt politsei suhtes. Ootesaalis oli umbes 20 inimest. Arvan, et nad kuulsid kuidas ta (s.t menetlusalune isik) väljendus ebatsensuurselt. Ise läks tema juurde, sest ta istus minu laste kõrval ja väljendus ebatsensuurselt. Oli veel väiksemaid lapsi ja noorukeid, umbes 4-5 inimest. Noormehe käitumine ärritas mind, häiris moraalselt, sest avalikus kohas ei tohi nii väljenduda, seda enam et politseis… Ühel hetkel noormehe näole olid joonistatud mingid joonised. Oli nagu indiaanlane. Ühel hetkel tuli ooteruumi ja jooned olid näo peale joonistatud. Ta üritas saada tuttavaks neidudega, aga neiu kõrval oli tema noormees… Tundsin alkoholilõhna temalt… Käitumine oli pealetükkiv ja ebasobilik avalikus kohas käitumisele, rahu oli rikutud. Tunnistaja M S ütluste järgi esimest korda nägin teda (s.t menetlusalust isikut) Jõhvi politseijaoskonnas. Viis oma isa ja õde, et vahetada dokumendid. Pani teda (s.t menetlusalust isikut) tähele, kui ta istus toolil, kus lapsed joonistavad. Ta võttis kirjaplanke ja joonistas neile. Selle juures väljendus ta vene keeles ebatsensuurselt, asutuse (politsei) suhtes, et see on „musarnja“ – venek prügikast (venek „musor“ – prügi). Rääkis, pöördudes kõigile, kes on saalis viibinud (saalis oli 15-20 inimest ootel), et „kõik me oleme suures prügikastis, sest siin on palju prahti“, ta pidas silmas politseitöötajaid ja korrakaitsjaid. Seda ta kordas kogu aja kestel. Kuulsin seda vähemalt kolmel korral. Seda kõike rääkis ta naeru saatel. Samuti liikus ta saalis, mitmel korral karjus valju häälega, hirmutas sellega inimesi, kes ootasid oma järjekorra numbrit. Mingil hetkel võttis ta punast värvi markerit, eemaldus WC suunas. Mõne aja pärast tuli ta tagasi ja ta nägu oli üle joonistatud, värvitud. Hakkas veel kõvema häälega väljenduma ebatsensuurselt, hakkas segama ootajaid, karjus – „mida me siin kõik ootame“… Siis saabus patrull… Ta alguses ei täitnud politseinikke korraldust minna nendega kaasa. Ütles, et ei sega kedagi, lihtsalt istub siin ja joob vett. Mõnda aega politseinikud palusid teda minna nendega kaasa ja siis ta lõpuks läks patrulliga ära. Kõik, kes olid ootesaalis olid šokis toimunust, sest olid riigiasutuses ja ei saanud oletada, et satuvad sellisesse olukorda, kui noormees hakkab neid segama, hirmutama oma käitumisega. Selline käitumine halvustab riigiasutuse miljood… Olin ka ise häiritud, ei osanud arvate, et võib sattuda sellisesse olukorda… Minu ja minu pereliikmete rahu oli häiritud… Eelnev tunnistaja on üritanud rääkida selle noormehega, aga noormehel oli ükskõik… Tunnistaja A Mi ütluste järgi eile olin välijuhi ülesannetes. Teenindussaalist helistati, et keegi noormees käitub ebaadekvaatselt, häirib avalikku korda ja väljendab ennast ebatsensuurselt. Paluti saata saali patrull. Reageerisin ise koos paarilisega. Alguses oli arusaamatu, mis toimub, kuna saabumisel saalis oli olukord rahulik. Siis suhtlesin klienditeenindajaga, kes ütles, et minge vaadake saalis noormehe käitumist ja inimesed saalis võivad rääkida kuidas noormees on käitunud. Rääkisin tunnistajatega läbi, nad osutasid sellele noormehele (s.t menetlusalusele isikule). Suundusin tema poole koos paarilisega. Andsin talle käskluse tutvustada ennast, ta alguses seda ei teinud, palusid teda tulla meiega koos vestluste ruumi. Peale mitut käsku ta nõustus ja suundusime vestlusruumi. Edasi isik muutus agressiivseks, vist sai aru, et tema suhtes kasutatakse kas kinnipidamist või muid vahendeid. See talle ei meeldinud, hakkas ’sinatama’, tema käitumine muutus