Obsah (9)

§ 184§ 83§ 84§ 68§ 832§ 191§ 12§ 831§ 121

1-23-4154 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 8. oktoober 2024, Tallinn Kriminaalasja number 1-23-4154 Kohtukoosseis Eesistuja Inna Ombler,

§ 184lg 21 järgi Harju Maakohtu 28.

märtsi 2024 otsus üldmenetluses Prokurör, süüdistatav Maksim Samoilov ja tema kaitsja Sven Sillar ringkonnaprokurör Liis Vainola

1. september 2024, Tallinnas Maksim Samoilov: isikukood 38903040230, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, XXX, XXX, elukoht XXX, kriminaalkorras karistamata, viibib vahi all Tallinna vanglas, kahtlustatavana kinni peetud 24.01.
2. Vandeadvokaat Sven Sillar, kokkuleppel RESOLUTSIOON
3. Tühistada Harju Maakohtu
4. märtsi 2024 otsus osaliselt, s.o osas, milles maakohus jättis rahuldamata prokuratuuri taotluse mõista Maksim Samoilovilt

§ 83

1 lg 1 ja

§ 84

alusel välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva süüteoga saadud vara suurusele. 1 / 22 1-23-4154 2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Maksim Samoilovilt

§ 83

1 lg 1 ja §

§ 84alusel Eesti Vabariigi kasuks välja 70 732,36 eurot.

1. Prokuratuuri apellatsioon rahuldada osaliselt.
2. Kaitsja ja süüdistatava apellatsioonid jätta rahuldamata.
3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu 28.03.2024 otsusega üldmenetluses (otsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele kättesaadav 21.05.2024) mõisteti M. Samoilov süüdi

§ 184

lg 2 1 järgi ja karistati vangistusega 7 aastat ja 6 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks loeti M. Samoilovi kahtlustatavana kinnipidamine 24.01.2023. 2. Otsusega konfiskeeriti

§ 184

lg 5 p 2 ja

§ 832 lg 1 alusel Harju Maakohtu 16.03.2023 määrusega 1-23-1272 arestitud M.

Samoilovile kuuluv vara: sularaha 8557,30 eurot, mis on kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole EE932200221023778606; mobiiltelefon Apple iPhone SE (mudel: A2296, IMEI: 356487107365529, ligikaudse väärtusega 295 eurot) ja mobiiltelefon Apple iPhone SE (mudel: A1723, IMEI: 355440075737931, ligikaudse väärtusega 115 eurot). 3.

§ 832

lg 1 ja

§ 84alusel mõisteti M.

Samoilovilt välja Eesti Vabariigi kasuks laiendatud konfiskeerimise asendamiseks 2925,34 eurot, milline kohustus tuleb täita kohtuotsuse jõustumisel 6 kuu jooksul ja tasuda väljamõistetud summa vastavale Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Kuni konfiskeerimisnõude vabatahtliku täitmiseni jäeti aresti alla Harju Maakohtu 16.03.2023 määrusega 1-23-1272 arestitud kuldkett (prooviga 585). 4. Maakohus tegi otsustused asitõendite, salvestiste ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta: narkootilised ained kokaiin ja MDMA tabletid, mis asuvad hoiul Eesti Kohtuekspertiisi keemiaosakonnas konfiskeerida otsuse jõustumisel

§ 83

lg 4 ja

§ 191

kohaselt ja jätta narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 7 alusel ekspertiisiasutusele säilitamiseks, teaduslikul eesmärgil ja õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad asitõendid konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel; M. Samoilovi mobiiltelefonide Apple Iphone SE (A2296) ja Apple Iphone SE (A1723) ning IBi mobiiltelefoni Samsung S21 SM-G991B koopiafailid, raportfailid, töödeldud andmestik ja jäädvustatud fotod, mis asuvad PPA Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas hävitada kustutamise 2 / 22 1-23-4154 teel kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; kriminaaltoimiku juurde jätta 1 CD-R plaat ja 2 DVD-R plaati.

1. Maakohus mõistis M. Samoilovilt kokku välja menetluskulud 3672,10 eurot, mille määras tasumisele ositi KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul, sh esimese 11 kuu jooksul tasumiseks vähemalt 306 eurot kuus ja
2. kuul 306,10 eurot. DNA ekspertiisi teostamise kulud jäeti osaliselt KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.
3. M. Samoilov anti kohtu alla ja mõisteti süüdi

§ 184

lg 2 1 järgi suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil. Süüdistus seisnes kokkuvõtlikult selles, et M. Samoilov omandas alates kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajast, kuid vähemalt 2021.a algusest, kohtueelse menetlusega tuvastamata kohas ja isikult suures koguses narkootilist ainet kokaiini ning metüleendioksümetamfetamiini (MDMA-

1. d)sisaldavaid tablette, mida valdas ebaseaduslikult ning andis korduvalt ebaseaduslikult Tallinnas edasi ARle ja IBle ning kohtueelsel menetlusel tuvastamata isikutele järgmiselt. M. Samoilov müüs suhtlusrakenduse Telegram vahendusel ARile kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajast alates kuni 2021 suveni regulaarselt 1–3 grammi kaupa kokaiini hinnaga ca 125 eurot/1 gramm; seejärel, alates 2021 suvest kuni 2022 suveni müüs 20 grammi kaupa kokaiini hinnaga 100 eurot/1 gramm sagedusega kord kuus; seejärel alates 2022 juunist kuni septembrini müüs 50–100 grammi kaupa kokaiini hinnaga 100 eurot/1 gramm sagedusega kord kuus; seejärel 2022.a oktoobris 200 grammi kokaiini hinnaga 100 eurot/1 gramm; 25.11.2022 müüs 130 grammi kokaiini hinnaga 100 eurot/1 gramm ja 24.01.2023 müüs 100 grammi kokaiini hinnaga 85 eurot/1 gramm. Kokku müüs M. Samoilov ARle vähemalt 2021 algusest kuni 24.01.2023 (k.
2. a)vähemalt 870 grammi kokaiini hinnaga vähemalt 85 500 eurot. Sealhulgas müüs M. Samoilov enne 17.10.2022 Tallinnas Lasnamäe piirkonnas ARle suures koguses narkootilist ainet kokaiini, millest osa – viies soonkinnisega kilekotis valged ainetükid kogumassiga 4,78 grammi, mis sisaldavad 70% ehk 3,35 grammi puhast kokaiini – andis AR omakorda 17.10.2022 kella 18.20 paiku Kiiu alevikus aadressil Lahe 4 asuva autopesula juures edasi tuvastatud isikule; sh müüs M. Samoilov enne 21.10.2022 Tallinnas Lasnamäe piirkonnas ARile suures koguses narkootilist ainet kokaiini, millest osa – kolme soonkinnisega kilekotti pakendatud valged ainetükid kogumassiga 14,66 grammi, mis sisaldavad 70% ehk 10,3 grammi puhast kokaiini – andis AR 21.10.2022 kella 16.13 paiku Kiiu alevikus aadressil Lahe 4 asuva autopesula juures edasi tuvastatud isikule; sh müüs M. Samoilov enne 30.11.2022 Tallinnas Lasnamäe piirkonnas ARile suures koguses narkootilist ainet kokaiini, millest osa – nelja soonkinnisega kilekotti pakendatuna valged ainetükid kogumassiga 19,38 grammi, mis sisaldavad 71% ehk 13,8 grammi puhast kokaiini – andis AR 30.11.2022 kella 15.39 paiku Kiius alevikus aadressil Lahe 4 asuvas autopesulas edasi tuvastatud isikule; sh müüs M. Samoilov enne 30.11.2022 Tallinnas Lasnamäe piirkonnas ARile suures koguses narkootilist ainet kokaiini, millest osa – soonkinnisega kilekotti pakendatuna valge tükilise aine massiga 0,93 grammi, mis sisaldab 72% ehk 0,67 grammi puhast kokaiini ja soonkinnisega kilekotti pakendatuna valge tükiline aine massiga 100,5 grammi, mis sisaldab 72% ehk 72,4 grammi puhast kokaiini – hoidis AR enda elukohas Kuusalu vallas Kiiu alevikus aadressil Mõisa tee 14–11 kuni 30.11.2022 kella 16.20ni; sh müüs M. Samoilov 24.01.2023 kella 16.42 paiku Tallinnas Linnamäe tee 17 juures asuvas parklas ARile kahte fooliumpakendisse pakendatuna valget pulbrit kogumassiga 99,38 grammi, mis sisaldab 73% ehk 72,5 grammi puhast kokaiini, saades vastu 8500 eurot. M. Samoilov müüs suhtlusrakenduse Telegram vahendusel IBile alates 2022 algusest kuni sama aasta kevadeni 1–3 grammi kokaiini hinnaga ca 83 eurot/1 gramm sagedusega 1–2 korda kuus; seejärel 3 / 22 1-23-4154 müüs alates 2022 kevadest täpselt tuvastamata kuupäevast kuni 24.01.2023 10–50 grammi kaupa kokaiini hinnaga ca 85–100 eurot/1 gramm sagedusega 2–3 korda kuus ning 24.01.2023 kuupäeval – 50 grammi kokaiini hinnaga 4000 eurot. Kokku müüs M. Samoilov IBile vähemalt 300 grammi kokaiini hinnaga vähemalt 25 400 eurot. Sealhulgas müüs M. Samoilov 24.01.2023 Tallinnas Linnamäe tee 17 lähiümbruses IBile suures koguses narkootilist ainet kokaiini, millest osa – kilesse mässituna valge tükilise aine massiga 4,76 grammi, mis sisaldab 72% ehk 3,45 grammi puhast kokaiini; kahte soonkinnisega kilekotti pakendatuna valge tükilise aine massiga 1,86 grammi, mis sisaldab 72% ehk 1,34 grammi puhast kokaiini; soonkinnisega kilekotti pakendatuna valge tükilise aine massiga 0,93 grammi, mis sisaldab 72% ehk 0,67 grammi puhast kokaiini; kolme soonkinnisega kilekotti pakendatuna valge tükilise aine massiga 1,37 grammi, mis sisaldab 72% ehk 0,99 grammi puhast kokaiini; kilesse mässituna valge tükilise aine massiga 29,79 grammi, mis sisaldab 73% ehk 21,7 grammi puhast kokaiini – hoidis IB enda elukohas Tallinnas Kivila 10–46 kuni 26.01.2023 kella 10.05-ni. Samuti müüs M. Samoilov 2022 sügisel (oktoobris–novembris) Tallinnas Linnamäe tee 25 juures IBile 100 tk MDMA-d sisaldavaid tablette hinnaga 400 eurot ehk 4 eurot/1 tablett, millest osa – 21 tk oranži tabletti massiga kokku 9,39 grammi, mis sisaldavad 37% (MDMA) ehk 3,74 grammi puhast MDMA-d; 1 tk roosa tablett massiga 0,43 grammi, mis sisaldab 38% (MDMA) ehk 0,16 grammi puhast MDMA-d; 1 tk roosa tablett massiga 0,42 grammi, mis sisaldab 38% (MDMA) ehk 0,16 grammi puhast MDMA-d; 1 tk oranž tabletitükk massiga 0,20 grammi, mis sisaldab 37% (MDMA) ehk 0,074 grammi puhast MDMA-d – hoidis IB enda elukohas Tallinnas Kivila 10–46 kuni 26.01.2023 kella 10.05-ni. Osa eelnevalt tuvastamata isikutelt omandatud narkootilistest ainetest hoidis M. Samoilov enda kasutuses olevas garaažiboksis nr 3 asukohaga Tallinn, Linnamäe tee 91 kuni 24.01.2023, mis leiti ja võeti ära läbiotsimise käigus: valge pulbri ja klaaskildude segu massiga 2,50 grammi, mis sisaldab kokaiini; valge aine briketitükk massiga 499,8 grammi, mis sisaldab 73% ehk 365 grammi puhast kokaiini; 50 tk lillat tabletti massiga kokku 27,31 grammi, mis sisaldavad 12% (MDMA) ehk 3,28 grammi puhast MDMA-d; 2 tk rohelist tabletti massiga kokku 0,99 grammi, mis sisaldavad 15% (MDMA) ehk 0,15 grammi puhast MDMA-d; 55 tk lillat tabletti massiga kokku 30,16 grammi, mis sisaldavad 12% (MDMA) ehk 3,62 grammi puhast MDMA-d. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. MDMA kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ja kokaiin II nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kokaiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,65 grammist ja 1,4 grammist MDMAst. Nii käitles Maksim Samoilov narkootilisi aineid koguses, mis tekitaks narkojoobe vähemalt 25 806 inimesele. M. Samoilov käitles kokku vähemalt 1672,3 grammi kokaiini kasumiga vähemalt 151 084 eurot, müües ebaseaduslikult edasi IBile ja ARile vähemalt 1170 grammi kokaiini hinnaga 110 900 eurot ning M. Samoilovi elukohast leiti ja võeti ära täiendavalt 502,3 grammi kokaiini väärtusega vähemalt 4 / 22 1-23-4154 40 184 eurot (arvestades, et M. Samoilov müüs kokaiini edasi minimaalselt hinnaga 80 eurot/1 gramm). Samuti käitles M. Samoilov vähemalt 181 tk MDMA tabletti kasumiga 724 eurot.

