) redaktsiooni, mis kehtis
lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 3.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 4.
lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. M.L.-i ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. 5.
lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 6.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 26.02.2021 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada 01.09.2021, järgmine 01.03.2022 jne. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud seitse aruannet. Võlgnik on esitanud andmeid neljal korral ning iga kord pärast kohtu poolt saadetud meeldetuletusi. Võlgnik ei ole täitnud aruande ja andmete esitamise kohustust ning kohtule on esitatud viimased dokumendid 16.11.
lg 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul. 3 7.
Võlgnik ei ole teinud menetluse kestel ühtegi väljamakset võlausaldajatele. Samas on talle laekunud II pensionisamba väljamakse, millelt on eraldamiskohustus 1288,20 eurot. Lisaks on konto väljavõttelt tuvastatud arvukalt eraisikutevahelisi ülekandeid ja laekumisi märksõnadega „võlg“ ja „laen“. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud
8. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Võlgnik ei ole kohtule esitanud aruandeid oma tegevuse kohta. Võlgnik on seda teinud olles teadlik oma kohustustest käesolevas menetluses. Võlgnik ei ole võlausaldajatele teinud väljamakseid selleks ettenähtud ulatuses. Kohus on tuvastanud, et võlgnik on varjanud enda sissetulekuid ja uusi kohustusi eraisikute laenude näol, mis kajastusid LHV Panga kontol. Võlgnik on 14.03.2024 ärakuulamisel tunnistanud, et kasutas pensionisamba raha eraisikutele võlgnevuste tasumiseks. Eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Asjaolu tõttu, et võlgnik ei ole taaskord esitanud aruannet ega ilmunud määratud ajal kohtuistungile, ei ole olnud võimalik võlgniku kohustuste täitmise kontroll. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel ning antud juhul nähtub kohtule võlgniku käitumisest, et puudub huvi menetlust läbida. Kohtu hinnangul on võlgnik teadlikult ja tahtlikult jätnud oma kohustused võlausaldajate ees tasumata, mis näitab, et võlgnikul puudub tahe oma kohustusi täita ja võlgnevusi tasuda. Lisaks on kohus tuvastanud, et võlgnik on võtnud menetluse jooksul endale uusi kohustusi laenude näol juurde. Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud
9. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et M.L. Lxxxx kohustustest vabastamise menetluses on enne viie aasta möödumist ilmnenud
lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud vähemalt olles hooletu oma
Vastavalt
lõikele 5 tuleb keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 10.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda M.L.-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka M.L. Lxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 11.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna 4 kohus lõpetab M.L. Lxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb M.L. vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.