KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 04.11.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-21-

§ 38

lg 7 teise lause kohaselt ei saa juriidilise isiku organi otsuse tühisusele tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne avalikku registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. Juriidilise isiku organi otsuse kui tehingu puudumise õiguslik tagajärg on sama, mis tühisel otsusel, st sellest ei teki õiguslikke tagajärgi (

§ 84

lg 1).

§ 38

lg 7 lauses 2 sätestatu eesmärk on tagada õiguskindlus, et pärast kaheaastase tähtaja möödumist saaks registrikandest juhinduda sõltumata sellest, kas kande aluseks on olemas vastav (kehtiv) otsus (RKTKm 06.12.2023, 2-21-15434, p 13). Sama sisuga erinorm on kehtestatud tulundusühistuseaduses (TÜS) § 521 lg-s 4, mis kohaldub HÜS § 1 lg 2 kaudu hooneühistu suhtes. Vaidlustatud ei ole maakohtu tuvastatud asjaolu, et hoonejaotusplaanil oleva märke kohaselt on see registripidajale esitatud 25.05.2007. Samuti ei ole vaidlust, et 25.05.2007 kandeavalduse alusel on sisse kantud põhikirja muudatused (II kd tl 46p 00:22:25). Ringkonnakohus tuvastab äriregistri teabesüsteemi alusel, et 25.05.2007 avalduse alusel kanti hooneühistu põhikirja muudatus registrisse 01.06.2007 (3. kanne). Seega on

§ 38

lg 7 ls-s 2 sätestatud kaheaastane tähtaeg möödunud, mis tähendab, et avaldaja ei saa enam põhikirja muutmise otsuse tühisusele või puudumisele tugineda (RKTKm 06.12.2023, 2-21-15434/22, p-d 12–14). Olukorras, kus registrile esitatud põhikirja muudatused koos sellele lisatud hoonejaotusplaaniga on registrisse kantud, ei mõjuta ringkonnakohtu hinnangul ka võimalik hooneühistu üldkoosoleku otsuse puudumine seega hoonejaotusplaani kehtivust. 25.