§ 12¹ p 2 kohaselt on süüteo suur ulatus, mis ületab 40 000,00 eurot.

Seega tegutses M. Samoilov narkootiliste ainete kokaiini ja MDMA käitlemisel suure varalise kasu saamise eesmärgil. 7. Maakohtu hinnangul leidis M. Samoilovile

§ 184lg 2 1 järgi inkrimineeritud kuritegu tõendamist.

Maakohus tuvastas, et M. Samoilov käitles kokku 1553,68 grammi kokaiini ja 207 MDMA tabletti ning sai aineid müües tasuna ligikaudu 82 625 eurot. Lisaks olid tema garaažiboksist leitud 499,8 grammi kokaiini ja MDMA tabletid mõeldud edasimüügiks ja neist saadav tulu oleks olnud 43 625 eurot. Seega käitlemisega taotletav kasu moodustab kokku vähemalt 126 250 eurot ja süüdistatav tegutses suure varalise kasu saamise eesmärgil. Maakohus tunnistas süüdistava ütlused osaliselt ebausaldusväärseks ja jättis need tõendikogumist välja. Maakohtu hinnangul ei leidnud tuvastamist, et M. Samoilov teenis prokuröri poolt taotletud summas kriminaaltulu, sh ei saa teenitud tulu hulka arvestada läbiotsimisel ära võetud narkootiliste ainete väärtust. Maakohus leidis, et kuivõrd kriminaaltuluna teenitud ja äratarvitatud summa väljamõistmine on kaalutlusotsus ja M. Samoilovile mõistetud vangistus täidab eesmärgid, tuleb jätta prokuratuuri taotlus

§ 831 ja § 84 alusel kriminaaltulu asendamise korras väljamõistmiseks rahuldamata.

APELLATSIOONID Prokuratuuri apellatsioon 8. Prokuratuur ei vaidlusta M. Samoilovi süüditunnistamist, kuid leiab, et mõistetud karistus ei ole vastavuses toime pandud kuriteo raskusega ja maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata prokuratuuri taotluse konfiskeerimise asendamise kohaldamiseks (KrMS § 338 p 4). Prokuratuur taotleb tühistada osaliselt maakohtu otsuse M. Samoilovile mõistetud karistuse osas ja mõista uue otsusega 9 aastat vangistust. Samuti tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega lisaks vara konfiskeerimisele mõista M. Samoilovilt

§ 831

lg 1 ja § 84 ning § 83 lg 1 ja § 84 sätete alusel täiendavalt välja narkootikumide müügist saadud tulu ja nende väärtus kuriteo toimepanemise vahendina.

1. Maakohus luges tõendatuks, et M. Samoilov käitles pikema aja jooksul alates
2. aastast suures koguses narkootilisi aineid kokaiini ja MDMA-d, mida andis korduvalt edasi A. Rudakovile ja IBile ja tuvastamata isikutele.

§ 184

lg 2 1 näeb ette vangistuse kuuest kuni kahekümne aastani, seega on karistuse keskmäär 13 aastat ja prokurör taotles vaidlustes süüdistatava karistamist 9 aasta vangistusega. Maakohus hindas M. Samoilovi süü suureks, pikaaegseks, süsteemseks, eesmärgipäraseks. Arvestades kergendavat asjaolu – puhtsüdamlikku kahetsust ja et M. Samoilov on varem karistamata, leidis kohus, et mõistetav karistus võib jääda alla sanktsiooni keskmäära. Prokuratuuri arvates on maakohus andnud eeltoodud asjaoludele karistuse mõistmisel liiga suure kaalu. Maakohus jõudis süü suurust mõjutavaid asjaolusid analüüsides ebaõigele järeldusele, jättes arvestamata üld- ja eripreventiivsed asjaolud ning mõistis M. Samoilovile liiga leebe karistuse.

1. Samuti ei nõustu prokurör maakohtu otsuse punktis 68 välja toodud seisukohaga, et M. Samoilovi süü ulatust vähendab asjaolu, et 24.01.2023 toimus kuriteo matkimine aine edasimüügil ARile ja seda tuleb karistuse määramisel arvesse võtta. M. Samoilov ei olnud teadlik riigi sekkumisest ja tegutses nii, nagu ta alates
2. aastast alates oli narkootilisi aineid käidelnud, teades, et need lähevad käibesse. Oluline on, et M. Samoilovi tegevus ehk narkootiliste ainete 5 / 22 1-23-4154 omandamine ja edasimüümine kestis ligi 4 aasta vältel, s.o pikka aega, oli järjepidev ja see katkes alles õiguskaitseasutuste sekkumise ja tema kahtlustatavana kinnipidamisega. Tõenäoliselt oleks selleta ta oma tegevust jätkanud, sest narkootiliste ainete käitlemine oli kujunenud talle eluviisiks ja (lisa)sissetulekuallikaks. M. Samoilov mitte ainult ei soovinud käitlemisega suurt varalist kasu saada, vaid ka reaalselt teenis seda. Koosseisu täitmiseks on aga oluline üksnes suure kasu teenimise eesmärk, milleni ei pea veel olema jõutud (RKKKo 1-18-2232/79, p 52).
3. M. Samoilov oli narkootiliste ainete käitlemise ahelas keskne figuur ja varustaja, mis tähendab, et ta pidi omama kontakte kuritegelikus maailmas, et soetada sellises koguses aineid ning teisalt kliendibaasi, kellele aineid müüa ja tulu teenida. Tema käideldud erinevate narkootiliste ainete kogus oli väga suur. Maakohtu tuvastatu kohaselt käideldud kokaiinist 1553,68 grammist (puhtuseaste 70-72%, s.o üsna kõrge) saaks narkojoobe 17 175 inimest ja 207 MDMA tabletist 163 inimest. Selline kogus ületab narkootilise aine suure koguse piirmäära üle 1700 kordselt ja mida suurem on ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogus, seda suuremat kahju see aine inimeste tervisele eelduslikult põhjustab. Arvestada tuleb ka konkreetse kuriteo sisemist ohtlikkust, mida mõjutab käideldud narkootilise aine liik, nende toimetugevus, sõltuvuspotentsiaal ja tarvitamisega kaasnev tervisekahju. Kokaiini puhul juba 0,65 grammi puhtal kujul on käsitletav suure kogusena, MDMA puhul on suur kogus 1,4 grammi. Seega ei ole tegu nn pehmete narkootiliste ainetega, vaid need ohustavad märkimisväärselt rahvatervist ja kujutavad suurt ühiskonnaohtlikkust (vt RKKKo 1-20-1108, p-d 17,18). Kohus ei ole karistuse mõistmisel pööranud piisavalt tähelepanu M. Samoilovi keskmisest suuremale süüle ja teo ühiskonnaohtlikkusele, mõistetud karistus ei ole vastavuses süüga. Tuleb küll arvestada, et isik on varem karistamata ja kergendava asjaoluna kahetsust, mis põhjendab mõnevõrra alla keskmise sanktsioonimäära jääva karistuse mõistmist. Seega palub prokurör korrigeerida karistust ja mõista M. Samoilovile 9 aasta pikkune vangistus.
4. Prokuratuur taotles maakohtus lisaks M. Samoilovilt ära võetud vara

§ 184

lg 5 p 2 ja 2 § 83 alusel konfiskeerimisele mõista süüdistatavalt täiendavalt välja

§ 831 ja § 84 sätete alusel narkootikumide müügist saadud tulu.

Maakohus tuvastas, et M. Samoilov oli seadnud eesmärgiks narkootiliste ainete käitlemisega enam kui 40 000 euro väärtuses tulu teenimise. Prokuratuur leidis kohtuvaidlustes, et M. Samoilov teenis varalist kasu summas 124 153,5 eurot. Kuivõrd muu konfiskeeritava vara summa oli 11 822,07 eurot, taotles prokurör M. Samoilovilt veel täiendavalt välja mõista 112 331,43 eurot teenitud kriminaaltulu, mis oli ära tarvitatud. Prokurör lähtus Riigikohtu 03.04.2020.a lahendi nr 1-18-2232 p-st 65, mille kohaselt peab prokuratuur

§ 184

lg 2 1 järgi esitatud süüdistuse korral tõendama toimepanija tegutsemise suure varalise kasu saamise eesmärgil, mis aga ei tähenda, et prokuratuur peaks seejuures tõendama toimepanija kulude suurust seoses narkootilise või psühhotroopse aine käitlemisega sellises olukorras, kus puuduvad vähimadki tõenduslikud pidepunktid selle kohta, missugusel viisil süüdistatav narkootilist või psühhotroopset ainet soetas ja kas ning missugust hinda ta selle eest maksis. Praegusel juhul ongi ainuvõimalik võrdsustada aine potentsiaalne müügihind kuriteost taotletud kasuga, sest maakohus on M. Samoilovi ütlusi narkootiliste ainete ostuhinna osas pidanud ebausaldusväärseteks. 13. Kohus jättis rahuldamata prokuratuuri taotluse kohustada M. Samoilovi tasuma rahasumma

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel riigituludesse konfiskeerimise asendamiseks, sest teenitud ja ära tarvitatud kriminaaltulu väljamõistmist ei ole seadusandja pannud kohustuseks, vaid tegemist on 6 / 22 1-23-4154 kaalutlusotsusega. Maakohtu arvates täidab M. Samoilovile mõistetud karistus kõik eesmärgid, et ta hoiduks edaspidi samalaadsete kuritegude toimepanemisest ja kohtu arvates ei oleks põhjendatud kriminaaltulu konfiskeerimise korras väljamõistmine isegi ulatuses, milleni kohus jõudis. 14. Prokuratuur palub ringkonnakohtul

§ 831 lg 1 ja § 84 sätete alusel M.

