Obsah (5)
§ 165§ 108§ 118§ 109§ 175KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 8. aprill 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-86 Haldusasi X. X kaebu
§ 165lg 2).
PPA viis läbi individuaalse hindamise, analüüsis olukorda Senegalis ning leidis põhjendatult, et Senegali naastes ei seisaks kaebaja silmitsi tõsise ohuga. 4
(7)- Vastuseks kaebuse väidetele märgib kohus järgmist. 9.
- Õige on PPA väide, et kaebaja saabus Euroopasse üksnes sooviga parandada oma majanduslikku järge, mitte põhjusel, et Senegalis oleks olnud tema elu ohus.2 Väidetavad probleemid algasid kaebajal Valgevenes ja Euroopas olles. Seega ei lahkunud kaebaja Senegalist põhjusel, et ta elu oleks olnud seal tõsises ohus. Üksnes tööpuudus ja soov enda elujärge parandada (sh võlgadest vabaneda) ajendasid teda Senegalist lahkuma. 9.
- Kaebaja väited, et tema elu võiks olla ohus pelgalt Senegali naastes ei ole kooskõlas päritoluriigi infoga ning kaebaja isiklike asjaoludega. Täiendava kaitse vajaduse hindamisel on oluline hinnata, kus väidetavalt kaitset vajav isik töötas ja elas ning milline on selle piirkonna turvalisuse tase. Kaebaja kirjeldas PPA-le eluolu Senegalis ning selle kohaselt elas ta koos vanematega ning püüdis igati ent ebaõnnestunult oma elujärge parandada
- Ühestki vastusest ei nähtu, et kaebaja oleks tundnud end ebaturvaliselt või muul viisi ohustatuna. Täiendava kaitse eesmärgiks on võimaldada kaitset neile isikutele, kes pagulaseks ei kvalifitseeru, ent kelle kodumaale naasmine seaks ta elu tõsisesse ohtu. Vaesus ja tööpuudus ei ole tõsine oht, mille kaitseks täiendava kaitse instituut loodi. 9.
- Ehkki kaebaja kordab kaebuses PPA otsuses märgitut, mille kohaselt on Casamance piirkond ebaturvaline, siis ei elanud kaebaja Casamance piirkonnas. Kaebaja elas Dakaris
- Vaadates Senegali kaarti ning Dakari ja Casamance asukohta, siis ei ole tegemist naaberpiirkondadega. PPA otsusest nähtub, et PPA on kogus piisavalt infot Senegali kohta ning asjaolu, et Senegalis on Casamance piirkond ebaturvaline, ei muuda kogu riiki ebaturvaliseks. Linnulennult jääb Dakari ja Casamance piirkonna vahele riigina Gambia. Ehkki ka Dakaris võib esineda juhuslikku vägivalda jms, siis ei ole tegemist tõsise ohuga VRKS § 4 lg 3 tähenduses.
- Senegali on üldjuhul peetud Euroopas turvaliseks päritoluriigiks5 ning kohtule ei nähtu selliseid erilisi asjaolusid, miks ei peaks see nii olema praegusel juhul. Ka kaebaja enda kirjeldused eluolust ei anna kinnitus, et Senegali oleks põhjust pidada ebaturvaliseks. Kohtuistungil kinnitas kaebaja, et ta ei elanud konfliktipiirkonnas või kohas, kus toimuks relvastatud konfliktid. Ehkki pärast esindaja korduvaid küsimusi rääkis kaebaja kohtuistungil, et Darkari tänavatel võib olla ohtlik, siis kinnitas kaebaja istungil, et sõjalist konflikti seal ei ole
- Kaebaja kirjeldatud rünnakutega tema elupiirkonnas tal endal kokkupuuted püüdvad. Lisaks kinnitas kaebaja, et politsei küll sekkub, aga see sekkumine ei ole tema hinnangul tõhus. Seega ei nõustu kohus kaebajaga, et teda tuleks tunnistada täiendava kaitse saajaks kooskõlas VRKS § 4 lg 3 punktidega 2 ja
- Seega nõustub kohus PPA-ga, et kaebaja ei vajanud täiendavat kaitset ja tema tagasipöördumine Senegali ei ole takistatud. Senegali naasmist ei takista ka võlad, ehkki kohus möönab, et Senegalis elades võib üle 15000 dollari suuruse võla tagasimaksmine olla keeruline. 2 Vt digitoimiku leheküljed (dtl) 82–83, 99, 102; ka kohtuistungi helisalvestis kell 00.14.30, kell 00.20.55 – 00.24.15 3 Dtl 99 (küsimuse 7 vastus) või dtl 100 (küsimuse 13 vastus) 4 Dtl 100 (küsimus 14 vastus) ning dtl 60 (isikuandmete ankeet rahvusvahelise kaitse menetluses) 5 https://euaa.europa.eu/sites/default/files/publications/202212/2022_safe_country_concept_asylum_procedure_EN.pdf või https://www.government.nl/topics/asylum-policy/question-and-answer/list-safe-countries-of-origin 6 Kohtuistungi helisalvestis kell 00.09.45 5
(7)Küll aga ei saa olla vaidlust, et sellises suuruses võla tekitamine oli kaebaja enda kontrolli all. Istungil kaebaja ütlustest ei nähtunud, et võlausaldajad otsiksid kaebajat taga. Lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld 12. Kohus nõustub PPA otsusega ka osas, millega otsustati kaebajale teha vabatahtlikku täitmistähtaega määramata lahkumisettekirjutus ning kohaldada sissesõidukeeld 5-aastaks. Kohus nõustub PPA põhjendustega ega pea vajalikuks neid siinkohal korrata (
§ 165lg 2).
