) § 175 lg-le
) redaktsiooni.
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt
lg-le 1.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Võlausaldajad ei avaldanud soovi nende suuliseks ärakuulamiseks võlgniku kohustustest vabastamise otsustamisel. Võlausaldajad Maksu-ja Tolliamet ja xxx AS vaidlevad võlgniku kohustustest vabastamisele vastu. Ülejäänud võlausaldajad ei esitanud kohtule oma seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas. xxx AS on nõudest loobunud (dtl 305). Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et võlgnikul oli menetluse alguses xxx alaealist last, alates 2022 on võlgniku ülalpidamisel xxx alaealist last. Võlgnik on saanud lapsetoetust, lasterikka pere toetust, lapsehooldustasu ja hinnatõusu leevendamise toetus (dtl 711). Võlgnik töötab xxx xxx, perioodil 01.09.2023- 01.12.2023 teenis igakuiselt 1170 eurot (dtl 539-540). Palgalaekumisi aga kontolt tuvastada ei ole võimalik. Aasta 2024 konto väljavõtet pole esitatud. Võlgniku väitel on ta võlgnevusi tasunud. Kohtule esitatud konto väljavõtetest ei nähtu mitte ühelegi võlausaldajale tasumist. Maksu-ja Tolliamet aga oma vastuses kinnitab, et võlgnik on oma võlgnevust vähendanud 324,53 euro võrra. Kohus kogus tõendeid ka omal algatusel. xxx AS edastatud konto väljavõttest nähtub, et võlgnik on teeninud sissetulekut pakkudes teenust xxx aastal 2022. a. Samuti nähtub väljavõttelt, et võlgnikul on xxx konto, mille kaudu arveldab (dtl 653-654). Asjaolu, et füüsilisest isikust võlgnik vastutab äriühingu võlgnevuste eest, võib pidada üheks selliseks asjaoluks, mida arvestades võib kohus tulenevalt
lg 1 vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest viie aasta möödumist menetluse algatamisest. Tegemist ei ole võlgniku enda kohustusega, vaid juriidilise isiku kohustusega. OÜ xxx kui põhivõlgnik ei suutnud täita oma kohustusi, millest tulenevalt pidi võlgnik kui juhatuse liige solidaarselt vastutama teise isiku kohustuse täitmise eest. Pankrotihaldur tuvastas varasemalt, et maksejõuetuse põhjuseks oli ebaõnnestunud ärilised otsused. Võlgnikku ei ole maksualastes kuritegudes süüdi mõistetud. Kohus märgib, et VÕS § 65 lg.1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja solidaarvõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt. VÕS § 69 lg 1 järgi omavahelistes suhetes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades. Ehkki seadusandja on ette näinud solidaarvõlgnike võrdse kohustuse, puudub väljavaade, et võlgnik saaks esitada tagasinõude põhivõlgniku vastu või et põhivõlgnik edaspidi osaleks kohustuse täitmises. Seega M Bi kohustustest vabastamise menetluse jätkumisel suureneks põhivõlgniku (kes on registrist kustutatud) ja solidaarvõlgniku kohustuste ebavõrdsus vastuolus VÕS §-ga 69 lg 1 veelgi. Sellises olukorras on õiglane, et solidaarvõlgnikult kohustuse täitmise nõudmine lõpetatakse seeläbi, et solidaarvõlgniku suhtes toimuv kohustustest vabastamise menetlus ja sellega kaasnev maksekohustus lõpetatakse. Arvestades kõike eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud talle seaduses ettenähtud kohustusi sellisel määral, mis annaks aluse jätte teda kohustustest vabastamata. Kohus arvestab, et võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav ja esitanud nõuetekohaselt aruandeid. Kohus saab aru, et võlgnik on menetluse kestel pidanud üleval kolme alaealist last. Esitatud tõendite kohaselt on sissetulekuna nähtav peretoetus ja vanemahüvitis. PankS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 130 jj on esile toodud sissetuleku arestimise erisused. TMS § 130 lg 1 p 1 ja 5 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata riiklikele peretoetustele ega ka Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetusele. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgnik peaaegu terve menetluse kestel saanud sissetulekut, millele oleks olnud võimalik sissenõuet pöörata. Ühtlasi need kuud, kus võlgniku väitel on saadud sissetulekut, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata, ei ole see sissetuleku suurus ületanud mittearestitavat summat, kuivõrd võlgnikul on ka kolm alaealist last (TsMS § 132 lg 1, 2). Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgnik rikkunud tulu loovutamise kohustust. Samas on võlgnik siiski võlausaldajale väljamakseid teinud, mis näitab tema tahet ja püüdlust rahuldada võlausaldajate nõudeid ning täita talle pandud kohustusi nõuetekohaselt. Kohus on seisukohal, et võlgnik on andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole
§-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku M Bi pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb M B tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku M Bi majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (
lg 1).
lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib
lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Tulenevalt
lg-st 7 avaldab kohus teate M Bi (pankrotis) kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.