1. Seejuures nõustub kolleegium maakohtuga, et hoonejaotusplaani kehtivust ei mõjuta asjaolu, et hoonejaotusplaanil olevad andmed ei lange kokku ruumide registrisse kantud pindaladega ja/või registrisse kantud andmed ei ole kohati kooskõlas ruumide tegeliku suurusega. Kohus leiab, et nimetatud asjaolud ei puuduta hoonejaotusplaani kehtivust ka mitte põhjusel, et kostja ise nimetatud asjaoludega nõustub. Praegu saab kooskõlas HÜS § 2 lg 1 ja 6 2-21-5841 § 4 lg 2 olla õiguslik tähendus 25.05.2007 kandeavalduse alusel sisse kantud põhikirja muudatusega esitatud hoonejaotusplaanil. Arvestades, et hoonejaotusplaan lisati muudetud põhikirjale, ei oma tähendust hageja esitatud arhiivimaterjalid hoone kohta, nagu märkis õigesti maakohus. Hageja möönab, et vaidlusalune hoonejaotusplaan pärineb Ehitisregistrist. Hageja väitel esitati see sinna kui eelprojekt. Kolleegium nõustub maakohtuga, et eelprojekti alusel väljastatud ehitusloa hilisem tühistamine ei mõjuta hoonejaotusplaani kehtivust, sest dokument (dtl 114-124; tl I kd, tl 85-90) vastab iseenesest plaanina HÜS § 4 lg 2 lausele
2. Hooneühistu liikmed saavad olukorra lahendada nii, et kinnitavad vajadusel muudetud põhikirja lisades sellele ka § 4 lg 2 lause 2 kohase hoonejaotusplaani. Kostja on korduvalt rõhutanud, et hoonejaotusplaani ajakohastamisega ka tegeletakse. Kokkuvõtlikult märgib ringkonnakohus, et kuna hageja kohustamisnõue ei põhine antud hoonejaotusplaanil, ei ole võimalik hageja soovitud viisil seda rahuldada.
3. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et boksis 109 toimunud ehitustööd vaheseinaga ohustavad kogu hoone konstruktsioone. Maakohus tuvastas kooskõlas menetlusnormidega TTJA 29.01.2018 ettekirjutuse alusel, et boksis 114 (so sama boks 109 teise tähistusega) peatati kogu ehitustegevus seoses avariiohtliku olukorraga ning nõuti erakorralise auditi teostamist. 21.02.2018 ehitusauditi (dtl 52-66) kohaselt on boksis mh eemaldatud mittekandev vahesein (dtl 62). TTJA 03.12.2019 teate (dtl 107-108) alusel tuvastas maakohus, et 19.11.2019 teostati paikvaatlus, mille käigus tuvastati, et garaažiboksis enam ohtlikku olukorda ei ole, sh on põrandast laeni laotud uus otsasein. Kolleegium nõustub maakohtuga, et antud teatega on tõendatud, et boksis 109 puudub käesoleval ajal vaheseinast (selle puudumisest või asukohast) tulenev oht hoonele kui tervikule. Hageja hool on mõistetav, kuid kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et isegi kui uus vahesein oleks ehitatud varasemaga võrreldes erinevalt, ei tähenda ainuüksi nimetatud asjaolu, et tegemist oleks ohtliku vaheseinaga. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Kuna kolleegium jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
5. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirjades nimetas kostja 15 t ulatuses õigusabikulu 1500 eurot järgmiselt:            31.03.2022 I astme kohtu otsusega tutvumine, esindatavale tutvustamine 2 tundi; 16.05.2022 apellatsiooniga tutvumine, esindatavale tutvustamine 2 tundi; 16.05.2022 ja 30.04.2024 kohtumäärusega tutvumine, esindatavale tutvustamine 0,5 tundi; 15.07.2022, 09.09.2022 ja 13.05.2024 vastus apellatsioonkaebusele, seisukohad 0,5 tundi; 28.07.2022, 26.09.2022, 27.01.2022 apellandi seisukohtade ja tõenditega tutvumine, esindatavale tutvustamine 3 tundi; 16.05.2024 vastuväite esitamine, vastaspoole vastuväitega tutvumine 0,5 tundi; 28.05.2024-07.06.2024 kirjavahetus kohtuga 0,5 tundi; 11.06.2024 vastus kohtunõudele 1 tund; 09.10.2024 kohtumäärusega tutvumine, esindatavale tutvustamine, konsultatsioon 2 tundi; 16.10.2024 kohtuistung 2 tundi; kohtuotsusega tutvumine, esindatavale tutvustamine 1 tund. 7 2-21-5841
6. Hageja ei esitanud vastuväiteid. Ringkonnakohtu hinnangul olid kostja esindaja toimingud muus osas vajalikud ja põhjendatud, aga maakohtu otsuse ja apellatsiooniga tutvumise ning esindatavale tutvustamise ajakulu ei ületa kokku 3 tundi, 28.07.2022, 26.09.2022 ja 27.01.2022 apellandi seisukohtade ja tõenditega tutvumise ja esindatavale tutvustamise ajakulu ei ületa kokku 2 tundi, 16.05.2024 vastuväite esitamise ja vastaspoole vastuväitega tutvumise ajakulu ei ületa kokku 20 minutit, 28.05.2024-07.06.2024 kohtuga kirjavahetuse ning 11.06.2024 kohtunõudele vastamise ajakulu ei ületa kokku 30 minutit, 09.10.2024 kohtumäärusega tutvumise, esindatavale tutvustamise ja konsultatsiooni ajakulu ei ületa kokku 1 tundi 30 minutit. Vastavad kulud on ringkonnakohtu hinnangul osaliselt üle paisutatud arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu ning kostja esindaja tehtud toiminguid. Kohtuotsusega tutvumise ja esindatavale tutvustamise ajakulu (1 tund) ei pea ringkonnakohus põhjendatuks, sest see kulu ei ole seotud apellatsioonimenetluses tehtud toimingutega ning kantakse alles pärast asjas lõpliku kohtuotsuse saamist. Seega ülalmärgitud toimingute osas ajakulu ei ületa kokku 10 tundi 20 minutit (st summa väheneb 4 t 40 minuti x 100 ehk 467 euro võrra). Esindaja tunnitasu määr (100 eurot/t) on kohane ja ei ületa juristi keskmist tasumäära sarnase keerukusega asja puhul. Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tagasi arvestada menetluskuludelt tasutud käibemaksu. Seega on kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus 1033 eurot (10,33x100).
7. Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus rahuldab taotluse. (allkirjastatud digitaalselt) 8