Samoilovilt välja mõista narkootikumide müügist saadud/taotletud tulu. Maakohus ei ole arvestanud üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi mõjutusvahendi kohaldamisel. Narkokuritegude menetlemisel on üks eesmärk tuvastada ka teenitud (ja/või taotletud) tulu suurus, mida ebaseadusliku tegevuse käigus saadi või sooviti saada, sest kuritegevus ei tohi ära tasuda. Prokuratuuri hinnangul tulnuks M. Samoilovilt

§ 84

alusel välja mõista n.ö kogu kasum, mille teenimine kohtuliku uurimise käigus tuvastati ja millest on maha arvatud konfiskeeritava vara väärtus 11 822,07 eurot. Kohus tuvastas M. Samoilovi poolt pikema aja vältel narkootiliste ainete käitlemise, sh nende edasimüümisest tulu teenimise. Kuivõrd valdav osa teenitud tulust on süüdistatava poolt ära tarvitatud (või peidetud), jääb arusaamatuks, miks ei mõistnud kohus M. Samoilovilt välja teenitud kriminaaltulu väärtust konfiskeerimise asendamise korras. Prokuröri hinnangul ei ole konfiskeerimise kohaldamise otsustuse langetamisel vähemalgi määral oluline, mis eesmärgil kuritegelikult saadud tulu kasutatakse, kasvõi näiteks perekonna ülalpidamiseks. Riigikohtu praktikast nähtuvalt ei ole kriminaalpoliitilisi eesmärke silmas pidades seetõttu loogiliselt põhjendatav ka kriminaaltulu ära tarvitanud või selle konfiskeerimise vältimiseks võõrandanud isikute soodsam karistusõiguslik kohtlemine võrreldes nende isikutega, kellel kriminaaltulu või selle arvelt soetatud vara jätkuvalt alles on (nt RKKKo 3-1-1-4-11 p 9). 15. Maakohus leidis, et M. Samoilov käitles kokku vähemalt 1553,68 grammi kokaiini ja 207 MDMA tabletti ning sai IBile ja ARile narkootilisi aineid edasi müües tasuna kokku ligikaudu 82 625 eurot. Pole kahtlust, et garaažiboksist leitud kokaiin ja MDMA olid samuti mõeldud edasimüügiks ja sellelt saadav tulu oleks olnud 43 625 eurot (otsuse p 64). Maakohus leidis, et M. Samoilovi narkootilise aine müügiga teenitud summa hulka ei saa arvata läbiotsimisel leitud narkootiliste ainete väärtust, sest see võeti ära ja selle teenimisest jäi ta ilma (otsuse p 105). Prokuratuur nõustub kohtuga, et ei saa väita, et M. Samoilov sai garaažiboksist leitud ja ära võetud narkootiliste ainete müügist tulu. Küll aga soovis süüdimõistetu neid aineid edasi müüa ja neilt tulu teenida ja seega tuleb M. Samoilovilt välja mõista ka nende ainete väärtus. Prokurör tugineb Riigikohtu 21.09.2023.a kohtumäärusele asjas 1-23-1269, mille punktis 15 märgitu kohaselt raha, mida isik kasutas kahtlustuse kohaselt narkootilise aine kui

§ 184

lg-s 1 sätestatud kuriteo vahetu objekti hankimiseks, on karistusõiguslikult käsitatav tahtliku süüteo toimepanemise vahendina (

§ 83lg 1).

Kokaiini ostes kulutas kahtlustatav selle raha kui kuriteovahendi

§ 84mõttes ära.

Järelikult juhul, kui isik tunnistatakse talle etteheidetavas kuriteos süüdi, tuleb kohtul kaaluda, kas on põhjendatud mõista temalt lisaks kriminaaltulule konfiskeerimise asendamise korras välja ka summa, mis vastab narkootilise aine ostmiseks kasutatud raha kui kuriteovahendi väärtusele. Viidatud Riigikohtu lahendi valguses palub prokurör mõista M. Samoilovilt välja ka kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise asendamise korras garaažiboksist leitud ja ära võetud narkootiliste ainete väärtusele vastav summa, s.o 43 625 eurot. Seega kokkuvõtvalt palub prokurör M. Samoilovilt (lisaks vara konfiskeerimisele) mõista täiendavalt

§ 831

ja § 84 alusel välja narkootikumide müügist saadud tulu ning lisaks

§ 83lg 1 ja § 84 alusel kuriteo toimepanemise vahendi väärtus.

7 / 22 1-23-4154 Kaitsja apellatsioon 16. Kaitsja taotleb tühistada maakohtu otsuse osaliselt ja kvalifitseerida M. Samoilovi tegevus ümber

§ 184

lg 1 järgi ja mõista keskmisest väiksem seadusega ettenähtud karistus ning mõista Eesti Vabariigilt välja M. Samoilovile tekkinud õigusabikulud. Maakohus rikkus KrMS § 60 lg 1, 2 ja § 63 ja § 312 p 2 sättest jättes põhjendamatult arvesse võtmata süüdistatava ütlused selle kohta, palju ta igalt müüdud kokaiini grammilt kasumit teenis.

1. Kaitsja taotleb süüdistatava ristküsitlemist ringkonnakohtus. Maakohtu eksimus kvalifikatsiooni määratlemisel tuleneb sellest, et tõendikogumist jäeti ekslikult välja M. Samoilovi ütlused kokaiini müügist saadud kasumi kohta ehk ringkonnakohtu ees on küsimus M. Samoilovi ütluste usaldusväärsuse hindamisest. Riigikohtu praktika kohaselt on võimalik süüdistatava ütluste usaldusväärsuse hindamiseks viia läbi tema ristküsitlus ringkonnakohtus (vt 1-20-2143). Küsitlemise objekt on kitsas- üksnes tõendiallika ütlus tema poolt müüdud või veel müümata saadud või loodetud kasu suuruse osas.
2. Puudub vaidlus selles, et M. Samoilov pani toime

§ 184lg 1 tunnustele vastava teo.

Nõustuda ei saa maakohtuga, et M. Samoilov pani toime

§ 184lg 2 1 tunnustele vastava teo.

Maakohus tuvastas, et M. Samoilov sai ARile ja IBile narkootilisi aineid müües tasuna ligikaudu 82 625 eurot ja M. Samoilovi garaažiboksist leiti kokaiini, mille müügist saadav tulu olnuks 43 625 eurot ja seega kokku 126 250 eurot oleks tulu olnud suuremate koguste kaupa müües ning jaemüügi korras oleks olnud teenitav kasu suurem. Maakohtu arvutuse kohaselt kulutas M. Samoilov kokaiini ja MDMA soetamisele minimaalselt 54 872 eurot, keskmise turuhinnaga soetades 82 049 eurot, seega tuleb kasumiks 44 201-71 378 eurot. 19. Maakohus märgib otsuse p-s 39, et M. Samoilovi ütlusi tuleb pidada ebausaldusväärseks osas, mis puudutavad narkootiliste ainete ostu-müügihinda ja ostetud koguseid ning konkreetselt ei selgu palju ta tegelikult kasumit teenis. Maakohus justkui ei saanud aru, palju M. Samoilov teenis kasumit grammilt, sest ta olevat nimetanud 3 erinevat hinda. Otsuse p 56 kohaselt valdas ja müüs M. Samoilov 1553,68 grammi kokaiini. Seega isegi juhul, kui müügikasum oli 20 euro grammilt, ei ületanud kogutulu 32 000 eurot ja puudus faktiline alus

§ 184lg 2 1 kohaldamiseks.

20. Kaitsja arvates selgitas M. Samoilov väga arusaadavalt, millal ta sai 1 grammi kokaiini müümisel kasumiks 10, 15 või 20 eurot (kaitsja viitab väite kinnituseks süüdistatava ristküsitlusel antud ütlustele). Kriminoloogiline ja eluline kogemus näitavad, et müües asja suuremates kogustes on 1 grammi hind ja vastavalt ka kasum väiksem. Prokurör ja kohus lähtusid, et M. Samoilovi ütlusi saab lugeda usaldusväärseks ainult osaliselt ja ebausaldusväärne on ütlus selles osas, milles see lahkneb eeluurimisel antud ütlustest. Aga narkootikumide müügist saadud kasumi osas ei ole M. Samoilovi ütlustes mingit vastuolu ja järelikult luges maakohus selles osas ütlused alusetult ebausaldusväärseks ainult sel põhjusel, et 1 grammi kokaiini müügikasum oli 20 eurot grammilt ja suurema koguse puhul 15 eurot grammilt. M. Samoilov oli sisuliselt vahendaja – ostis odavamalt, müüs kallimalt. Matkimisel müüs M. Samoilov 100 grammi kokaiini 8500 euroga. Kuna peale M. Samoilovi ütluste puuduvad tõendid, millise hinnaga ta ise narkootikumi ostis, siis toetab tema ütlusi käsitlus, mis tugineb kokaiini hulgi- ja jaemüügi erinevusest ning tuleks lähtuda tõendist, mille kohaselt on kokaiini ostmisel hinnaks 65 eurot grammi kohta. Sel juhul M. Samoilov ei 8 / 22 1-23-4154 saanud ega soovinud saada üle 40 000 euro suurust kasumit ja tema teo õige kvalifikatsioon on

§ 184lg 1.

21. M. Samoilovile

§ 184

lg 1 järgi karistuse mõistmisel võiks mõistetav karistus jääda keskmisest väiksemaks, kuna M. Samoilov on väljendanud kahetsust. Süüdistatava apellatsioon 22. Süüdistatav ei nõustu maakohtu määratud kvalifikatsiooniga ja leiab, et mõistetud karistus on kaalutlusvigadega, liiga karm ja ebaproportsionaalne. Süüdistatav taotleb ringkonnakohtu istungil teda ristküsitleda kokaiini müügist teenitud puhaskasumi kohta ning hinnata tema kohtuistungil antud ütlusi usaldusväärseks. M. Samoilov taotleb tühistada maakohtu otsuse ja mõista ta süüdi

§ 184lg 1 järgi ning määrata keskmisest väiksem vangistus.