omamehelikuks. Võttis agressiivse hoiaku ja selle peale pidin kasutama tema suhtes käerauad. Kuna isik oli tuvastamata, küsisin, kus asub tema isikuttõendav dokument. Ta istus rahulikult ja jätsin paarilist (E M) temaga, et ta valvaks teda. Ise liikusin tagasi avalikku ruumi, kus küsitlesin ja tuvastasin häiritud isikuid ja võtsin nendelt andmeid. Peale seda hoiatasin paarilist ja läksin vaatama, kas menetleja on oma kabinetis. Käisin mitu korda sinna-tagasi, alguses mõtlesin, et ise alustan menetlust. Menetleja oli hõivatud. Kui sain teda kätte, siis menetleja ütles, et tegeleb sellega ise. Siis paariline hakkas raadiojaama teel hüüdma appi, ei kuulnud hästi, levi oli kehv, jooksin tema poole. Vestlusruumis nägin, et noormehe näost jookseb verd. E rääkis, mis toimus: isik avaldas, et soovib ennast ära tappa ja lõi ennast näoga vastu kirjutuslauda. Minu juuresolekul ta samuti üritas lüüa ennast näoga vastu lauda. Füüsilise jõuga takistas seda tegevust. Samal ajal isikule oli kutsutud kiirabi, mis jõudis 5-7 minuti pärast kohale. Isiku käitumine muutus kogu aeg. Kord oli rahulik, siis muutus jälle agressiivseks. Palus, et viiksin teda WC-ruumi, tahtis kõvasti. Kuna käed olid kinnitatud selja taga, selgitasin, et selleks ta peab maha rahunema. Isik aga oli rahutu ja ei andnud seda võimalust. Kui saabus kiirabi suundusime isikuga õue. Tee peal ta muutus agressiivseks, ei soovinud meiega koos minna, rakendasin vahetut sundi ja jätkasime teekonda kiirabiautosse, kus ta ei soovinud alluda meditsiiniabi andmisele ja hakkas mind solvama vene keeles ebatsensuurselt. Selle peale sain aru, et peab sisse lülitama vormikaamerat. Pool seda, mida ta rääkis, seda salvestisel pole. Kiirabiautos muutus taas agressiivseks, hakkas jälle lööma ennast peaga, reageeris sellele füüsilise jõuga, surus teda maha. Esmaabi osutamine käiski niimoodi, surudes teda kinni. Enne esmaabi osutamist viis teda WC-sse. Minnes tagasi, kui liikusime patrullsõidukisse, kus isik sai aru, et läheb kinnipidamiseks, muutus uuesti agressiivseks, istudes patrullsõidukisse paremale ta ei andnud alguses võimalust turvavööd kinnitada, seejärel pidime kasutama tema suhtes ebatavalist konvoeerimist, kõrvaliste viiakse allapoole ja iste lastakse alla, ta hakkas kohe lööma ennast peaga vastu sõiduki ust, selle peale sain aru, et peab ise istuma tema kõrvale taha, palusin teda mitte käituda nii, kuid ta jätkas. Patrullsõidukis jätkas minu solvamist. Liikusime temaga Viru vanglasse, terve teekonda ta ei allunud korraldustele. Käitus omamehelikult. Pidevalt üritas osutada vastupanu. Sellepeale pidi suruma tema pead juhi kõrvalistuja istme vastu. Niipea kui lasi natuke lõdvaks ta hakkas kohe karjuma, solvama ja püüdis pead tõsta. Rääkis oma tuttavatest maadlejatest, kes maadlevad (minust) paremini, samamoodi käitus ka vangla töötajate suhtes. Kui pandi kambrisse ta kõvasti karjus, ropendas ja tekkis tunne, et jätkas peaga löömist… (Alkoholi)lõhnad olid tal küljes… Ootesaalis oli umbes 10 inimest, see oli päevane aeg, kell 15.05 juba panime käerauad. Tunnistajad rääkisid, et olid tema käitumisega häiritud, A, vanem meesterahvas oli šokis, et sedasi käitutakse Eestis, seda enam, et see toimus politseijaoskonnas. Peale A oli veel inimesi ja kõik olid häiritud. Teine tunnistaja rääkis ka noormehe käitumisest, et käis sinna tagasi, et keegi ei soovinud selle noormehega suhtlema aga ta ikka tuli ligi ja väljendus ebatsensuurselt… Minu solvamist kuulsid kiirabitöötajad. Solvangutest tundsin ennast väga häirituna… see