Obsah (8)

§ 8§ 69§ 66§ 28§ 41§ 49§ 52§ 53

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-22-2007 30. november 2023 Maria Lõbus X.X.-i (endise nimega

) § 8 lõige

1. Kambrite lukustamine toimus minimaalse aja, olles seega ka proportsionaalne meede. Kambrite lukustamise ajal tagatakse kodukorras sätestatud vähemalt minimaalsed helistamisvõimalused, nagu seegi kord. Vastustajale ei ole teada ja ka kaebaja ei ole täpsustanud, milles seisnes kaebaja väidetav kaitseõiguse takistamine. Kaebaja seisund ei vastanud vältimatu abi vajaduse definitsioonile tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 5 tähenduses. Kaebajale olid kättesaadavad käsimüügi valuravimid. Tramadol ja Skudexa sisaldavad toimeainena tramadooli, mis on sotsiaalministri
2. mai
3. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine” lisa 1 kolmandas nimekirjas olev aine. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 4 lõike 9 kohaselt võib sellist ravimit väljastada ainult kehtiva retsepti kohaselt ning sellise retsepti saab väljastada ainult arst. Seega ei saanudki meditsiiniõde antud ravimit väljastada.
4. Asjas toimus
5. novembril 2023 kohtuistung, kus kohus kuulas tunnistajatena üle Viru Vangla meditsiiniõed I.X-i ja O.P ning Viru Vangla valvurid F.M-i , J.K ja L.P. KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 3 3-22-2007
6. Kaebaja esitas 23.,
7. ja
8. novembril 2023 kohtule taotlused asja sisulise arutamise uuendamiseks, uue istungi läbiviimiseks kohtusaalis, tunnistajate vande all ülekuulamiseks, Viru Vanglalt V8 osakonnas V820 kambri juures oleva videokaamera salvestise väljanõudmiseks alates
9. juulist 2022 kella 08.30-st kuni
10. juulini 2022 kella 22.00-ni, vanglalt kaebaja meditsiinikaardi, sh digiloo väljavõtete väljanõudmiseks alates
11. septembrist 2021 kuni
12. detsembrini
13. Kaebaja sõnul on ametnikud ja meedikud istungil valetanud ning kaebaja taotluste rahuldamine on vajalik asja ausaks lahendamiseks ja vastustaja valede paljastamiseks. Kaebaja palus ka kohtul algatada karistusseadustiku § 320 alusel istungil ütlusi andnud tunnistajate ja vangla esindaja suhtes kriminaalmenetlus. Kohus jätab kaebaja taotlused rahuldamata. HKMS § 130 kohaselt uuendab kohus asja arutamise määrusega, 1) kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist tuvastab kohus menetluses vea, mis on otsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada; 2) kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist peab kohus asja õigeks lahendamiseks vajalikuks koguda või uurida täiendavaid tõendeid või arutada menetlusosalistega asjaolusid; 3) poole või kolmanda isiku kohtuistungilt mõjuval põhjusel puudumise korral vastavalt käesoleva seadustiku §-le
14. Kohus ei ole praegusel juhul tuvastanud menetluses viga, mis peaks tingima asja arutamise uuendamise. Samuti ei pea kohus asja õigeks lahendamiseks vajalikuks koguda ega uurida täiendavaid tõendeid (sh pole vajalik videosalvestis), sest kohtu hinnangul on asja lahendamiseks kogutud piisavalt tõendeid. Kaebaja tervisekaart on esitatud tervenisti perioodi
15. jaanuar 2022 kuni
16. mai 2023 kohta ja ositi kaebaja valikul alates
17. septembrist
18. Lisaks on asja materjalides olemas digiloo haigusjuhtum nr
19. Kohus ei näe vajadust täiendavas osas kaebaja tervisekaardi, sh digiloo väljavõtete väljanõudmiseks. Lisaks juhib kohus kaebaja tähelepanu sellele, et kaebaja lahkus
20. novembri
21. a istungilt vabatahtlikult omamata selleks mõjuvat põhjust. Seega on kaebaja end ise jätnud ilma võimalusest esitada tunnistajatele küsimusi. Kaebaja lahkumisest hoolimata tegi kohus istungil pingutusi selleks, et selgitada tunnistajaid üle kuulates asjaolud välja ka kaebaja positsiooni arvestades. Kohtu hinnangul on tunnistajate ütlused asja lahendamiseks piisavad ning nende korduvaks ülekuulamiseks vajadust pole. Lisaks peaks kaebajale tema aastatepikkuse kohtumenetlustes osalemise kogemuse põhjal olema hästi teada, et halduskohtu pädevuses ei ole algatada ega läbi viia kriminaalmenetlusi.
22. Kaebaja nõuab mittevaralise kahju summas 3000 eurot hüvitamist järgmiste vangla tegevuste eest: -
23. juulil 2022 suleti V8 osakonna läänepoolsed kambris seitsmeks päevaks ning sellega piirati kaebaja õigust liikuda päeva jooksul neli tundi osakonnas ja sel ajal helistada, tegeleda ettevõtlusega, suhelda, sportida; - kaebaja seljavalu leevendamiseks ei antud talle
24. juuli
25. a hommikust kuni
26. juuli
27. a õhtuni tugevat valuvaigistit (Tramadol või Skudexa) ega kutsutud valu leevendamiseks kiirabi; - meditsiiniõde I.X nimetas
28. juuli
29. a õhtul kaebajat simulandiks.
30. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõike 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt 4 3-22-2007 väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Eeltoodud sätetest tulenevalt on kahju hüvitamise eeldused seega haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes, isiku subjektiivse õiguse rikkumine, kahju tekitamine, põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel, esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus ja mittevaralise kahju korral ka avaliku võimu kandja süü. Kui juba üks eeldus on täitmata, tuleb kahjunõue jätta rahuldamata. I 9.