1. Süüdistatav märgib, et jääb suuremas osas oma varem antud ütluste juurde. Kohtuistungi ajal tegi mõningad korrektuurid kohtueelsel menetlusel antud ütluste osas, kui hakkas aru saama, et kuskil mõistetakse teda valesti. Palub pöörata tähelepanu, et tema ütlused jäid enam-vähem samaks nii kohtueelses menetluses kui ka kohtuistungil. Peab tähtsaks, et tema kõikides ütlustes on öeldud, et mida suurem oli kogus, seda väiksem oli puhastulu. Ta ei saa aru, mis põhjusel luges maakohus tema ütlusi valesti ja pidas neid valeks, kuigi selgitas ütlustes korrektiivide tegemise põhjuse.
2. Kohtus ta ütles, et ostis viimati 500 grammi kokaiini, aga ülekuulamise ajal tegi nii, nagu ütles uurija, et temalt võeti brikett kokaiini kaaluga 560 grammi. Ta nõustus politseiga, kuna ei jõudnud seda ise kaaluda. Ta luges uurija kirjapandu õigeks, mis tegelikult ei vastanud tõele. On arusaamatu, kuidas sai kokaiini kaal olla 560 grammi, kui ekspertiisiaktis on näidatud, et see kaalus 499,9 g. Seda asjaolu ei teadnud ta 28.03.2023 küsitlusel eeluurimisel, vaid sai teada alles süüdistusaktist ning sel põhjusel muutis kohtus ütlusi.
3. Eeluurimisel toimus üks ülekuulamine 28.03.2023, mis kestis natuke üle tunni aja, st kell 9.40 kuni 11.
4. Ta oli segaduses, sest sattus esimest korda vanglasse. Teda peeti kinni 24.01.2023 ja ainuke ülekuulamine toimus 28.03.
5. Iga inimene võib sellises olukorras eksida oma ütlustes, aga maakohus luges teda valetajaks. Lisaks leidis maakohus, et ta muutis ütlusi kahe viimase aine koguse kohta. Ta osutas kohtueelsel menetlusel, et need kaks summat on umbkaudsed, mitte täpsed, aga kohtuistungil tuletas meelde olukorda ning tegi kahe summa kohta muudatused, mis ei erine varasemast kardinaalselt. Kokaiini soetamise maksumuses tekkis arusaamatus, võibolla ta rääkis valesti või mõisteti teda valesti ta pidas silmas, et kahe juhtumi puhul summa oli umbkaudne. Samuti vastas ta maakohtule, et ta ei teadnud, mis põhjusel AR ei tellinud ise Telegrammi kaudu kokaiini, sest talle ei olnud ARi täpsed põhjused teada.
6. Maakohus tegi veel ühe vea otsuse punktis 36 osas 8, kuhu kirjutas, et süüdistatav ostis
7. aasta mai lõpus esimest korda 500 g kokaiini. Tegelikult ütles ta aga, et ostis
8. aasta lõpus. Maakohus tegi vea asja õigesti üles kirjutamisega ja seega ei läinud enam M. Samoilovi ütlused kokku varasematega. 9 / 22 1-23-4154
9. Prokurör osutab ARi ütlustele viidates, justkui süüdistatav müüs talle juba
10. aastal narkootikume, aga sellist asja ei ole kirjas süüdistusaktis. See tähendab, et prokuratuur teda selles ei süüdista, aga üritab teda panna veel halvemasse valgusesse. Maakohus nõustus otsuse punktis 38 prokuratuuriga, rikkudes sellega seadust ja kohtupraktikat, sest KrMS § 268 lg 1 kohaselt võib kriminaalasja kohtulik uurimine toimuda süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. KrMS § 268 lg 5 kohaselt ei või süüdistatavat süüdi tunnistades tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Süüdistuses kirjeldatud asjaolud määravad ära kohtuliku arutamise piirid ja kohus saab tugineda vaid sellistele faktilistele asjaoludele, mis on süüdistuses kirjas. Kohus lihtsalt toetas prokuratuuri, ei võtnud vastu süüdistatava avaldusi, hinnates ekslikult tema ütlusi ja lugedes tõeks asju, mida ei ole isegi süüdistusaktis. Maakohus tegeles seadusevastase tegevusega. Nii prokuratuur kui ka maakohus eksisid ja seetõttu tuleb süüditunnistamisel tugineda vaid sellistele faktilistele asjaoludele, mis on kirjeldatud süüdistusaktis.
11. Maakohus toob punktis 39 välja, et pole konkreetselt välja selgitatud süüdistatava teenitud kasum. Ei saa aru, kuidas jäi kohtul see arusaamatuks, kui süüdistatav täpselt selgitas saadava kasumi põhimõtte, s.o mida suurem kaal seda väiksem puhastulu. Maakohus ei ole detailselt vaadanud läbi kriminaalasja ja on segaduses oma valede argumentidega ning on seetõttu teinud eksliku kohtuotsuse ja teo valesti kvalifitseerinud. VASTUVÄITED APELLATSIOONIDELE Kaitsja vastuväide prokuröri apellatsioonile
12. Maakohtu otsuse muutmiseks ei ole põhjust, sest prokuröri apellatsioonist ei nähtu selliseid asjaolusid. Prokurör võib olla rahulolematu, miks maakohus mõistis teistsuguse karistuse kui tema ettepanek, kuid see ei ole põhjus karistuse muutmiseks. Seadusandja on jätnud kohtule laiaulatusliku otsustusruumi ka süüdimõistetult konfiskeerimisele kuuluva vara osas. Kohtu otsustus mahub seadusega antud piiridesse ja kohus ei eksinud. Süüdistatava vastuväide prokuröri apellatsioonile
13. Süüdistatav ei nõustu täielikult prokuröri apellatsiooniga, sest ei ole teeninud nii suurt rahasummat. Samuti ei nõustu prokuröri taotletud vangistusega 9 aastat, see on absoluutselt üleliigne, sest juba maakohtu määratud 7 aastat 6 kuud vangistust on liiga karm. Prokuröri vastuväide kaitsja ja süüdistatava apellatsioonidele
14. Prokurör leiab, et kaitsja ja süüdistatava apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonides tõstatatud küsimustes on maakohtu järeldused on tõenduslikult korrektsed kui ka veenvalt põhjendatud. Kohus on M. Samoilovi süüdi tunnistamist

§ 184

lg 2 1 alusel põhjalikult motiveerinud ning jõudnud tõendeid kogumis hinnates õigele järeldusele. Apellatsioonid on valdavalt rajatud maakohtus kõlanud argumentidele, millele on otsuses ammendavalt ja veatult vastatud. 10 / 22 1-23-4154

1. Maakohus on põhjalikult hinnanud M. Samoilovi ütluste usaldusväärsust, jõudes õigele järeldusele nende osalises ebausaldusväärsuses. Süüdistatava täiendava küsitlemine ringkonnakohtus ei ole põhjendatud. Apellatsioonides ei ole välja toodud, et maakohtus süüdistatava ristküsitlusel leidsid aset kriminaalmenetlusnormide rikkumised. Ringkonnakohtul on võimalik anda süüdistatava ütluste usaldusväärsusele hinnang tuginedes esimese astme kohtuistungi protokollile. Praeguses asjas ei ole tõusetunud selliseid asjaolusid, mis tingiksid kohtupraktika kohaselt süüdistatava täiendava ristküsitluse vajaduse isegi piiratud ulatuses nagu taotleb kaitsja (vt RKKKo 1-20-2143, p 22). Kaitsjal oli võimalus teenitud kasumi osas maakohtus süüdistatavata küsitleda ja küsitlesid ka prokurör ja kohus. Kohtupraktikaga pole kooskõlas olukord, kus otsusega mittenõustumise korral soovib süüdistatav oma eelnevalt antud ütlusi kohtukoosseisule kinnistada ja kohtu veenmist uute ütluste andmisega ei saa pidada apellatsioonimenetluse olemusega kooskõlas olevaks. Õigusliku hinnangu andmine M. Samoilovi ütlustele on võimalik ilma täiendavat ristküsitlemist läbi viimata. Ka EIKi varasemas praktikas on sedastatud, et apellatsioonikohus võib teha süüdimõistva otsuse ilma õigeksmõistmise aluseks olnud isikulisi tõendiallikaid vahetult üle kuulamata siis, kui ta ei muuda madalama astme kohtu tuvastatud fakte, vaid üksnes nendele antavat õiguslikku hinnangut (EIK 16.07.2019, Júlíus Þór Sigurþórsson vs. Island, p-d 36–37; 08.07.2021, Maestri jt vs. Itaalia, p-d 40–41). Eelviidatud asjas oli tegemist radikaalsema olukorraga ja õigeksmõistva otsuse asemel taotleti süüdimõistva otsuse langetamist. Ringkonnakohtu istung
2. Kaitsja ja süüdistatav jäid esitatud apellatsioonide juurde ja palusid jätta prokuratuuri apellatsiooni rahuldamata. Kohtukolleegium jättis 04.09.2024 istungil rahuldamata süüdistatava ja kaitsja taotlused süüdistatava korduvaks ristküsitlemiseks. Apellandid nentisid, et süüdistatava ristküsitlemisel ei rikutud kriminaalmenetlusnorme, kohtumenetluse pooled küsitlesid esimese astme kohtus süüdistatavat põhjalikult, aga sooviti, et süüdistatav saaks täiendava võimaluse selgitada kuriteoga teenitud kasumi teenimise ja suurusega seotud asjaolusid. Kolleegium leidis et apellantide argumendid süüdistatava täiendavaks ristküsitlemiseks ei ole põhjendatud. Süüdistatava ütlustele antud hinnangu osas saab kohtukolleegium kujundada seisukoha maakohtus uuritud tõendite alusel tulenevalt KrMS § 15 lg-st 2 ja § 331 lg-st
3. Prokurör jäi esitatud apellatsiooni juurde ja palus jätta kaitsja ja süüdistatava apellatsioonid rahuldamata. Prokurör täpsustas ja täiendas apellatsioonis esitatud konfiskeerimise asendamise taotlust ning loobus taotlusest mõista süüdistatavalt

§ 84

ja

§ 83

lg 1 alusel välja 43 625 eurot kuriteo toimepanemise vahendi väärtusena, mis võis süüdistataval kuluda läbiotsimisel ära võetud narkootilise aine soetamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus tutvus kohtutoimiku materjalide ja apellatsioonidega, neile esitatud vastustega ning kuulas kohtuistungil ära kohtumenetluse pooled. Esmalt võtab kohtukolleegium seisukoha kaitsja ja süüdistatava apellatsioonide osas (I) seejärel käsitleb prokuratuuri apellatsiooni väiteid ja taotlusi süüdistatava vara konfiskeerimise asendamise (II) ja süüdistatavale mõistetud karistuse muutmiseks (III), võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemused (IV) ja seisukoha apellatsioonimenetluse kulude kohta (V). I 11 / 22 1-23-4154
2. Kaitsja ja süüdistatava apellatsioonidest moodustavad kaaluka osa väited, milles kritiseeritakse maakohtus uuritud tõendite hindamisest tehtud järeldusi. Apellandid on seisukohal, et M. Samoilovi süüdimõistmine

§ 184lg 21 järgi oli väär.

Maakohus jättis põhjendamatult arvesse võtmata M. Samoilovi ütlused selle kohta, kui palju ta narkootikumide müügist kasumit teenis, eksides sellega KrMS § 60 lg-tes 1 ja 2, §-s 63 ja § 312 p-s 2 sätestatu vastu. Apellantide arvates on süüdistatava ütlused on usaldusväärsed, sest need on jäänud enam-vähem samaks nii kohtueelsel menetlusel ja kohtuistungil, neis ei esine vastuolusid ja arusaadavalt on selgitatud narkootikumide müügist saadud kasumi kujunemist. Neist seisukohtadest ajendatuna taotlevad apellandid M. Samoilovi ütlustele antud hinnangu muutmist, nende arvestamist usaldusväärse tõendina ja etteheidetavale teole teistsuguse õigusliku hinnangu andmist ehk M. Samoilovi süüdimõistmist

§ 184lg 1 järgi ning mõistetud karistuse kergendamist.

Apellatsioonides esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu eksimusi süüdistatava ütluste hindamisel ning nõustub tõendikogumile antud hinnanguga ja süüküsimuses tehtud järeldustega. Kuivõrd süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid maakohtu otsuse muutmiseks jäävad rahuldamata, ei pea apellatsioonikohus vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata ja lisab apellantide väidetele vastuseks järgmist.

1. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja deklaratiivse etteheitega, et maakohus rikkus M. Samoilovi ütluste osaliselt ebausutavaks tunnistamise ja tõendina arvestamata jätmisega KrMS § 60 lg-tes 1, 2, §-s 63 ka § 312 p-s 2 sätestatut. Kaitsja ei ole sisuliselt põhjendanud, milles seisneb maakohtu poolt eespool viidatud sätete järgimata jätmine. Asjaolu, et apellandid ei nõustu M. Samoilovi ütlustele antud hinnanguga ja tõendikogumist kõrvale jätmisega, ei tähenda, et maakohus rikkus kriminaalmenetlusõigust. Samuti peab kolleegium paljasõnaliseks süüdistatava etteheidet, et maakohus lähtus tõendite hindamisel süüdistusversioonile soodsamast tõlgendusest, toetades prokuratuuri. Ringkonnakohus ei tuvastanud selliseid kriminaalmenetlusõiguse rikkumisi ega ka muid tõendite hindamisel tehtud vigu, mis oleksid viinud maakohtu järeldused mittevastavusse kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaoludega. Maakohtu otsusest nähtuvalt on tõendeid hinnatud kogumis kohtu siseveendumuse järgi, omistamata ühelegi tõendile ette kindlaksmääratud jõudu. Kohtu seisukohad on otsuses arusaadavalt põhjendatud ning maakohtu käsitlus tõendite usaldusväärsuse küsimuses on selge ja jälgitav. Sealhulgas on otsuses esitatud arusaadavad ja aktsepteeritavad põhjendused selle kohta, millises osas ja miks ei saa süüdistatava ütlusi tõendina arvestada.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et süüdistatava M. Samoilovi ütlused on ebausaldusväärsed osas, mis puudutavad narkootiliste ainete edasimüügi alustamise aega, narkootiliste ainete ostu- ja müügihindu, aga samuti ostetud aine koguseid ja müügiga teenitud kasumit (otsuse p-d 36-41). Kehtiv kohtupraktika ei näe süüdistatava ütluste hindamisele ette kitsendusi või erandeid ja neid hinnatakse üldises korras võrdväärsena teiste tõenditega. Seega saab süüdistatava ütlustega arvestada siis, kui tõend on usaldusväärne. Ütluste usaldusväärsuse vaagimisel tuleb pöörata tähelepanu sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi. Seejuures peab kohus ütluste kui isikulise tõendi hindamisel võtma arvesse kõiki ütluste usaldusväärsust potentsiaalselt mõjutavaid asjaolusid, mille hulka kuuluvad ka tõendiallika menetlusseisund ja sellest lähtuda võivad huvid (vt nt RKKKo 1-20-1208, p 18). Maakohtu otsusest nähtuvalt on eelnimetatud põhimõtteid süüdistatava ütluste usaldusväärsuse vaagimisel 12 / 22 1-23-4154 arvestatud. Nii on otsuse punktides 37-41 üksikasjalikult välja toodud, milliste süüteo asjaolude kohta ei ole M. Samoilov andnud menetluse vältel järjepidevaid ütlusi. Otsusest ilmnevalt tuvastas maakohus, et süüdistatav on andnud mitmete süüdistuses etteheidetava teo asjaolude kohta kohtueelsel menetlusel ja ristküsitlusel lahkenevaid ütlusi. Samuti sedastas kohus vasturääkivused ka M. Samoilovi ristküsitlusel antud ütlustes (erinevuse esmas- ja teisesküsitlusel antud vastustes) narkootilise aine koguseid ja müügihindu puudutavates asjaoludes.
3. Maakohtu otsusest ja kohtuistungil talletatust selguvalt ei pea paika apellantide väited, et süüdistatava ütlused on olnud menetluses järjepidevad ja ta olevat teinud ristküsitlusel vaid mõningaid korrektuure võrreldes kohtueelsel menetlusel avaldatuga. Esimese astme kohtus ristküsitleti süüdistatavat 2.02.
4. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt avaldati ristküsitlusel prokuröri taotlusel korduvalt KrMS § 289 lg 3 alusel süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütlusi seoses neis ilmnenud vastuoludega. Süüdistataval võimaldati ka KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel meenutada kohtueelsel menetlusel antud ütlusi. Samuti küsitleti süüdistatavat kohtueelsel menetlusel ja kohtus antud ütluste lahknevuse põhjuste kohta. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et süüdistatava põhjendusi menetluse erinevatel etappidel vaidlusaluse kuriteo asjaolude kohta antud ütluste erinevuse kohta, ei ole alust veenvaiks pidada.
5. Eespool käsitletu kontekstis on eksitav seegi süüdistatava väide, et kohtueelsel menetlusel olevat teda kahtlustatavana kuulatud üle vaid ühel korral, s.o 28.03.
6. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et süüdistusakti tõendite loetelu p 16.1 kohaselt on M. Samoilov andnud kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana ütlusi pärast tema kahtlustatavana kinnipidamist 25.01.2023 ning seejärel 28.04.2023 (I kd, tl 4). Seega on ainetud süüdistatava selgitused, mille kohaselt olevat erinevused kohtueelses menetluses antud ütlustes võrreldes ristküsitlusel räägituga tingitud sellest, et kahtlustatavana anti talle võimalus ütlusi anda ainult ühel korral ning ülekuulamine olevat toimunud kiirustades. Kolleegium on maakohtuga päri, et süüdistatava selgitus etteheidetava teo täpsemate asjaolude meenumisest alles kohtumenetluse ajaks, ei ole usutav (maakohtu otsuse p 41). Samuti peab kolleegium asjakohatuks süüdistatava väidet, et ta sai alles süüdistusaktist teada, et tema garaaži läbiotsimisel leitud kokaiini-briketi kaal oli 499,9 grammi, mitte 560 grammi, mida olevat talle ülekuulamisel öelnud uurija. Kolleegium nendib, et 24.01.2023 M. Samoilovi garaažiboksis toimetatud läbiotsimisprotokollist ilmnevalt kaalus leitud kokaiinitükk koos selle ümber olnud erinevate pakenditega kokku 560 grammi ja ning lisaks leiti kokaiini pulbri segu massiga 2,50 grammi (I kd, tl-d 183-193). Läbiotsimisel leitud kokaiini kohta koostatud ekspertiisiakt nr 23E-AN0119, millest nähtuvalt kaalus kokaiini tükk ilma pakendita 499,9 grammi, koostati aga juba 03.03.2023 ehk enne M. Samoilovi teist kahtlustatavana ülekuulamist (I kd, tl-d 204-206). Seega pole usutav süüdistatava etteheide, et menetleja eksitas teda ülekuulamisel kokaiini kogusega.
7. Ilmestamaks maakohtu väidetavaid eksimusi ütluste hindamisel leiab süüdistatav, et maakohus on teinud vea otsuse punktis 36 (
8. lõigus), tsiteerides valesti tema kohtueelsel menetlusel antud ütlusi. Maakohtu otsusest nähtuvalt olevat süüdistatav kohtueelsel menetlusel justkui väitnud, et ostis esimest korda 500 grammi kokaiini
9. aasta mai lõpus, kuigi tegelikult leidis ostmine aset
10. aasta lõpus. Kontrollides süüdistatava väidet, tuvastas ringkonnakohus järgmist. Kohtuotsuse punktis 36 tsiteeritud süüdistatava ütlustest nähtuvalt toimus kokaiini ostmine
11. aasta lõpus, mitte
12. aasta mai lõpus. Kolleegium uuris ka kohtuotsuse tõlget ja tuvastas, et otsuse venekeelse tõlke punktis 36 (
13. lõigus) on ilmse trükitehnilise veana süüdistatava tsiteeritud ütlusi tõlkides ekslikult märgitud, et kokaiini ostmine toimus
14. aasta 13 / 22 1-23-4154 mai lõpus (vt otsuse tõlge II kd, tl 234 pöördel). Kolleegiumi arvates ei mõjuta aga see väheoluline eksimus otsuse tõlkes maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.
15. Kolleegiumi hinnangul viitavad süüdistatava lahknevad ütlused ja maakohtus esitatud ebaveenvad selgitused ütluste muutmise kohta neis asjaoludes, mis puudutavad narkootilise aine käitlemise perioodi, koguste, ostu, müügi ja teenitud kriminaaltuluga seonduvat, soovile esitada kohtu(te)le etteheidetavat tegu enesele soodsamas valguses. Teisisõnu ‒ süüdistatav on asunud kohtumenetluses narkootilise aine käitlemisega seotud asjaolude kohta andma võrreldes kohtueelsel menetlusel räägituga muudetud ütlusi, et saavutada süüdimõistmine kergemat karistust võimaldava sätte ehk

§ 184lg 1 järgi.

Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et olukorras, kus süüdistatav ei ole andnud usaldusväärseid ütlusi narkootilise ainete soetamise ja müümise asjaolude, sh käideldud aine hindade ja koguste kohta, ei ole võimalik tema ütluste alusel kujundada usutavat pilti ka narkootilise aine müügiga taotletava tulu või teenitud kasumi suuruse kohta. Kokkuvõtvalt ei ole kaitsja ega süüdistatav esitanud ringkonnakohtule veenvaid argumente M. Samoilovi ütlustele antud hinnangu muutmiseks. Maakohus on M. Samoilovile etteheidetava teo faktiliste asjaolude tuvastamisel süüdistatava ütlusi kõrvale jättes tuginenud õigustatult ülejäänud tõendikogumile.

1. Veel heidab süüdistatav ette KrMS § 268 lg-tes 1 ja 5 sätestatu rikkumist põhjusel, et maakohus asus otsuses prokuröriga nõustuvalt seisukohale, et süüdistatav müüs ARile narkootikume juba
2. aastal. Apellandi arvates on maakohus vastuolus seaduse ja kohtupraktikaga toetanud prokuratuuri, lugedes otsuses tuvastatuks asju, mida ei ole süüdistusaktis kirjas. Kolleegium märgib, et KrMS § 268 lg-tes 1 ja 5 sätestatu kohaselt toimub kohtulik arutamine ainult süüdistusakti järgi ning kohus ei või süüdistatavat süüdi tunnistades tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Samuti ei või kohus otsust tehes tugineda faktilistele asjaoludele, mida ei ole menetluses arutatud. Erinevalt apellandist on aga kolleegium seisukohal, et maakohus viidatud sätete vastu eksinud ei ole ja põhjendab seda järgmiselt.
3. Süüdistusest nähtuvalt heidetakse M. Samoilovile ette, et ta omandas alates kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajast, kuid vähemalt
4. aasta algusest, suures koguses kokaiini ja MDMA-d, mida valdas ning andis korduvalt Tallinnas edasi ARile, IBile ja tuvastamata isikutele. ARiga seonduvalt kirjeldatakse süüdistuses täpsemalt, et M. Samoilov müüs suhtlusrakenduse Telegram vahendusel ARile esialgu alates kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajast kuni
5. aasta suveni kokaiini regulaarselt 1-3 grammi kaupa, seejärel alates
6. aasta suvest kuni
7. aasta suveni korra kuus 20 grammi kaupa ning pärast seda kuni kahtlustatavana kinnipidamiseni 24.01.2023 regulaarselt suuremate koguste ehk 100 grammi kaupa. 2.11.2023 kohtuistungil ristküsitleti tunnistaja ARi, kes kinnitas, et ta hakkas M. Samoilovi käest kokaiini ostma alates
8. aasta suvest, sh alguses grammi kaupa hinnaga 120-130 eurot gramm ning seejärel, alates
9. aasta suvest, juba suuremate koguste kaupa. Kolleegium nendib, et kohtuistungil talletatust, aga ka apellatsioonidest nähtuvalt ei ole kaitsja ega süüdistatav seadnud ARi ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsust kahtluse alla. Kohtus uuritud tõendid võimaldasid maakohtul tuvastada, et M. Samoilov pani temale süüks arvatud käitlemistegu, mille ajaline määratlus oli süüdistuses „alates kohtueelsel menetlusel tuvastamata ajast“, juba alates vähemalt
10. aasta suvest. KrMS § 62 p-st 1 tulenevalt on kuriteo toimepanemise aeg üheks tõendamiseseme asjaoluks ja nii süüdistuses kui ka isiku süüditunnistamisel tuleb ära näidata, millal on teo koosseisu asjaolud realiseerunud. Samas ei kirjuta seadus ette, millise täpsusega tuleb 14 / 22 1-23-4154 teo toimepanemise aeg tuvastada (vt ka RKKKo 3-1-1146-05, p 11). Praegusel juhul kujuneski maakohtul uuritud tõendite alusel kuriteo toimepanemise aja osas põhjendatult veendumus, et M. Samoilovi käitlemisteod leidsid aset juba vähemalt
11. suvel, kui ta müüs eelnevalt (tuvastamata ajal) soetatud kokaiini edasi ARile (vt maakohtu otsuse p-d 36 ja 38). Maakohus kummutas ühtlasi M. Samoilovi väite, et ta olevat narkootilisi aineid käitlema asunud alles alates
12. aasta algusest.
13. Kolleegium märgib täiendavalt, et kehtiva kohtupraktika kohaselt võib juhul, kui mingit KrMS § 62 p-s 1 toodud tõendamiseseme asjaoludest, nt kuriteo toimepanemise aega, ei ole võimalik täpselt määratleda, süüdistusaktis märkida, et nimetatud asjaolu on kohtueelsel menetlusel jäänud tuvastamata. Sellest olenemata on isiku süüdimõistmine võimalik, kui tõendite põhjal saab teha tõsikindla järelduse, et süüdistatava tegu (kui see jääb ka mõningate üksikasjade osas ebaselgeks) vastab konkreetsele kuriteokoosseisule (vt nt TrtRnK otsus asjas nr 1-20-1041 ja TlnRnKo otsus asjas nr 1-16-9171). Kuriteo sündmuse tuvastamiseks pole seega alati tingimata vajalik, et oleks tuvastatud täpne teo toimepanemise aeg või koht. Kaitseõiguse tagamist silmas pidades on aga oluline määratleda kuriteo toimepanemise asjaolud sellise täpsusega, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse, ja ennast esitatud süüdistuse vastu kaitsta. Kolleegium on seisukohal, et arutatavas asjas esitatud süüdistus seda võimaldas ja M. Samoilovi õigusi rikutud ei ole, sest maakohus tugines otsuse tegemisel süüdistuses kirjeldatud faktilistele asjaoludele, mis leidsid menetluses tõendamist. Seega on ainetu süüdistatava väide KrMS § 268 sätete rikkumisest.
14. Kolleegium ei jaga apellantide arvamust, et M. Samoilovi süüditunnistamisega