puudutab isiksust aga mina ju täidan ametiülesandeid ja esindan Eesti riiki. Lisaks olid ka teised sõnad – „musor“ (venek), s.t prügi. Iseseisva tõendina olid uuritud videosalvestised Ida prefektuuri teenindussaali valvekaameratest ja A Mi rinnakaamerast. Teenindussaali valvekaamerate salvestiselt on näha, et saalis ootab oma järjekorda märkimisväärne hulk inimesi (vähemalt üle 15 inimest) ning menetlusalune isik aktiivselt liigub ootesaali piires, sh lastenurgas. Salvestiselt on näha ainult pildi, heli ei ole, seetõttu, mida D.D räägib ei ole kuulda. Tunnistaja Mi rinnakaamera salvestiselt (vt fail nimega „P24562 [04.01.2024 15_49_18]“) on näha, et D.D-l on käed raudus, politseinik viib teda kiirabiauto poole, seejuures D.D röökib arusaamatult kõva häälega. Siis räägib politseinikule „Suka, ne lomai… Tõ pidaras, tõ pidaras. Slõsh, tõ pidaras“ (venek) ehk „Lita, ära murra mind… Sa oled pederast, oled pederast. Kuuled või, oled pederast“. Kiirabitöötaja küsimusele, kuidas tema nimi on, vastab D.D, et tema nimi on „Šiva“. Tema nägu on üle joonistatud punase markeriga vms. Kiirabitöötaja küsimusele „mis juhtus“, vastab D.D, et ei tea, „prijehali vot sinije… politseinik… ne znaju, chto oni dojebalis do menja“ (venek), s.t „vot, tulid sinised, politseinikud… ei tea, mida nad tahavad minust“ ebatsensuurses vormis. Siis avaldab D.D soovi minna WC-sse. Politseiniku selgitusele, et „teid taheti viia WC-sse aga kuidas te käitute“, vastas D.D „Tõ chto jebanutõi?“ (venek) ehk „kas oled segi läinud“, ebatsensuurses vormis. Siis politseinik hakkab selgitama kiirabitöötajale, et D.D-d taheti viia WC-sse, aga niipea, kui võtavad temalt käerauad ära, hakkab ta saatma pikalt. Politseiniku küsimusele „kuidas ma saan viia WC-sse, kui sa ei allu korraldustele“, vastab D.D, et „nüüd allun“. Siis D.D-d viidi WC-sse ning tagasiteel kiirabiautosse seletab D.D kiirabitöötajale, mis juhtus, nimetades seejuures politseinikke – „musora“ (venek) ehk prügi, praht. Siis ei taha D.D minna kiirabiautosse, keeldub med.abi saamisest, palub lasta teda koju. „Ei teinud kellelegi midagi halba… jah, tegin nalja, aga milleks panna käed raudu“. Teine videosalvestis Mi rinnakaamerast (vt fail nimega „P24562 [04.01.2024 16_05_49]“) puudutab D.D toimetamist Viru vanglasse patrullautoga. Salvestiselt on kuulda, kuidas D.D röökib midagi arusaamatut, siis ühel hetkel räägib D.D Mile „tõ chjo, ohhujel?“ (venek), siis D.D nõuab „otpusti, pidaras“ (venek) ehk „lase lahti, pederast“. Siis ütleb Mile, et „tebe pizda“ ehk „sinuga on lõpp“, ebatsensuurselt, „kas arvate, et olete kõige tugevamad?... ma tunnen inimest, kes tegeleb aikidoga juba 15 aastat“.... siis pöördub D.D Mi poole sõnadega „tõ gandon“ ehk „sina kondoom“, siis saatis teda pikalt „poššol nahhui“ ehk „mine …“ . D.D kinnitas oma kohtus antud ütlustes, et tulime isaga vahetama ID-kaardi paroolid, kuna kaotas ära. Hakkas seal nalja tegema. Oli hea tuju. Saan aru, et see koht (politsei) ei ole sobilik nalja tegemiseks. Vist alkoholi mõjul. Vahest juhtub peaga. Olin alkoholijoobes. Umbes tund aega enne seda tarvitasin alkoholi, tee peal. Ei arvestanud, et hakkab nii mõjuma. Pean vähem tarvitama, aga kui alustan, siis läheb. Ei taha ennast piirata alkoholi tarvitamises. Ei märganud, millal olukord läks tõsisemaks, ei mäleta neiuga suhtlemist. Võtsin blankette ja joonistasin neile lastenurgas. Joonistasin enda näole kolmnurgad, niisama sümbolid. Kui sai uued paroolid, siis jätsime isaga hüvasti, ise läksin tagasi, sest soovisin tutvuda neiuga. Ei