§ 8

lõige 1 sätestab: „Kinnipeetaval on lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas (VSKE) ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Öörahu algusest kuni äratuseni ning muul vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud ajal eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse.“ VSKE § 8 lõike 1 teisest ja kolmandast lausest tuleneb, et kinnipeetav võib väljaspool kambrit oma osakonna piires liikuda kodukorras selleks sätestatud vabal ajal ning oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega peab olema vähemalt neli tundi. Kaebaja viibis vaidlusalusel ajal Viru Vangla V8 osakonna läänepoolsetes kambrites. Viru Vangla kodukorra lisas 1.9 sätestatud V8 osakonna läänepoolsetes kambrites paiknevate kinnipeetavate päevakava järgi on kinnipeetavatele oma osakonnas liikumiseks ja helistamiseks ettenähtud vaba aeg kell 08.25–10.25, 14.30–15.30 ning 17.50–18.50.

§ 8

lõige 2 sätestab: „Vanglateenistus võib põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult.“ Seega lubab

§ 8

lõige 2 vanglateenistusel julgeoleku tagamiseks või õigusrikkumise ärahoidmiseks teatud juhtudel kõrvale kalduda

§ 8

lõikega 1 kinnipeetavale tagatud üldisest elukorraldusest, s.o piirata kinnipeetavate päevaaegset liikumis- ja suhtlemisvabadust osade kambrite või ka teatud osakondade lõikes.

§ 8

lõikes 2 sätestatud meetme näol on tegemist täiendava julgeolekuabinõu alaliigiga

§ 69

lõike 2 punkti 1 mõttes, mis on ette nähtud kasutamiseks abstraktse hulga, nt kogu osakonnas paiknevate kinnipeetavate liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramiseks.

§ 8

lõige 2 võimaldab eelnevast tulenevalt piirata ka nende kinnipeetavate liikumisõigust, kellest konkreetsel juhul julgeolekuohtu ei tulene. Samuti on kohtupraktikas tunnustatud vangla õigust kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid isikute suhtes, kes pole ise õigusrikkumist toime pannud, kuid kelle julgeolek on ohustatud (vt Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus asjas nr 3-3-1-94-10, punktid 12–13). Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse preventiivsel või tõkestaval, mitte karistuslikul eesmärgil. Tegemist on ennetava meetmega ja ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole samuti oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline (vt Riigikohtu
3. novembri
4. a otsus asjas nr 3-3-1-63-09). Kuna

