← Eesti

2-24-15859/5

Obsah (4)§ 101§ 100§ 97§ 108

KOHTUOTSUS Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Viru Maakohus Kaire Pullerits Kohtuasja number 17. detsembril 2024, Rakvere 2-24-15859 Kohtuasi G T hagi M T

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust). 4. Väljamõistetud elatised kohustub M T tasuma G Ti arvelduskontole nr xxxx, maksekorralduse selgitusse märkida: ”Elatis“.

§ 100

lg 4 kohaselt tuleb M Til väljamõistetud edasiulatuv elatis tasuda hagejale iga kalendrikuu eest ette.

  1. Jätta menetluskulud M Ti kanda.
  2. Välja mõista kostjalt M Tilt hageja G Ti kasuks menetluskulud summas 70 eurot.
  3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord 1

(4)Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-15859 G T hagis M T vastu elatise nõudes. Hagiavaldus koos lisadega ning menetlusse võtmise kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud KÄPO kaudu 22.10.2024, kohtu poolt määratud tähtajaks, so 11.11.2024 kostja hagile vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Perekonnaseadus (

) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97punkti 1 kohaselt 2

(4)ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

§ 101

lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Igakuise elatise arvutamise aluseks on

§ 101

lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea

§ 101

lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja palub kostjalt alates 18.10.2024 välja mõista elatise 287,72 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni, so xxxx, kuid mitte vähem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise 1713,29 eurot perioodi 01.11.2023 kuni 17.10.2024 kohta. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on põhjendatud. Hagi esemest lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise 1713,29 eurot perioodi 01.11.202317.10.2024 kohta. Kostjalt tuleb hageja kasuks alates 18.10.2024 välja mõista igakuine elatis 287,72 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni, so xxxx (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest 40 eurot, mis muutub iga aasta 1. aprillil (so 01.04.2025) lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust). Hageja taotlusest lähtuvalt ja TsMS § 445 lg-st 1 tulenevalt määrab kohus, et väljamõistetud elatised kohustub kostja tasuma G Ti arveldusarvele nr xxxx, maksekorralduse selgitusse märkida: ”Elatis”.

§ 100

lg 4 kohaselt tuleb kostjal väljamõistetud edasiulatuv elatis tasuda hagejale iga kalendrikuu eest ette. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 2589,48 eurot (9 x 287,72=2589,48 eurot). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 3

(4)kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista hagi esitamisega kaasnevalt menetluskulud 70 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulu on põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamisega kaasnevalt tekkinud menetluskulu 70 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.