mäleta, kas väljendusin ebatsensuurselt ootesaalis. On probleeme mäluga. Võisin öelda sõna „prügikast“. Tahtsin vaid, et oleks rõõmus õhkkond, kuid seda ei juhtunud. Politseijaoskond ei ole selliseks tegevuseks sobilik koht, olen nõus. Eraldi ruumis lõin ennast peaga vastu kirjutuslauda. Ei tea, mis ajas välja nii. Kiirabiautos olin mõni minut. Politseinik on rääkinud solvamisest – ju siis tegin seda, kui ta ütles nii, siis oli nii. Ei mäleta, kas oli solvanud, kui viidi vanglasse patrullautoga. Politseisse suhtub üldiselt rahulikult, mitte kuidagi. Varasemalt on olnud kokkupuuteid politseiga. Varem on karistatud avaliku korra rikkumise eest ja narkootikumide eest. Narkootikume enam ei tarvita. Trahvid ei ole tasutud, võib olla mingi raha oli maha võetud. Elan hüvitistest, praegu teen üldkasulikke töid. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et 4.01.2024 menetlusalune isik D.D , ajavahemikus kell 14.30-15.04, viibides Ida prefektuuri teenindussaalis aadressil Rahu 38, Jõhvi, rikkus korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 2, mis sätestab, et „Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada“. Käitudes prefektuuri teenindussaalis teisi ootesaalis viibijaid ja prefektuuri töötajaid häirival viisil (sh väljendudes kõva häälega ebatsensuurselt, ka alaealiste laste juuresolekul ning nimetades politseiaustust prügikonteineriks) pani E.Issaokv toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise. Sellega on täidetud avaliku korra rikkumise ehk
D.D pani selle teo toime tahtlikult, sest, nagu ta ise tunnistab, tahtis tõsta teiste ootesaalis viibijate meeleolu. S.t pani selle väärteo toime otsese tahtlusega ehk teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. Kohtus ülekuulamisel kinnitas D.D ise, et saab aru, et tema sõnad ja käitumine politseiasutuses olid kohatud, viidates enda alkoholijoobele. Viimane aga ei vabasta teda vastutusest ega vähenda tema süü raskust. Samuti, kui kohale oli saabunud politseiametnik M, D.D-d viidi eraldi ruumi ja sealt, käed raudus, kiirabiautosse, solvas D.D mitmel korral avaliku korda kaitsvat võimuesindajat A M’it seoses tema ametikohustuste täitmisega ebatsensuursete sõnadega „pidaras, ebanutõi, musor, gandon“. Sellise tegevusega väljendas D.D enda lugupidamatust õiguskorda kaitsva isiku, nimelt politseiametnik Mi suhtes ning tema tegudega on täidetud
Ka selle väärteo pani D.D toime otsese tahtlusega, teades, et ta solvab politseiametnikku (M oli patrullpolitseiniku vormiriietuses ja tuli kohale, reageerides väljakutsele ehk täites oma ametiülesandeid) ning solvamine oli seotud just viimase poolt oma ametiülesannete täitmisega (M viis teda eraldi ruumi, sealt kiirabiautosse ja pärast vanglasse, millega D.D ei olnud nõus ja sellega seoses solvas politseiametnikku Mit). Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole. KARISTUS
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest nähakse karistusena ette rahatrahv kuni 100 trahviühikut või arest.
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest nähakse karistusena ette rahatrahv kuni 300 trahviühikuni või arest. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja karistusettepanekuga ning leiab, et süüdistatavat tuleb karistada arestiga. D.D-le varem määratud trahvid on tasumata. Ta on ise tunnistanud, et elatub vaid sotsiaaltoetustest. Seega tal puuduvad trahvi tasumiseks rahalised vahendid ning isegi kui see raha oleks tal olemas. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 9 ja varasemad).