§ 66

lõikest 1 tuleneb vanglale kohustus üldise julgeoleku tagamiseks, siis ei saa vangla jääda ootama õigushüve kahjustust, vaid juhul kui õigushüve kahjustumine on tõenäoline, peab vangla rakendama ennetavaid meetmeid. Vanglas julgeolekukaalutlustel liikumispiirangute kohaldamine on vangla kaalutlusotsustus, mille puhul saab halduskohus kontrollida üksnes kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist, mitte aga hinnata eraldivõetult selle otstarbekust ega 5 3-22-2007 teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lõige 3). (Vt ka Tartu Ringkonnakohtu

1. juuni
2. a otsus asjas nr 3-19-1107, punkt 9.)
3. Viru Vangla
4. juuli
5. a korraldusest nr 1-4/529-1 nähtuvalt tingis samal päeval alatest kella 08.30-st V8 osakonna läänepoolsete kambrite lukustamise asjaolu, et sama päeva hommikul toimus V8 osakonnas kinnipeetavate vahel tuline sõnavahetus. Vanglal oli alust arvata, et intsidendi käivitas kinnipeetavate omavaheline negatiivne meelestatus. Vangla leidis, et esineb oht vangla üldisele julgeolekule kui ka vanglas viibivate isikute julgeolekule, sest olukord võib edasi areneda füüsiliseks arveteklaarimiseks, lõhkumiseks jms. Vangla oli seisukohal, et kui osakonnas on kinnipeetavate vahel aset leidnud konflikt, ei saa vangla olla veendunud, et avatud osakonnas oleks tagatud üldine turvalisus ja julgeolek. Vangla pidas

§ 8

lõike 2 alusel vajalikuks osakonna lukustada vangla julgeoleku tagamiseks, edaspidiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks ja täpsete asjaolude väljaselgitamiseks.

