← Eesti

2-24-107866/10

Obsah (8)§ 407§ 444§ 162§ 174§ 4842§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Tanel Pürn Otsuse tegemise aeg ja koht 2. detsember 2024, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-107866 Tsiviilasi OÜ Akt

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 alusel võib hagi rahuldava otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Asjaolud 2

(3)
  1. Hageja nõue tuleneb Placet Group OÜ ja M.K. vahel 07.06.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr. TL3949396, millega kostja sai laenu 1000 eurot, intressiga 0%, viivisemäär 0%, 200 eurot kuus, 5 osamakset, viimane osamakse 15.11.
  2. Hagiga nõutakse kostjalt põhivõlgnevust 1000 eurot, sissenõudmiskulusid 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 62,67 eurot, millele lisandub jooksev viivis alates 03.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses viivisemääras. Placet Group OÜ ütles lepingu alates 29.09.2023 üles ning loovutas 3.10.2023 nõude OÜ-le Aktiva Finance Group. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Viivisenõue jääb rahuldamata, sest hagi kohaselt lepiti kostjaga kokku eraldi nii intressikui viivisemääras ning mõlemad olid 0%. Pooled on lepinguvabaduse põhimõttest lähtudes vabad viivisenõude välistama. VÕS § 113 lg 1 kolmas lause ei keela sellist kokkulepet. Hagi jääb rahuldamata ka 50 euro sissenõudekulude nõudes. Hageja ei ole põhistanud kulude suurust. VÕS § 1132 lg 2 ei sätesta nõude alust, vaid kulude väljamõistmise piirmäära.
  4. Menetluskulud jäävad

§ 162

lg 1 alusel kostja kanda.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 7. Taotlus riigilõivu 315 euro väljamõistmiseks on põhjendatud osaliselt, kuna hagihinnalt kuni 1500 eurot tasutakse riigilõivu 280 eurot (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Põhjendatud kulu on maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (

§ 4842). 8.

Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

  1. Hageja on taotlenud esindajakuludeks kokku 338 eurot 2h töö eest (169 eurot/h). Arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu, asja keerukust ning nõude suurust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 50 eurot. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on nn tüüphagi, asi ei ole õiguslikult keeruline ning hageja on nõude suuruse ja aluse pidanud välja selgitama juba maksekäsu kiirmenetluses. Lisaks on nõude väljaarvutamine olnud lihtne, kuna kostjalt ei ole toimunud ühtegi laekumist. Sellistes asjades on kohtupraktikas peetud 50 eurot põhjendatud õigusabikuluks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-22-139092).
  2. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 350 eurot, sh riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 50 eurot.
  3. Tuginedes

§ 177

lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda seadusjärgset viivist. 12. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.