lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga ja
lg-st 1, mis sätestab, et krediidilepinguga kohustub üks isik (krediidiandja) andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning võimaldanud kostjal krediiti kasutada. Vastavalt makselahenduse lepingu üldtingimuste punktile 7.7 ja 8.1 oli kostjal kohustus kord kuus maksepäeval tasuda minimaalne tagasimakse (dtl 39). Tsiviilasja materjalidest tulenevalt on kostja kasutanud krediiti 2995,09 eurot, kuid tagasimakseid teinud ei ole. Samuti nähtub hagiavaldusest, et AS Inbank Finance ja O. K. sõlmisid 02.08.2022 laenulepingu nr L89009367558 (dtl 54-59), mille alusel sai kostja laenu 500 eurot (dtl 60). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga
lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on menetluses 5 vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Vastavalt laenulepingu tingimuste punktile 4.1 ja 4.3 oli kostjal kohustus laen vastavalt graafikule (dtl 55) tagasi maksta. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt on kostja tagasimakseid teinud summas 46,29 eurot, millest põhiosa katteks on hageja arvestanud 18,15 eurot (dtl 60). Samuti nähtub hagiavaldusest, et AS Inbank Finance ja O. K. sõlmisid 05.10.2022 järelmaksulepingu nr L89010060996 (dtl 63-66), mille alusel sai kostja laenu 299 eurot, kuid mille arvelt teostas kostja kohe sissemakse 99 eurot (dtl 67), seega jäi kostjal tasuda 200 eurot. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga
lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Vastavalt lepingu tingimuste punktile 3 oli kostjal kohustus laen vastavalt graafikule (dtl 64) tagasi maksta. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt ei ole kostja tagasimakseid teinud. 12. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95%.
2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%. Kostjale 12.05.2022 antud krediidi kulukuse määr oli 28,33% aastas (dtl 36), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%.
2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,30% = 48,9%. Kostjale 02.08.2022 antud laenu krediidi kulukuse määr oli 42,84% aastas (dtl 54), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2019 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%.
2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,30% = 48,9%. Kostjale 05.10.2022 antud laenu krediidi kulukuse määr oli 46,44% aastas (dtl 63), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
4 lg 1 järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija 6 krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama.
4 lg 6 kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,
4 lg 13).
lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. 16. Kohus selgitas 27.10.2023 hagejale, et hagejal tuleb lepingu kehtivuse kontrolliks välja tuua krediidikulukuse määr ja selle arvutamiseks kasutatud osised, esitada detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka tõendada (dtl 112-115). Hagiavaldusest, puuduste kõrvaldamise avaldustest ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll kõigi kolme lepingu osas oli ebapiisav. Hageja selgituse kohaselt täitis kostja laenutaotlused. Laenutaotluse kohaselt oli kostja igakuine sissetulek 1300 eurot ja 12.05.2022 lepingu sõlmimise ajal finantskohustused 300 eurot (dtl 73) ning 02.08.2022 ja 05.10.2022 lepingute sõlmimise ajal finantskohustused 600 eurot (dtl 74-75). Hageja selgituse kohaselt kontrollis krediidiandja ka maksehäireregistrit ning lepingu sõlmimise kuupäeval ei olnud kostjal ühtegi maksehäiret. Kostja laenutaotlustes märgitud andmed kontrolliti üle. Krediidiandja analüüsis saadud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandja lähtus printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis krediidiandja arvesse kostja poolt täidetud taotlustes esitatud teavet. Analüüsi tulemusena selgus, et kostja igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kostja sissetulekud. Eeltoodust tulenevalt võis krediidiandja järeldada kostja võimet täita laenulepingut. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Kohus märgib, et hagiavaldusest ei selgu, kas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist teostasid mõlemad krediidiandjad, kuna hageja on oma selgitustes viidanud vaid krediidiandjale, mitte krediidiandjatele, kuid isegi, kui mõlemad krediidiandjad hageja poolt viidatud viisil vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist läbi viisid, ei olnud see piisav.
lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed 7 majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (
lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 pdega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust ja ka ülalpeetavate arvu. Samuti märgib kohus, et kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja hinnangul krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav kehtivate maksehäirete puudumine. Maksehäirete puudumine ega püsiva sissetuleku omamine ei näita tarbija väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta. Üksnes kostja märgitud hinnang enda igakuiste kohustuste suuruse kohta ei ole piisav, kuivõrd kostja ei pruukinud aru saada, mida selle all mõeldud on. Ei nähtu, et oleks kontrollitud infot kostja kõikide kohustuste, sh finants- ja majapidamiskulude kohta. Samuti, et oleks küsitud infot ülalpeetavate kohta. Seega pole võimalik järeldada, et tema varaline seisund ja krediidivõime oleks kindlaks tehtud. Eelnimetatu ei sõltu igakuise tagasimakse suurusest ega isiku sissetuleku suurusest. Ka suurema sissetulekuga isiku jaoks võib väiksem kuumakse olla isiku maksevõimet ületav, kui isikul on kõik muud kohustused kokku igakuiselt suuremad kui tema sissetulek. Seda aga välja selgitatud ega kontrollitud pole. Kohus rõhutab, et käesoleval juhul ei saagi kindlaks teha, mis kostja maksevõime oli, sest selle kohta andmeid ei kogutud ja kogutud andmeid ei kontrollitud. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandjad ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus
lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll
lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on
lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud. 17. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on
4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. 8 18. Riigikohus on lahendis 2-21-13098 selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem
§-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam. 19. Hageja on esitanud oma nõude alternatiivse ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja taotleb lepingu nr C85008589564 alusel põhivõla tasumist summas 2995,09 eurot ja viivist alates 23.02.2022
lg 1 teises lauses sätestatud määras, lepingu nr L89009367558 alusel põhivõla tasumist summas 453,71 eurot ja viivist alates 23.02.2023
lg 1 teises lauses sätestatud määras ning lepingu nr L89010060996 alusel põhivõla tasumist summas 200 eurot ja viivist alates 23.02.2023
lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud krediidi, s.o 2995,09 eurot.
lg 1 alusel kostjalt välja seega üksnes kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud osamaksed, s.o tasumata osa maksegraafiku
lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud laenu, s.o 200 eurot. 24. Hageja nõuab alternatiivses nõudes kostjalt viivist lepingu nr C85008589564 alusel põhinõudelt 2995,09 eurot, lepingu nr L89009367558 alusel põhinõudelt 453,71 eurot ja lepingu nr L89010060996 alusel põhinõudelt 200 eurot alates lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 23.02.2023
Hageja on küll lepingu nr C85008589564 juures märkinud, et nõuab viivist alates 23.02.2022, kuid kohtu hinnangul on tegemist ilmse eksimusega ja hageja on mõelnud kuupäeva 23.02.2023, kuivõrd leping öeldi üles 22.02.2023. Kuivõrd kohus tuvastas, et krediidiandjad on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mõistab kohus kostjalt välja viivise alates lepingu nr C85008589564 ülesütlemisele järgnevast päevast 23.02.2023 kuni otsuse tegemiseni 27.11.2024 põhinõudelt 2995,09 eurot
lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o 628,01 eurot ja lepingu nr L89010060996 ülesütlemisele järgnevast päevast 23.02.2023 kuni otsuse tegemiseni 27.11.2024 põhinõudelt 200 eurot
Kuna kohus tuvastas, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning laenulepingu nr L89009367558 ülesütlemine ei toimunud kehtivalt, kuid maksegraafikujärgsete osamaksetega tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus saada viivist, kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab kostjalt välja maksegraafikujärgsest 5. osamaksest tasumata osalt 5 eurot viivise
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates sissenõutavaks muutumisest 16.01.2023 kuni otsuse tegemiseni 27.11.2024 summas 1,1 eurot ja (põhi)osamaksetelt nr 6-27 iga osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni otsuse tegemiseni 27.11.2024, st
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.