§ 184

lg 21 järgi kohaldas maakohus vääralt materiaalõigust, sest süüdistatav ei soovinud saada ega teeninud narkootiliste ainete käitlemisega kasumit üle 40 000 euro. Maakohus jõudis tõendite hindamisel järeldusele, et M. Samoilov käitles

1. aasta suvest kuni
2. aasta jaanuarini narkootilisi aineid suures koguses, sh kokku 1553,68 grammi kokaiini ja 207 MDMA tabletti. Apellatsioonides ei ole vaidlustatud maakohtus tuvastatud asjaolusid, et M. Samoilov eelkirjeldatud kogustes narkootilisi aineid ligikaudu kolme ja poole aasta jooksul käitles. Maakohus tuvastas M. Samoilovi

§ 184

lg 2 1 järgi süüditunnistamise eeldusena, et narkootilisi aineid suures koguses käideldes taotles süüdistatav varalist kasu 40 000 eurot ületavas summas ehk üle

§ 121p-s 2 ettenähtud määra.

Nimelt tegi maakohus kindlaks, et narkootiliste ainete edasimüügiga (IBile ja ARile) teenis M. Samoilov ligikaudu 82 625 eurot. Samuti olid edasimüügiks mõeldud M. Samoilovi garaaži läbiotsimisel leitud kokaiin (kokku 502,30 grammi) ja MDMA tabletid (107 tükki), mille müügist teenitav kasum võinuks ulatuda ligikaudu 43 625 euroni. Seega oleks maakohtu tuvastatu kohaselt kogu M. Samoilovi käideldud narkootiliste ainete müügist taotletav ja teenitav kasu ulatunud kokku vähemalt 126 250 euroni ning väiksemate koguste kaupa aineid müües oleks kasu olnud veelgi suurem (vt maakohtu otsuse p-d 59-62 ja 64). 46. Väites, et maakohus eksis, kui luges tõendatuks M. Samoilovi eesmärgi teenida narkootiliste ainete käitlemisteo tulemusel suurt varalist kasu ehk suurendada oma vara väärtust üle 40 000 euro, tuginevad apellandid süüdistatava ütlustele. Kuivõrd süüdistatava ütlused on hinnatud ebausaldusväärseks ega kuulu tõendikogumisse, siis nendele tugineda ei saa. Maakohus on ka viidanud asjakohasele Riigikohtu praktikale, mille kohaselt olukorras, kus puuduvad vähemadki tõenduslikud pidepunktid selle kohta, missugusel viisil süüdistatav narkootilist ainet soetas ja kas ning missugust hinda ta selle eest maksis, on ainuvõimalik võrdsustada selle aine 15 / 22 1-23-4154 potentsiaalne müügihind kuriteost taotletud kasuga. Viidatud kohtupraktika kohaselt võib

§ 184

lg 21 alusel vastutada ka isik, kes küll soovis saada narkootilist ainet käideldes suurt varalist kasu, kuid kellel seda ainet näiteks kinnipidamise tõttu müüa ei õnnestunudki, kes müügist midagi ei teeninud või sai loodetust oluliselt väiksemat tulu (RKKKo 1-28-2232/179, p-d 52 ja 65).

1. Vaidlustatud asjas on süüdistatav M. Samoilov valinud kaitsetaktika mitte avaldada menetlejatele kontrollimiseks teavet selle kohta, kust, kellelt, millal ja missuguse hinna eest ta tegelikult suures koguses narkootilisi aineid edasimüümiseks ja kasu teenimiseks soetas. Kohtukolleegium juhib tähelepanu, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb aga enda kaitsepositsiooni aktiivselt tõendada. See tähendab, et kui süüdistatav ja kaitsja leiavad, et süüdistuse tõendid ei kajasta käideldud narkootilise aine hinda õigesti või selle müügist taotletud või saadud kasust tuleks maha arvata selle aine ostuhind, peavad nad enda väidete kinnituseks esitama oma tõendeid. Alles siis tekib kohtul alus vaagida, kas ja missuguse kulu peab väidetavalt taotletud kasust maha arvama (RKKKo 1-18-2232/179, p 66). Praeguses asjas ei ole kaitsja ega süüdistatav narkootilise aine soetamishinna ega müügist saadud või taotletud kasu suuruse kohta esitatud aktiivsete kaitseväidete kohta tõendeid esitanud. Sellise tõendina ei ole ka käsitatav kaitsja viidatud Politsei ja Piirivalveameti 11.07.2022 päringu vastus narkootiliste ainete jae- ja hulgimüügi hindade kohta
2. aastal. Narkootikumidega kaubitsenud M. Samoilov ei ole menetlejatele avaldanud kontrollimist võimaldavaid, võrreldavaid ega usaldusväärseid andmeid, missugustes kogustes ja missuguse hinnaga ta kokaiini ja MDMA tablette vähemalt alates
3. aasta suvest kuni
4. aasta jaanuarini soetas. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et kui süüdistatav ega kaitsja ei loo reaalset võimalust toimepanija väidetava kulu ja selle suuruse kontrollimiseks, pole alust rääkida ka kõrvaldamata kahtlusest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (vt RKKKo 1-18-2232/179, p 67 ja RKKKo 4-16-6037/46, p 20).
5. Kokkuvõtvalt on kohtukolleegium seisukohal, et maakohus mõistis M. Samoilovi õigustatult süüdi

§ 184

lg 21 järgi narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises, kui see on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. Maakohus tuvastas, et M. Samoilovi eesmärki käitlemisteo toimepanemiseks suure varalise kasu eesmärgil kinnitavad peale taotletud 126 250 euro suuruse kasu veel tema tegevuse pikaajalisus ja süsteemsus ning läbiotsimisel leitud erinevad käitlemisvahendid. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus rahuldamata kaitsja ja süüdistatava taotlused maakohtu otsuse tühistamiseks ja M. Samoilovi teo subsumeerimiseks

§ 184lg 1 järgi.

Kuivõrd ringkonnakohus ei rahulda apellantide taotlusi etteheidetava teo kvalifitseerimiseks sama kuriteokoosseisu kergemat karistust ettenägeva sätte järgi, jäävad eduta ka taotlused mõista M. Samoilovile selle sätte alusel kergem karistus. II 49. Prokuratuuri apellatsioonis taotletakse tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus jättis rahuldama taotluse M. Samoilovilt vara konfiskeerimise asendamiseks selle väärtusele vastava rahasumma väljamõistmiseks ning teha uus otsus, millega mõista M. Samoilovilt välja narkootikumide müügist saadud tulu ja kuriteo toimepanemise vahendi väärtus. Ringkonnakohtu istungil täpsustas prokurör, et taotleb

§ 83

1 lg 1 ja

§ 84

alusel mõista süüdistatavalt kriminaaltulu konfiskeerimise asendamiseks narkootiliste ainete müügist saadud tuluna välja maakohtu tuvastatud kogu müügikäive 82 625 eurot, millest on maha arvatud maakohtu otsusega konfiskeeritud 11 822,07 eurot, seega oleks väljamõistetav summa 70 802,93 eurot. 16 / 22 1-23-4154 Alternatiivselt, kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks

§ 831

lg 1 ja

§ 84alusel mõista M.

Samoilovilt välja kriminaaltuluna kogu müügikäivet, taotles prokurör mõista

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel lisaks netopõhimõttel tuvastatud narkootiliste ainete müügist saadud tulule

§ 83

lg 1 ja

§ 84

alusel välja summa, mis vastab narkootiliste ainete ostmiseks kasutatud raha kui kuriteovahendi väärtusele. Prokuratuur loobus ringkonnakohtu istungil apellatsioonis esitatud taotlusest mõista M. Samoilovilt välja läbiotsimisel ära võetud narkootiliste ainete väärtusele vastav summa,

§ 83

lg 1 ja

§ 84alusel.

Lisaks esitas prokurör ringkonnakohtu istungil alternatiivse, seni apellatsioonis kajastamata taotluse, mõista M. Samoilovilt välja 70 802,93 eurot kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks

§ 832

ja

§ 84alusel.

50. Ringkonnakohus jätab otsuses käsitlemata kohtuistungil esitatud alternatiivse taotluse mõista M. Samoilovilt välja summa, mis vastab süüteoga saadud vara väärtusele

§ 83

2 lg 1 ja

§ 84alusel.