Seega aresti sanktsiooni keskmine määr on 15 päeva aresti. Süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, teo toimepanemise asjaolud. Kohtu arvates süüdistatava süü raskus vastab keskmisele määrale nii avaliku korra rikkumise kui politseiametniku solvamise osas. Viibides tööajal Jõhvi politseijaoskonna teenindussaalis, mis oli oma järjekorda ootavaid inimesi täis, väljendus D.D korduvalt ebatsensuurselt, sh alaealiste laste juuresolekul, samuti nimetas politseid prügikonteineriks. Menetlusalune isik on ise tunnistanud, et selline käitumine on sobimatu, õigustades ennast sellega, et oli alkoholijoobes ja tahtis vaid tõsta teiste inimeste tuju. Need vabandused ei ole, kohtu arvates, piisavad toime pandud rikkumise õigustamiseks. Teades, et teda ootab ees minek politseisse (et vahetada ID-kaardi paroolid välja), pidi D.D hoiduma alkoholi tarbimisest või siis lükata politsei külastamine teiseks ajaks, mil ta on kaine. Kui ta juba tuli politseijaoskonda alkoholijoobes, siis pidi D.D pärast soovitu (ID-kaardi paroolide) kätte saamist lahkuma sellest avalikust kohast, et mitte häirida seal viibinud isikute rahu. Selle asemel hakkas D.D hulkuma teenindussaalis ringi, pealetükkivalt otsima kontakti politseisse oma asjade korraldamiseks ilmunud isikutega, väljenduma kõva häälega ebatsensuurselt, joonistama oma nägu markeriga üle jne. Samuti võimuesindaja solvamise osas pidi D.D aru saama, et ta on ise tekitanud oma pealetükkiva ja teiste rahu häiriva käitumisega vajaduse politseipatrulli välja kutsumise järele, mistõttu pidi ta alluma politseinikke korraldustele, sh korraldusele minna kiirabiautosse, seda enam, et kiirabi kutsuti jällegi D.D enda enesevigastava käitumise pärast (kui ta hakkas lööma ennast peaga vastu kirjutuslauda politseijaoskonna vestluste ruumis). Samuti pidi ta alluma politseinikke korraldustele, kui teda viidi Viru vanglasse. Kuid selle asemel muutus D.D agressiivseks ja solvas korduvalt patrullipolitseinikku Mit, kes oli vormiriietuses ja täitis oma ametiülesandeid. Seega, ka selles osas vastab D.D’i süü raskus keskmisele määrale. Kohus ei tuvasta karistust raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse D.D kahetsust.
lg 1 järgi kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Antud juhul raskema karistuse näeb ette
lg 1 sanktsioon (rahatrahv kuni 300 trahviühikut vs kuni 100 trahviühikut
lg 1 puhul), mistõttu karistus tulebki määrata
Karistusregistri väljavõte kohaselt D.D-l on kaks kehtivat kriminaalkaristust, neist viimane oli mõistetud Viru Maakohtu 17.05.2023 otsusega
lg 1, § 199 lg 2 p 9 järgi (karistatud 1 aasta 7 kuu ja 26 päeva vangistusega, mis asendati üldkasulikke töödega 536 tundi (tl 16). Lisaks on tal viis kehtivat väärteokaristust, sh analoogse rikkumise eest
lg 1 järgi Ida prefektuuri 21.02.2023 otsusega rahatrahv 140 eurot, karistuse täitmise kohta info puudub, ehk trahv on tasumata (tl 17). Eeltoodu alusel leiab kohus, et D.D pani toime kahte väärtegu: avaliku korra rikkumise ja võimuesindaja solvamise. Tema süü raskus vastab keskmisele määrale ning arvestades karistust raskendavate asjaolude puudumist ja karistust kergendavate asjaolude (kahetuse) olemasolu tuleb süüdistatavat karistada arestiga mõnevõrra alla
lg 1 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, mõistes temale karistuseks 14 päeva aresti, mille kandmise alust arvestada D.D kinnipidamisest 4.01.2024 kell 15.05 (tl 10). Vastavalt VTMS § 199 lg 3 ja § 205 lg 1 jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta alates selle tegemisest ja peale kohtuotsuse kuulutamist pööratakse viivitamatult täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.