Obsah (12)

§ 420§ 632§ 187§ 487§ 407§ 444§ 363§ 468§ 173§ 162§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusliik Pärnu Maakohu

§ 420lg 1).

Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaja esitamine Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kaja tuleb tasuda Rahandusministeeriumi 2-24-108622 arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või LHV Pank AS-is EE567700771003819792. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA VARASEM MENETLUSKÄIK

1. Hageja nõue 1.
2. K. S. esitas 05.03.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 300 euro saamiseks. Kohus tegi 06.03.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 06.03.2024 aadressil XXX. Võlgnik A. M. saatis 06.03.2024 eelpool nimetatud e-posti aadressilt kohtule e-kirja. Võlgniku poolt saadetud e-kiri on oma sisult vastuväide nõudele. Võlgnik esitas vastuväite tähtaegselt, kuid puudustega, sellel puudub digitaalallkiri. 1.
3. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond 02.04.2024 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis K. S. nõude A. M. vastu Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 1.
4. Juhindudes

§ 487

lg-st 1, kohustas Harju Maakohus 03.04.2024 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt

§-le

1. 1.
2. K. S. esitas 12.04.2024 hagi A. M.-i vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 150 eurot ja leppetrahv summas 150 eurot. 1.
3. Hageja on hagihinnalt 300 eurot tasunud riigilõivu kokku summas 100 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ja hagimenetluses lisaks 35 eurot). Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskulud ning neilt arvestatava seadusjärgse viivise.
4. Kostja vastuväited 2.
5. Kohus võttis 20.05.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse. Kohus määras kostjale kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva arvates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättesaamisest. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte käsipostiga aadressile XXX 06.06.
6. Seega oli kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg 20.06.
7. 2.
8. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 407 lg 1 alusel. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3.

§ 407

lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 4. Hageja on hagiavalduses palunud hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud 2 2-24-108622 hagiavalduse tagaseljaotsusega.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Ka Riigikohus on 03.05.2017 lahendis 3-2-1-21-17 (p 16) märkinud, et tagaseljaotsusega ei või rahuldada nõuet, mida tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks. Õiguslikult põhjendamata hagi jätab kohus ka hagile vastamata jätmise korral rahuldamata (

§ 407lg 6).

1. Kohtuotsuse rahuldamata jätmine 5.
2. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt

§ 407

lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

§ 444

lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. 5.

1. Hageja on esitanud kostja vastu põhivõlgnevuse ja leppetrahvi nõude. 5.
2. Kohus leiab, et hageja ei ole kohtule õiguslikult põhistanud ega tõendanud, hageja ja kostja vahel on sõlmitud leping. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et pooled on sõlminud lepingut 28.12.
3. Hagi lisadest lepingut ei nähtu, sh millal leping oleks sõlmitud, mis summas laenu anti, millal on laenu tagastamise tähtaeg jms. Hageja on esitanud küll kirjaliku vestluse isikuga A. M. (dtl 23), hageja pole selgitanud, mida selle lisaga tõendada soovitakse. Kohus selgitab, et

§ 363

lg 1 p 1, 2 ja 3 kohaselt märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), nõude aluseks olevad asjaolud (hagi alus) ning tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hagiavalduse kohaselt kandis hageja vastavalt lepingule kanti laenusumma üle kostja tütre pangakontole. Sellise kokkuleppe kohta tõendit esitatud ei ole. Hageja on esitanud vaid maksekinnituse, millest nähtub, et hageja on teinud ülekande kostja tütrele summas 150 eurot selgitusega „emale“. Viidatud lisa (dtl 24) ei tõenda, et kostja A. M. oleks kunagi hageja käest laenu saanud. 5.

1. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et hageja kõrvalnõude puhul on tegemist leppetrahviga. Kohus selgitab, et leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused:  poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe);  võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);  võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160);  võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2). Hageja ei ole hagiavalduses esile toonud ega tõendanud millal ja mil viisil on sõlmitud leppetrahvi kokkulepe ning millal on hageja esitanud kostjale leppetrahvi nõude. 5.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja põhivõla ja leppetrahvi nõue kokku summas 300 eurot. 5.6.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

1. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 6.
2. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 162

lg 1 kannab 3 2-24-108622 hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. 6.2.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. 6.3.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 4