Vastuseks kaebuses märgitule, siis ei tuginenud PPA otsuses pelgalt VSS § 6 8 põgenemisohu alusele, vaid PPA analüüsis kaebajast lähtuvat põgenemisohtu individuaalselt. Kaebaja ütlused kogumis kinnitavad, et tema sooviks oli liikuda Prantsusmaale ning ükski teele tekkinud takistus tema meelt ei muutunud. Seejuures kasutas kaebaja võltsitud dokumente ning varjas end erinevates riikides ametivõimude eest. Kaebaja põgenemisohtu on korduvalt hinnatud ka tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise ning seal kinnipidamise menetluses6 ning need põhjendused on asjakohased ka praegusel juhul.
- Sissesõidukeeld kujutab endast Euroopa Liidu tagasisaatmispoliitika tõhususe suurendamise vahendit, tagades, et pärast kolmanda riigi kodaniku väljasaatmist ei või viimane naasta seaduslikult liikmesriikide territooriumile. Seega on sissesõidukeelu kohaldamisel preventiivne, heidutav mõju. VSS § 74 lg 2 sätestab, kui välismaalasele ei anta vabatahtliku lahkumise tähtaega, kohaldatakse tema suhtes sissesõidukeeldu viieks aastaks. Lühemaks asjaks võib sissesõidukeeldu kohaldada või jätta kohaldamata, kui eelnimetatud tähtaeg oleks asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne (VSS § 7 4 lg 3) või esineksid humaansed kaalutlused (VSS § 74 lg 4). VSS seletuskiri täpsustab, et Eestis on lubatud kohaldada sissesõidukeeldu kõikide välismaalaste suhtes, kellele on tehtud lahkumisettekirjutus. Riigil peab olema võimalik piirata välismaalase, kes on kuritarvitanud talle antud riigis viibimisvõi elamisluba, riiki sisenemist ning kohaldada talle sissesõidukeeldu. Riigikohus selgitas 01.10.2019 otsuse nr 3-18-1891 punktis 16, et VSS § 74 kohaldamisel tuleb igal üksikjuhtumil kaaluda, kas sissesõidukeeld kehtestada ja milline sissesõidukeelu kestus on asjaolusid arvestades proportsionaalne. Sealjuures tuleb juba lahkumisettekirjutuse tegemisel korrektselt kaaluda lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja määramata jätmist, kuna sellega kaasneb imperatiivselt sissesõidukeelu kohaldamine. Kohtu hinnangul on PPA seda teinud ning kaebaja ei ole toonud välja asjaolusid, mis tingiksid sissesõidukeelu tähtaja lühendamise või selle täies ulatuses kohaldamata jätmise. Asjaolu, et kaebaja hinnangul on see ebaproportsionaalne ei ole piisav, et möönda otsuse õigusvastasust. Praegusel juhul on põhjendatud sissesõidukeelu kohaldamine mh selleks, et heidutada isikuid rahvusvahelise kaitse taotlemise ja Schengeni alal viibimise õigusi mitte kuritarvitama.
- Eelnevast tulenevalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused 15.
§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.
Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja enda kantud menetluskulud (sh riigilõiv ja kohtuistungi tõlkimisega seotud kulu) tema enda kanda ning neid talle ei hüvitata. Riigi õigusabi tasu ja kulu ning samuti kaebajale menetlusabi korras antud tõlkeabi kulud jäävad riigi kanda 6 Haldusasi 3-23-2232, mis on kättesaadav kohtute infosüsteemist 6
(7)(
§ 118lg 3).
Vastustaja võimalikud kulud jäävad vastustaja enda kanda (
§ 109lg 1).
16. Kohtupraktika ühtlustamise ja kujundamise eesmärgil saab kinniseks kuulutamise alust kahjustamata avalikustada käesoleva kohtuotsuse viisil, et kohtuotsuse avaldamisel asendatakse kaebaja nimi ja sünniaeg tähemärgiga (
§ 175lg 3).
Kui esineb vajadus käesoleva otsuse varjamiseks muus osas, tuleb seda
§-s 175 toodud alustel taotleda, jättes kohtule ka ajaakna taotluse lahendamiseks enne otsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) 7
(7)