Obsah (5)

§ 100§ 130§ 116§ 102§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Raina Pärn Otsuse tegemise aeg ja koht 2. detsember 2024. a, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-13454 Tsiviilasi G. S. hagiavaldus J. S. vastu

§ 100lg 4).

1. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatise makseid.
2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
4. Jätta rahuldamata taotlus tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. EDASIKAEBAMISE KORD Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. G. S. (laps) esitas seadusliku esindaja kaudu hagi elatise nõudes J. S. vastu. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja hagejale korrektselt ülalpidamist taganud. Viimase paari kalendrikuu jooksul on kostja lapse arveldusarvele kandnud kokku 220 eurot. Hageja seadusliku esindaja arveldusarvele kostja hageja elatist kandnud ei ole. Lapse igakuised kulud moodustavad 642,80 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas alates 06.09.
6. a. Igakuised elatise maksed palub hageja esindaja kanda lapse ema arveldusarvele iga kuu esimeseks kuupäevaks. Hageja leiab, et kostjal on kohustus tagada hagejale igakuine ülalpidamine

§-s 101 sätestatud suuruses, s.o 250,22 eurot (sh baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvutatud 50% lasterikka peretoetusest 37,50 eurot ja 50% lapsetoetusest 40 eurot), mis muutub iga aasta

1. aprillil (esimest korda
2. aprillil 2025).
3. Kostja J. S. tunnistab hagi hagiavalduses nõutud ulatuses. Samas peab kostja võimalikuks tasuda elatist iga kuu kümnendaks kuupäevaks, mitte esimeseks, nagu nõutud hagis. Lisaks soovib kostja, et kohus kohustaks hageja seaduslikku esindajat K. S.-i esitama kostjale igakuiselt kostja poolt makstud elatise kasutamist tõendavad kuludokumendid hiljemalt järgmise kuu kümnendaks kuupäevaks. Juhul, kui dokumente ei esitata, või need ei ole täielikud või ei ole vastavuses hagiavalduses toodud kulude tabelile, palub kostja võimalust pidada edasist igakuise elatise maksmist kinni seni, kuni hageja seaduslik esindaja esitab iga jooksva kuu kohta elatise kasutamise kuludokumendid. Juhul, kui elatise kinni pidamine ei ole kohtu hinnangul võimalik, siis palub kostja alternatiivina (kuni kuludokumentide esitamise nõue pole täidetud), võimalust igakuist elatist kanda kohtu deposiitkontole, kust see makstakse vastavalt kuude kaupa hageja seadusliku esindaja K. S. hagiavalduses toodud pangakontole edasi kuude kaupa nende kuude eest (tehniliselt mõeldakse nii, et dokumendid esitatakse eelmise kuu elatise kasutamise kohta enne järgmise elatise maksmist – esimene elatis makstakse ilma, et kuludokumente nõutakse, teise elatise maksmiseks on vajalik esitada esimese elatise kasutamise kuludokumendid jne), mille eest on kuludokumendid nõuetekohaselt esitatud (dtl 22-27).
4. Hageja arvamuses selgitatakse, et kostja on hagi sisuliselt õigeks võtnud ja kostja on oktoobris 2024 elatise kohustuse korrektselt täitnud. Hageja ei ole nõus kostja seisukohaga, et hageja emal puudub õigus rahalisi vahendeid hageja ülalpidamiseks kasutada ja ta peab andma kostjale või kohtule aru tasutava elatise kasutamise kohta. Selleks annab õiguse

§ 130

. Hageja viibib ühes kalendrikuus aasta lõikes kostja juures vähem kui 7 kalendripäeva. 2 Peale hagi esitamist on kostja võtnud korduvalt kontakti hagejaga ja suhtlus kostjaga on muutunud oluliselt tihedamaks. 07.10.2024 esitas kostja menetlusdokumendina kostja seisukoha ja lisadena tõendid, mille puhul pole TsMS § 236 lg 3 kohaselt selgitatud, milliste asjas tähtsust omavate asjaolude tõendamiseks ta soovib neid tõendeid esitada. Hageja on seisukohal, et kohtuasjas peab pool põhidokumendis esitatud seisukohtade tõendamiseks tõendite esitamisel sõnaselgelt väljendama, millist konkreetset põhidokumendis olevat asjaolu mingi konkreetse tõendiga tõendada soovitakse. Kostja esitas koos hagiavalduse vastusega töövõime hindamise akti ja maksekorralduse. Kostja materjalidel puudub loetelu, need ei ole seostatavad hageja seisukohas toodud väidetega (dtl 31-33). 4. Kohus teavitas 04.11.2024 kirjaga, et menetleb tsiviilasja lihtmenetluse reeglite kohaselt. Pooled ei ole kohtule avaldanud soovi enda ärakuulamiseks, kohus kohtuistungit ei korralda. Kohus andis pooltele teada, et kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu hiljemalt 29.11.2024 (dtl 39). Kohtulahendi aja muutmisest teavitas kohus 26.11.2024 kirjaga (dtl 41). KOHTU SEISUKOHT 5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 6. Perekonnaseaduse (

) §-st 96 ja 97 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 1,4).

7. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on hageja G. S. vanemateks kostja J. S. ja hageja seaduslik seaduslik esindaja K. S. (dtl 10). G. S. on J. S. vanim poeg (ühiseid lapsi on kokku 3, kuid hagi on esitanud üks lastest). Tsiviilasjas puudub vaidlus nõude olemasolu, eelduste ja sisuliste asjaolude üle. Kostja on tunnistanud, et ta ei ela hagejaga igapäevaselt koos ja tal tuleb seega tasuda igakuiselt elatist ning seda seaduses sätestatud miinimummääras (st puudub vaidlus ülalpidamiskohustuse ja selle suuruse osas). Samuti puudub vaidlus selles, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust regulaarselt täitnud (st on ülalpidamiskohustust rikkunud). Hagiavalduse kohaselt on viimase paari kalendrikuu jooksul hageja arveldusarvele kandnud kokku 220 eurot. Hageja seadusliku esindaja arveldusarvele kostja hageja elatist kandnud ei ole (dtl 5). Kostja on kohtumenetluse vältel kandnud 01.10.2024 hageja seaduslikule esindajale elatise hagiavalduses nõutud summas, s.o 250,22 eurot, ja esitas kohtule maksekorralduse (dtl 27). Hageja on kinnitanud elatise saamist (dtl 31-33). Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest (s.o 06.09.2024) seadusega sätestatud muutuvas miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 642,80 eurot, sh kommunaalteenused (kü arve, elekter, vesi jne) 40 eurot, riided 60 eurot, ravimid/vitamiinid 20 eurot, hügieen 35 eurot, toit (sh lõuna söögiraha 80-100 eurot) 300 eurot, õppetegevuses/arendamine 20 eurot, koos 40 eurot, vabaaeg (kino, teater, sünnipäevad) 50 eurot, huviring 77.80 eurot. Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud ning neile kuluvad summad mõistlikud. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel (

§ 116lg 1).

Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul elatise nõue põhjendatud. 3 8. Kostja vastuses märgitu kohaselt on kostja 50% töövõimetu. Kostja osalist töövõimet kinnitab Eesti Töötukassa 27.06.2024 otsus nr TVH/24/023420, mille kohaselt on J. S.-ile määratud osaline töövõimetus alates 10.06.2024 kuni 09.06.2025 (dtl 24-26). Esmalt ei nõustu kohus hageja seisukohaga, justkui kostja vastusega esitatud osalist töövõimet puudutava dokumendi osas ei ole arusaadav, mida kostja sellega tõendada soovib. Kostja on seda vastuses väljendanud (vastuse p 5 – dtl 23). Samuti on kostja märkinud, et esitab dokumendi vastuse lisana. Osaline töövõime oleks asjakohane elatise vähendamiseks

§ 102lg 1 alusel.

Seda kostja aga taotlenud ei ole. Vastupidi, kostja on olnud nõus hagis nõutava elatise ja selle suurusega. Töötamisregistri (TÖR) väljavõtte kohaselt töötab kostja alates 10.06.2024 OÜ Uksed Lukud avatäidete paigaldajana (dtl 40). TÖR väljavõttest ei nähtu, et kostja töötaks osalise tööajaga. Eesti Töötukassa töövõimehindamise 27.06.2024 otsusest nr TVH/24/023420 nähtub, et kostjal on osaline töövõime ning kui kostja töötab, makstakse talle töövõimetoetust eelneva kuu eest jooksva kuu 10. kuupäevaks. Kohtu arvates on põhjendatud käsitleda esitatud tõendit sellel eesmärgil, mis tingis selle esitamise, s.o informatiivsel eesmärgil. 9. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Hageja nõuab elatist miinimumsuuruses.

§ 101lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Alates 01.04.2024 on baassummaks 272,76 eurot. Kohus selgitab, et üksnes

§ 102

lg-2 sätestatud alusel on võimalik alaealisele lapsele elatis välja mõista alla seaduses sätestatud alammäära. Käesoleval juhul nimetatud asjaoludele tuginetud ei ole.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Hagiavalduse kohaselt hageja veedab kostja juures aega vähem kui 7 päeva. Kostja ei vaidle sellele vastu. Seega puudub alus elatise vähendamiseks ka

§ 101lg 6 alusel.

