Obsah (6)

§ 449§ 173§ 162§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL VAHEOTSUS LÕPPOTSUSENA Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kohtujurist Alo Noormets Anneli Alaveer Otsuse tegemise aeg ja koht 15.08.2024, Võru kohtumaja asukohaga Põlvas Ts

) § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. 2

1. Hageja esitas 08.04.2024 kohtusse hagiavalduse, millega palub, et kohus mõistaks kostjalt laenulepingu täitmisena välja 6000 eurot ja seadusjärgse viivise summas 480 eurot. Hageja selgitusel sõlmisid pooled suulise laenulepingu, mille alusel andis hageja 11.01.2019 kostjale laenu summas 7000 eurot ning kostja kohustus selle koos intressidega summas 1000 eurot hagejale tagastama 2019.a jooksul hiljemalt 31.12.
2. Kostja ei vaielnud oma hagivastuses pooltevahelise õigussuhte sellisele kvalifitseerimisele vastu. Sellest lähtuvalt tuvastab, et hageja ja kostja vahel oli laenuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 tähenduses, mis tähendab, et hageja haginõude puhul on tegemist tehingust tuleneva nõudega.
3. Vastavalt TsÜS § 146 lõikele 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Lg 3 näeb ette, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Vastavalt VÕS § 82 lõikele 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.
4. Hageja kinnitusel nägid kostjaga sõlmitud suulise laenulepingu tingimused ette, et kostja kohustus laenu koos intressiga hagejale tagastama hiljemalt 31.12.
5. Kostja ei vaielnud sellisele tingimusele vastu. Sellest lähtuvalt muutus hageja nõue sissenõutavaks (hagejal tekkis õigus nõuda laenulepingust lähtuva kohustuse täitmist) alates 01.01.
6. Seega TsÜS § 147 lõikest 3 lähtuvalt algas hageja nõude aegumistähtaeg 01.01.2021 (s.o
7. aasta lõppemisest, mil nõue muutus sissenõutavaks).
8. Hageja ei ole esitanud kohtule väiteid ega tõendeid aegumise katkemise ega peatumise kohta. Kohus ei tuvastanud hageja nõude aegumise katkemise või peatumise aluseks olevaid asjaolusid ka kohtutoimikus olemasolevate tõendite alusel. Kuna kostja poolt toimus viimane makse hagejale 11.11.2019 (hagiavalduse lisa 7), s.o enne hageja nõude aegumistähtaja algamist, siis ei mõjuta vastav asjaolu hageja nõude aegumist ega selle katkemist TsÜS § 158 lg 2 kontekstis.
9. Seega arvestades TsÜS § 146 lõikes 1 sätestatud aegumistähtaega, aegus hageja nõue kostja vastu eeltoodust tulenevalt 01.01.
10. Kuna hageja esitas hagi kostja vastu kohtusse 08.04.2024, siis tuleb hageja haginõue koos kõrvalnõudega lugeda aegunuks.
11. Kuna kohus leiab ülaltoodu alusel, et hageja nõue kostja vastu on aegunud, siis teeb kohus

§ 449

lg 3 III lausest lähtuvalt lõppotsuse, millega jätab hagi kostja vastu rahuldamata ja tsiviilasja edasi ei menetle.

§ 449

lg 2 sätestab, et vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. MENETLUSKULUD 12.

§ 173

lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 13.

§ 174lg 1 1.

lause kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt

§ 174

lõikele 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas 3 määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

14. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse

§ 174lg 2 ja 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

15. Kohus selgitab, et

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Alo Noormets kohtunik 4