Selle taotluse esitas prokurör ringkonnakohtus kohtuvaidlustes (juhuks kui kohus ei peaks võimalikuks rahuldada apellatsioonis esitatud taotlusi), esitamata sisulisi põhjendusi kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise eelduste kohta. Ringkonnakohus kõnealust taotlust ei arvesta, sest seda apellatsioonis esitatud polnud. Ringkonnakohus ei käsitle ka apellatsiooni osas, millest prokurör kohtuistungil loobus, s.o taotlust läbiotsimisel leitud narkootiliste ainetega seoses süüdistatavalt tahtliku süüteo toimepanemise vahendi väärtusele vastava summa väljamõistmiseks. 51. Kolleegiumi hinnangul väärib tähelepanu prokuratuuri taotlus kohustada süüdistatavat

§ 831

lg 1 ja

§ 84

alusel konfiskeerimise asendamise korras tasuma riigituludesse menetletava süüteoga saadud ja ära tarvitatud kriminaatulu suurusele vastav rahasumma, mida maakohus ei pidanud vajalikuks välja mõista. Prokurör leiab, et maakohus ei arvestanud prokuratuuri taotlust rahuldamata jättes üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi mõjutusvahendi kohaldamisel. Narkokuritegude menetlemise üks eesmärke on tuvastada ka ebaseadusliku tegevuse käigus teenitud tulu, sest kuritegude toimepanek ei tohi osutuda süüdlase jaoks kasulikuks. Maakohus tuvastas M. Samoilovi poolt pikema aja vältel narkootiliste ainete suures koguses käitlemise, sh nende edasimüümisest tulu teenimise, mis on valdavas osas süüdistatava poolt ära tarvitatud või peidetud. Tuvastatud asjaolude alusel jääb arusaamatuks, miks kohus ei mõistnud süüdistatavalt välja teenitud kriminaaltulu väärtust konfiskeerimise asendamise korras. Konfiskeerimise kohaldamise otsustuse tegemisel ei oma tähtsust, missugusel eesmärgil (nt perekonna ülalpidamiseks) kuritegelikult saadud tulu kasutatakse. 52. Ringkonnakohus nendib esmalt, et maakohtu otsuses toodud etteheited prokuratuurile esimese astme kohtus kohtuvaidlustes esitatud süüdistatava vara konfiskeerimise asendamise taotluse arvutuskäigu ebapiisava arusaadavuse kohta on mõistetavad. Kõnealuse kriitika võttis ringkonnakohtu istungil omaks ka prokurör, kes ühtlasi korrigeeris ka apellatsioonis esitatud konfiskeerimise asendamise taotluse ulatust. Arusaadav on tuvastatud asjaolusid arvestades maakohtu seisukoht sellegi kohta, et süüteoga teenitud vara hulka ei peaks arvestama M. Samoilovilt läbiotsimisel ära võetud narkootiliste ainete väärtust. Ringkonnakohtu istungil prokurör loobuski apellatsioonis esitatud taotlusest mõista M. Samoilovilt välja läbiotsimisel ära võetud narkootiliste ainete soetamiseks kulunud summa kui kuriteo vahendi väärtus

§ 83

lg 1 ja

§ 84alusel.

Prokurör põhjendas taotlusest loobumist asjaoluga, et maakohtus uuritud tõenditest ei selgunud, kas läbiotsimisel leitud narkootiliste ainete eest on süüdistatav tasunud raha nende hankimisel või pidi seda tegema pärast ainete edasimüümist. 17 / 22 1-23-4154 53. Ringkonnakohus nõustub aga prokuröriga, et maakohtu põhjendused, miks jätta süüdistatavalt kuriteoga teenitud ja ära tarvitatud kriminaaltulu konfiskeerimise asendamise korras välja mõistmata, on vastuolulised ja ebapiisavad. Konfiskeerimise asendamise taotlust vaagides märgib maakohus, et on ilmne, et M. Samoilov kriminaaltulu teenis ja tarvitas selle ka suuremas osas ära, mistõttu on temale põhjust ette heita

§ 184lg 2 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu.

See aga ei tähenda, et süüdistatavalt tuleks välja mõista narkootiliste ainete müügiga teenitud summa. Maakohus leidis, et süüdistatava teenitud kriminaaltulu väljamõistmine konfiskeerimise asendamise korras pole põhjendatud ka summas, mille kohus tuvastas, s.o 82 625 euro ulatuses. Maakohtu hinnangul ei selgunud süüdistatava varade analüüsist, et M. Samoilov oleks elanud luksuslikult, tal on pere ülalpidamiskohustus, pangalaenuga soetatud eluase ning konfiskeerimine seaks pere majanduslikult raskesse olukorda. Kolleegium peab maakohtu seisukohta põhjendamatuks. Maakohus tuvastas süüdistatava varalist seisundit kajastavate dokumentide alusel, et perioodil 01.01.2018 kuni 21.03.2023 on süüdistatav saanud eelduslikult kuriteo toimepanemise tulemusena vara vähemalt 90 623,39 euro ulatuses. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga, et konfiskeerimise otsustuse tegemise seisukohalt ei ole oluline, kas süüdistatav kasutas kuriteoga teenitud tulu muu hulgas näiteks elukoha soetamiseks või ka enda ja perekonna ülalpidamiseks. Maakohtu seisukoht, et ära tarvitatud kriminaaltulu ei peaks tingimata konfiskeerimise asendamise korras välja mõistma, sest seda tehakse praktikas pigem harvadel juhtudel ja see oleks põhjendatud konkreetsetel asjaoludel, ei ole korrektne. Riigikohtu praktika kohaselt on sarnaselt

§-des 831 ja 832 sätestatuga süüteoga saadud vara või eeldatava kuriteoga saadud vara asendamise eesmärk takistada süüdlase rikastumist süüteo tagajärjel. Kriminaaltulu äravõtmist puudutava regulatsiooni mõtte kohaselt ei tohi süütegude toimepanek osutuda süüdlase jaoks kasulikuks. Kriminaalpoliitilisi eesmärke silmas pidades pole seetõttu loogiliselt põhjendatav ka kriminaaltulu ära tarvitanud või selle konfiskeerimise vältimiseks võõrandanud isikute soodsam karistusõiguslik kohtlemine võrreldes nende isikutega, kellel on kriminaaltulu või selle arvelt soetatud vara jätkuvalt alles (RKKKm 3-1-1-1-12, p 13). Isik ei pea saama kuriteoga kasu ka siis, kui kuriteoga vahetult saadud vara on võõrandatud või muul viisil konfiskeerimiseks kättesaamatu (RKKKm 3-1-1-78-14, p 24.1). Kolleegium leiab, et maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses ja kohaldas valesti materiaalõigust KrMS § 338 p 2 ja 4 tähenduses, jättes põhjendamatult rahuldamata prokuratuuri taotluse mõista M. Samoilovilt välja kriminaaltulu konfiskeerimise asendamiseks riigituludesse selle suurusele vastava summa. Ringkonnakohus saab prokuröri apellatsiooni alusel maakohtu vea parandada, rahuldades prokuröri taotluse ja mõistes M. Samoilovilt

§ 83

1 lg 1 ja

§ 84

alusel välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva süüteoga saadud vara suurusele. 54. Prokuratuur taotleb mõista M. Samoilovilt

§ 831

lg 1 ja

§ 84

alusel välja kriminaaltulu, mis pärineb praeguse kriminaalmenetluse esemeks olevast kuriteost. Kuivõrd süüdistatav on narkootiliste ainete käitlemisega teenitud tulu ära tarvitanud või peitnud, taotleb prokuratuur mõista süüdistatavalt välja maakohtu tuvastatud 82 625 euro suurune kriminaaltulu, millest on maha arvestatud maakohtu otsusega süüdistatavalt

§ 184

lg 5 p 2 ja

§ 83

2 lg 1 konfiskeeritud ning

§ 832

lg 1 ja

§ 84

alusel laiendatud konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud vara 11 822,07 eurot. Seega on prokuratuuri arvutuse kohaselt M. Samoilovilt väljamõistetav summa 70 802,93 eurot. Kolleegium märgib, et prokuratuuri arvutuskäik on veidi ebatäpne. Nimelt moodustab maakohtu otsusega M. Samoilovilt konfiskeeritud ja konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud vara suurus arvutuslikult kokku 11 896,64 eurot (vt otsuse punkt 97 ja vastavad resolutiivosa punktid). Järelikult tuleb maakohtu 18 / 22 1-23-4154 tuvastatud 82 625 euro suurusest süüteoga saadud tulust lahutada 11 896,64 eurot. Selliselt moodustab M. Samoilovilt kriminaaltulu konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetav summa 70 732,36 eurot, mis on 70,57 euro võrra väiksem kui prokuratuuri taotletu. 55. Süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise otsustamisel on keskseks küsimuseks, kas praeguse juhtumi tuvastatud asjaolusid arvestades tuleb M. Samoilovi süüteoga saadud vara kindlakstegemisel võtta arvesse selle vara saamiseks, ehk narkootiliste ainete soetamiseks tehtud võimalikke kulutusi. Prokuratuur leiab, et M. Samoilovilt tuleb

§ 83

1 lg 1 ja

§ 84alusel mõista välja n-ö kogu kasum ehk 82 625 eurot.

See tähendab, et olukorras, kus maakohus on süüdistatava ütlused narkootiliste ainete ostuhinna osas tunnistanud ebausaldusväärseks ja puuduvad andmed ainete soetamiseks tehtud kulude kohta, on ainuvõimalik võrdsustada kogu narkootiliste ainete müügikäive kuriteost taotletud kasuga. Maakohus märgib prokuratuuri konfiskeerimise taotluse rahuldamata jätmise põhjendamisel muu hulgas, et prokuratuur on arvestamata jätnud süüdistatava kulutused kokaiini ja MDMA soetamisele. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu seisukoht vastuoluline. Maakohus jõudis järeldusele, et M. Samoilov pani toime narkootiliste ainete kokaiini ja MDMA käitlemise suure varalise kasu saamise eesmärgil ehk

§ 184lg 2 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohus tuvastas, et M. Samoilovi eesmärgiks oli teenida narkootiliste ainete käitlemisega vähemalt 126 650 eurot ning see summa olnuks jaemüügi puhul veelgi suurem. Samuti tegi maakohus kindlaks, et IBile ja ARile narkootilisi aineid edasi müües teenis süüdistatav ligikaudu 82 625 eurot (maakohtu otsuse p 64). Maakohus tõdes sedagi, et kuivõrd M. Samoilovi ütlused on ebausaldusväärsed ja tuleb jätta tõendite kogumist välja, puuduvad kohtul täpsed andmed, millise hinna eest M. Samoilov narkootilisi aineid hankis (otsuse p 59). Kohus viitas ka

§ 184

lg-s 2 1 järgi kvalifitseeritavat koosseisu käsitlevale Riigikohtu praktikale (RKKKo 1-18-2232, p-d 52, 65), mille kohaselt olukorras, kus puuduvad vähimadki tõenduslikud pidepunktid selle kohta, missugusel viisil süüdistatav narkootilist ainet soetas ja kas ning missugust hinda ta selle eest maksis, on ainuvõimalik võrdsustada selle aine potentsiaalne müügihind kuriteost taotletud kasuga (vt maakohtu otsuse p 58). Kolleegium jagab prokuröri seisukohta, et praeguse juhtumi puhul pole õnnestunud teha kindlaks, milliseid kulusid M. Samoilov narkootiliste ainete soetamisel kandis. Süüdistatav ei ole andnud menetlejatele võimalust kontrollida väiteid, mis puudutavad soetatud narkootiliste ainete koguseid, soetamise asjaolusid ja soetamisel kantud kulusid. Lisaks on M. Samoilovi ütlused tunnistatud ebausaldusväärseks ja jäetud tõendikogumist välja. Seega heidab maakohus prokuratuurile põhjendamatult ette süüdistatava poolt narkootilise aine soetamiseks tehtud kulude suuruse tuvastamata jätmist. 56. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb, otsustamaks, kas ja millises ulatuses on isik süüteoga

§ 831

mõttes vara saanud, üldjuhul võrrelda tema varalist seisundit (vara väärtust) pärast süütegu sellega, milline see seisund olnuks siis, kui süütegu poleks toime pandud. Teisisõnu tuleb süüteoga vara saamine ja selle ulatus enamasti tuvastada nn saldopõhimõttel, mis on kohtupraktikas omaks võetud ka näiteks kuriteo koosseisulise kahju hindamisel. Eeltoodu tähendab aga seda, et vähemalt teatud juhtudel ja ulatuses peab süüteoga saadud vara kindlakstegemisel arvesse võtma ka selle vara saamiseks tarvilikku kulu (vt RKKKm 1231269/18, p 12, RKKKm 1-20-3925/21, p 31-33). Kolleegiumi hinnangul ei ole praeguse juhtumi puhul tegemist olukorraga, mida saaks Riigikohtu praktika valguses käsitada sellise üldjuhuna, mille puhul peaks otsustamaks, kas ja millises ulatuses süüdistatav

§ 831

mõttes vara sai, võtma süüteoga saadud vara kindlakstegemisel 19 / 22 1-23-4154 arvesse ka selle vara saamiseks tarviliku kulu. Praegusel juhul puuduvad andmed süüdistatava tehtud kulude kohta, mida peaks süüteoga saadud vara suuruse kindlakstegemisel arvesse võtma. 57.