Eeltoodust tulenevalt on elatis seaduses sätestatud miinimummääras põhjendatud. 10. Kostja taotleb, et kohus kohustaks hageja seaduslikku esindajat K. S.-i esitama kostjale igakuiselt kostja poolt makstud elatise kasutamist tõendavad kuludokumendid elatise kasutamise osas. Vastasel juhul soovib kostja elatist kinni pidada kuni hageja seaduslik esindaja nõude täidab. Alternatiivselt taotleb kostja võimalust kanda elatist kohtu deposiitkontole. 4 Kohus leiab, et kostja taotlus kohustada hageja seaduslikku esindajat esitama elatise kasutamise kohta kuludokumente ei ole õigustatud ega seaduslik. Riigikohtu kehtiva praktika kohaselt lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt RKTKo 07.02.2018, 2-15-15909/124, p 12, 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13, 08.01.2014, 3-2-1-165-13, p 15). Seega ei ole kohtupraktikas juurdunud arusaama järgi laste vajaduste iseseisev tõendamine vajalik. Riigikohtu praktikast ega ka perekonnaseadusest ei tulene nõuet, et üks lapse vanematest peaks hakkama teisele vanemale tõestama, et on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud (st kasutanud elatist nii nagu seadus ette näeb, s.o lapse ülalpidamiseks –

§ 100lg 2).

Juhul, kui hageja huvides igakuiselt kogu elatis näiteks ära ei kulutata, on vanem kohustatud paigutama raha oma varast eraldi (

§ 130, § 186).

Elatis on lapsele kuuluv vara, mida tuleb kasutada üksnes tema huvides ja tema ülalpidamiseks või muude vajaduste katmiseks. Lisaks peab kohus vajalikuks selgitada, et kohus ei tegele välja mõistetud elatiste või muude rahaliste nõuete täitmisega või nendega seotud küsimustega ega ka vahenda kohtu deposiitkonto kaudu elatise maksmist.

1. Eeltoodust tulenevalt tuleb esitatud hagi rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis alates 06.09.2024 (s.o hagi esitamisest) kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o XXX) 250,22 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lasterikka peretoetusest 37.50 eurot ja pool lapsetoetust 40 eurot). Väljamõistetud elatis muutub iga aasta
2. aprillil (esimest korda
3. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 12.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Kuigi hageja on hagis taotlenud, et elatis kantaks üle

1. kuupäevaks, ei ole ta esitanud vastuväiteid kostja ettepanekule, et elatise maksmine toimuks iga kuu
2. kuupäeval. Seega kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel, et kostjal tuleb elatis tasuda iga kuu
3. kuupäevaks hageja ema arvelduskontole nr XXX, märkides makse selgitusse „G. S. elatis“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Juhul, kui kostja on tasunud kohtumenetluse ajal elatise makseid, tuleb seda otsuse täitmisel arvestada. Näiteks on kohtule esitatud maksekorraldus, mille järgi on kostja tasunud 01.10.2024 K. S. kontole 250,22 eurot, selgitusega „G. S. elatisraha“ (dtl 27). Hageja on kinnitanud, et kostja poolt tasumine on toimunud. Sellest tulenevalt on oluline elatise tasumist arvestada.
4. Hageja taotleb, et kohus tunnistaks kohtulahendi täitmise tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Kuigi kostja on menetluses nõuet tunnistanud, on kostja esitanud mitmeid taotlusi (sh elatise kinnipidamiseks), millest tulenevalt ei saa lugeda kostjat hagi õigeks võtnuks. Seega ei ole alust tunnistada kohtuotsust viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 468 lg 3 alusel saab tunnistada elatise otsuse viivitamatult täidetavaks üksnes hädavajalikus osas. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et jõustumata kohtuotsuse täitmine on hageja ülalpidamiseks hädavajalik, st esineb oht, et hageja toimetulekuks ei jätku piisavalt vahendeid. Ainuüksi asjaolu, et kostjal on ülalpidamiskohustus hageja ees ei tähenda, et ülalpidamine on hädavajalik. Lisaks on menetluse kestel kostja elatist tasunud. 5 Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata taotluse tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.
5. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et pooltel on õigus pöörduda uuesti kohtusse elatise suuruse muutmiseks siis, kui oluliselt muutuvad lapse vajadused või vanema varaline seisund (TsMS § 459 lg 1). Menetluskulud
6. TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest (pooled kannavad ise oma menetluskulud) kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 6