§ 831

kohaldamise eeldustele vastavate asjaolude, sh süüteoga saadud vara väärtuse tõendamise koormis lasub riigil ehk kriminaalmenetluses prokuratuuril. Riigikohtu praktikast tulenevalt ei ole aga riigi tõendamiskoormise ulatus ja tõendamisstandard

§ 83

1 puhul samaväärne sellega, mis kehtib süüteokoosseisu tunnustele vastavate asjaolude tuvastamisel (viimase kohta vt nt RKKKo 3-1-1-55-09, p 18.2). Kriminaalmenetluses peab prokuratuur esitama konkreetse juhtumi tehiolude kontekstis piisavad tõendid, näitamaks usutavalt ära kuriteo tagajärjel aset leidnud toimepanija või kolmanda isiku vara väärtuse suurenemise ja selle ulatuse. Süüteoga saadud vara suuruse kindlakstegemisel on lähteandmete ebatäpsuse korral lubatud mõningane hinnangulisus. Kui prokuratuur on esmase tõendamiskoormise

§ 83

1 kohaldamiseks täitnud, kuid võimaliku konfiskeerimisotsustuse adressaat leiab, et riikliku süüdistaja esitatud tõendid ei kajasta süüteoga saadud vara (sh nt vara saamiseks kantud kulu) õigesti, on tegemist aktiivse kaitseväitega, mille kinnituseks tuleb isikul esitada oma tõendeid. Alles siis tekib kohtul alus vaagida, kas ja missuguse kulu peab süüteoga saadud vara suuruse rehkendamisel arvesse võtma (vt RKKKm 1-20-3925/21, p 34 ja vrd selles viidatud RKKKo nr 118-2232/179, p-d 65-67). 58. Kolleegiumi hinnangul on praeguse juhtumi puhul prokuratuur täitnud esmase tõendamisekoormise

§ 831

lg 1 ja

§ 84kohaldamiseks.

Süüdistatav ega kaitsja ei ole esitanud narkootilise aine soetamiseks tehtud kulutuste kohta kontrollitavaid ja usaldusväärseid tõendeid, mis annaks kohtule aluse kaaluda, kas ja missugust kulu peaks süüteoga saadud vara suuruse arvutamisel arvesse võtma. Ringkonnakohus peab vajalikuks toonitada, et eelnevalt käsitletud süüteoga saadud vara tuvastamist käsitlevas määruses (RKKKm 1-20-3925/21, p-s 34) viidatakse seisukohtadele, mis on kajastatud Riigikohtu lahendis, mis käsitleb

§ 184lg 2 1 süüteokoosseisu tõendamist.

Seega on ka

§ 83

1 mõttes vara ulatuse kindlakstegemisel kasutatavad põhimõtted, mille kohaselt peavad süüdistatav ja kaitsja, kes leiavad, et käitlemisteoga taotletud või saadud kasust tuleks maha arvata aine ostuhind, esitama enda väidete kinnituseks tõendid. Juhul kui süüdistatav või tema kaitsja esitavad versiooni, et narkootilise aine käitlemisega kaasnes teatud suurusega kulu, mis tuleb toimepanija loodetud või saadud kasust maha arvata, on tegemist aktiivse kaitseväitega. Kui aga ei looda reaalset võimalust toimepanija väidetava kulu ja selle suuruse kontrollimiseks pole alust rääkida kõrvaldamata kahtlusest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Seega on olukorras, kus puuduvad vähimadki tõenduslikud pidepunktid selle kohta, missugust hinda süüdistatav narkootilist aine eest maksis, ainuvõimalik võrdsustada selle aine potentsiaalne müügihind kuriteost saadud kasuga (RKKKo nr 1182232/179, p-d 65-67). 59. Eeltoodu alusel tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt, s.o osas, milles kohus ei mõistnud prokuratuuri taotlust rahuldamata jättes M. Samoilovilt

§ 83

1 lg 1 ja

§ 84

alusel välja summat, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva süüteoga saadud vara suurusele. Prokuratuur taotleb süüteoga saadud 82 625 eurost arvata maha maakohtu otsusega süüdistatavalt konfiskeeritud ja konfiskeerimise asendamise korras välja mõistetud vara väärtuse. Ringkonnakohus arvab 82 625 eurost maha 11 896,64 eurot ning seega on süüdistatavalt konfiskeerimise asendamise korras väljamõistetava summa suurus 70 732,36 20 / 22 1-23-4154 eurot. Ringkonnakohus teeb prokuratuuri apellatsiooni alusel tühistatud maakohtu otsuse osas uue otsuse, millega mõistab M. Samoilovilt

§ 831

lg 1 ja

§ 84

alusel süüteoga saadud ja ära tarvitatud vara konfiskeerimise asendamiseks Eesti Vabariigi kasuks välja 70 732,36 eurot. III

1. Lisaks taotleb prokuratuur maakohtu otsuse tühistamist M. Samoilovile mõistetud karistuse osas. Prokuratuuri arvates jõudis maakohus M. Samoilovi süü suurust mõjutavaid asjaolusid analüüsides ebaõigele järeldusele ja mõistis M. Samoilovile liiga leebe karistuse. Prokurör, nõustumata süüdistatavale mõistetud 7 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, palub mõista M. Samoilovle karistuseks 9 aastat vangistust. Kolleegium ei pea prokuratuuri taotlust karmistada süüdistatavale mõistetud karistust 1 aasta ja 6 kuu võrra põhjendatuks.
2. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kuna esimese astme kohus otsustab karistuse seadusele ja enda siseveendumusele tuginedes, saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige siis, kui nimetatud küsimuse lahendamisel on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise. Ringkonnakohus selliseid eksimusi M. Samoilovile karistuse mõistmisel ei tuvastanud.
3. Prokurör möönab maakohtuga nõustuvalt, et kergendava asjaolu esinemine ning varasemate karistuste puudumine põhjendab mõnevõrra süüdistatavale alla keskmise sanktsioonimäära karistuse mõistmist, kuid karistust tuleks korrigeerida, sest maakohus ei ole piisavalt pööranud tähelepanu keskmisest suuremale süüle ja teo ühiskonnaohtlikkusele. Prokuröri argumendid ringkonnakohut ei veena. Otsusest nähtuvalt käsitles maakohus karistuse mõistmisel kooskõlas

§-s 56 sätestatuga menetletavat tegu iseloomustavaid asjaolusid, mis mõjutavad M. Samoilovi süü suurust. Seejuures on maakohus otsuses arvestanud prokuratuuri apellatsiooniski välja toodud asjaoludega, millest nähtuvalt oli süüdistatava tegevus pikaajaline, süsteemne ja eesmärgipärane. Maakohus on arvestanud ka apellandi nimetatud etteheidetava kuriteo sisemist ohtlikkust, sh käideldud narkootilise aine liiki, toimetugevust ja sõltuvuspotentsiaal ning seda, et praeguses asjas suure ületab käideldud narkootilise aine kogus paljukordselt suure koguse piirmäära, tekitades seega eeldatavalt suuremat kahju inimeste tervisele.

1. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga selles, et 24.01.2024 toimunud kuriteo matkimine M. Samoilovi poolt kokaiini müümisel tema süü ulatust ei vähenda. Kolleegium tõdeb, et maakohtu otsuses ei olegi sisuliselt avatud, miks vähendab kahtlustatavana kinnipidamisele eelnenud matkimine kohtu arvates M. Samoilovi süü ulatust. Samas on maakohus M. Samoilovi süüd suureks hinnates pidanud vajalikuks toonitada, et seda väljendab muu hulgas M. Samoilovi pikaajaline, süsteemne ja eesmärgipärane tegevus, mis kestis vähemalt alates
2. aastast kuni 24.01.2023, mil ta kahtlustatavana kinni peeti (vt otsuse p 68). Seega ei nähtu maakohtu otsuses kajastatud süüteo asjaolude käsitlusest ning süü suurusele antud hinnangust, et kuriteo matkimine avaldanuks kaalu M. Samoilovile mõistetud karistuse suurusele. Ringkonnakohtu arvates ei kaasne asjaoluga, et maakohus luges ekslikult M. Samoilovi süü ulatust vähendavaks 24.01.2023 toimetatud matkimise, vajadust maakohtu mõistetud karistuse muutmiseks. 21 / 22 1-23-4154
3. Küll aga peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et prokurör jätab karistuse karmistamise taotlemisel arvestamata, et kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt arvestatakse süüdistatavale põhikaristuse mõistmisel ka muid kohtu tehtud õigusjärelmeid, mis omavad mõju karistuse eesmärkidele. Riigikohtu üldkogu seisukoha järgi on konfiskeerimine materiaalses mõttes karistus, mistõttu ei ole võimalik selle kohaldamise mõju süüdlasele hinnata üksnes eraldivõetuna. Õiglaseks ja mõistlikuks, edaspidi uut kuritegu ärahoidvaks karistuse kohaldamiseks, tuleb kohtul arvestada kõiki süüdlasele kohaldatavaid õigusjärelmeid kogumis (RKÜKo 3-1-1-37-07, p 23). Seega tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka muid süüdistatava suhtes kohaldatud mõjutusvahendeid, sealhulgas vara konfiskeerimist, kuivõrd need omavad mõju karistuse eesmärkide saavutamisele ning isiku suunamisele edaspidi süütegude toimepanemisest hoidumisele (RKKKo 3-1-1-82-14, p 11).
4. Vaidlustatud kohtuotsusega kohaldaski maakohus M. Samoilovi suhtes

§ 184

lg 2 p 5 ja

§ 832

alusel vara konfiskeerimist ja

§ 832

lg 1 ja

§ 84alusel vara konfiskeerimise asendamist kokku 11 892, 64 euro suuruses summas.

Sellele lisaks mõistetakse ringkonnakohtu otsusega prokuratuuri apellatsiooni alusel süüdistatavalt kriminaatulu konfiskeerimise asendamiseks

§ 831lg 1 ja § 84 alusel välja 70 732,36 eurot.

Kolleegiumi hinnangul on nende otsustustega süüdistatavale pandud kohustused oma suuruselt sellised, mis omavad tuntavat mõju karistuse eesmärkide saavutamisele ja isiku suunamisele edaspidi süütegude toimepanemisest hoidumisele. Seega jääb prokuratuuri taotlus M. Samoilovile mõistetud karistuse suurendamiseks rahuldamata. IV

1. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p 2, 3, § 339 lg 2 alusel Harju Maakohtu 28.03.2024 otsuse osaliselt, s.o M. Samoilovilt konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summa välja mõistmata jätmise osas ja mõistab süüdistatavalt süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks välja 70 732,36 eurot. Kaitsja ja süüdistatava apellatsioonid jäävad rahuldamata. Prokuratuuri apellatsioon rahuldatakse osaliselt. V
2. Kaitsja märgib apellatsioonis, et M. Samoilovile tuleks mõista Eesti Vabariigilt välja tekkinud õigusabikulud, kuid ringkonnakohut pole apellatsioonimenetluse kuludest teavitatud. /allkirjastatud digitaalselt/ 22 / 22