1. Kambrite lukustamise tinginud intsidenti on täpsemalt oma
2. juuli
3. a ettekannetes nr 3-22-6323 ja 3-22-6324 kirjeldanud Viru Vangla valvur R.T ja vanemvalvur L.P. R.T selgitas, et tegi
4. juulil 2022 kella 08.33 paiku V8 osakonnas järelevalvet, kui märkas, et päevaruumis kinnipeetav E. Oleinikuga vestelnud kinnipeetav J. Schneider ägestus järsku ning kinnipeetavate hääletoon tõusis ja jutuajamine muutus närviliseks. Ruumis oli ka kinnipeetav V. Valiev, kes ütles midagi E. Oleiniku ja J. Schneideri jutule vahele. Seepeale liikus kaebaja V. Valievi poole ja ütles talle midagi närviliselt. E. Oleinik läks V. Valievi ja kaebaja juurde ning lükkas kaebaja natuke eemale. L.P selgitas, et R.T appikutse peale V8 osakonda jõudes nägi ta kohe, et kinnipeetavate vahel on mingisugune konflikt. Kaebaja oli päevaruumis väga ärritunud ja seletas midagi kõrgendatud toonil V. Valievi poole. V. Valiev oli ka ärritunud ja ütles midagi vastu. Ärritunud tundusid olevat ka kinnipeetavad J. Schneider, E. Oleinik ja T. Mandelkorn. Kui L.P küsis kinnipeetavatelt, mis juhtus, vastas kaebaja kõrgendatud ja ärritunud hääletoonil, et mis see sinu asi on. Kui kinnipeetavad liikusid osakonna sulgemiseks kambritesse, ütles kaebaja „tõ što tut smatrjaššiva is sebja stroeš“ (kohtu märkus: tõlkes „kas sa pead ennast siin järelevalvajaks“). L.Ple tundus, et see oli suunatud V. Valievile.
5. Valvurite ettekannetest ei nähtu, et kinnipeetavate vahel oleks olnud lihtsalt ohutu emotsionaalne vaidlus. Valvurite kirjeldustest nähtub, et kinnipeetavad olid ärritunud, närvilised, rääkisid kõrgendatud toonil ja nende vahel hakkas konflikt minema juba füüsiliseks (E. Oleinik tõukas kaebajat eemale). Kaebaja väljendas ärritust ka valvuri suunal, kui valvur uuris, mis juhtus. Kaebaja öeldud väljend „kas sa pead ennast siin järelevalvajaks“ viitab sellele, et kinnipeetavate vahel oli konflikt positsioonide ehk subkultuurilise hierarhia pärast. Selline kinnipeetavate vaheline konflikt on otseseks ohuks vangla julgeolekule. Valvur L.P märkis kohtuistungil, et ta on üpris kindel, et olukorra edasi kestmisel oleks läinud kakluseks. Kohus nõustub, et taoline konflikt võib kiiresti üle kasvada füüsiliseks ja selle käigus võivad viga saada vanglaametnikud ja/või kinnipeetavad, samuti võib konflikt valla päästa massilised korratused, vangla vara lõhkumise vms. Kohtu hinnangul oli vanglal toimunu põhjal piisavalt alust arvata, et kambrite lukustamata jätmisel võib olukord eskaleeruda. Sellises olukorras oli kambrite sulgemine vanglas julgeoleku tagamise ja õigusrikkumiste ärahoidmise eesmärgil põhjendatud. Kohtule ei nähtu, et vangla oleks
6. juuli
7. a korralduse nr 1-4/529-1 andmisel ületanud kaalutlusõiguse piire või teinud muid kaalutlusvigu.
8. V8 osakonna kambrid avati
9. juulil 2022 alates kella 14.00-st, kuna vangla oli lõpetanud asjaolude kontrollimise ja teostanud vajalikud toimingud. Kohtu hinnangul ei ole 6 3-22-2007
10. juulist kuni
11. juulini 2022 toimunud lukustamine kestnud ebamõistlikult kaua. Kohtu hinnangul on mõistetav, et konflikti asjaolude väljaselgitamine ja julgeolekuohu äralangemises veendumine võtab aega.
12. Kaebaja väidab, et talle ei tutvustatud
13. juulist kuni
14. juulini 2022 kambrite lukustamise aluseks olnud haldusakti. Viru Vangla
15. juuli
16. a korralduses nr 1-4/529-1 on märgitud, et teise üksuse vanemvalvuril tuleb korraldada korralduse suuline tutvustamine V8 osakonna läänepoolsetes kambrites paiknevatele kinnipeetavatele. Kohtul ei ole mõistlikku põhjust arvata, et vanemvalvur oleks jätnud selle kohustuse perioodil
17. juuli kuni
18. juuli 2022 täitmata. Kaebaja
19. juuli
20. a kahjunõudest nr 6-16/172-1 nähtub, et kaebaja oli juba siis teadlik kambrite lukustamise tinginud asjaoludest.
21. Kambrite lukustamisega kaasneb paratamatult liikumis-, suhtlemis- ja sportimisõiguse piiramine. Kaebajal oli piisava füüsilise koormuse tagamiseks võimalik teha kambris harjutusi. Suhtlemisvajadust sai kaebaja rahuldada telefonikõnede ja kirjavahetuse kaudu.
22. Kaebaja osutas, et kambrite lukustamisega piirati ka helistamist. Viru Vangla
23. juuli
24. a korralduses nr 1-4/529-1 on märgitud, et vangla tagab kinnipeetavatele telefoni kasutamise Viru Vangla kodukorras sätestatud alustel (lukustatud osakond).

§ 28

lõike 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused ning telefoni kasutamine toimub VSKE-s sätestatud korras. VSKE § 51 lõike 2 esimese lause järgi võimaldatakse kinnipeetaval telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Keelatud on kinnipeetaval telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga (

§ 28lõike 3 teine lause).

Samas tuleb arvestada sellega, et kinnipeetava õigus helistada

§ 28

lõikes 3 nimetatud isikutele ei ole piiramatu, kuid piirangud peavad olema vajalikud ja säilitama helistamise võimaluse mõistlikul määral (vt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 3-3-1-54-07, punkt 9). Kaebaja telefonikõnede väljavõttest nähtub, et ta ei saanud tõepoolest kambrite lukustamise päeval, s.o
3. juulil 2022 helistada, kuid on saanud igal järgneval päeval ajavahemikul
4. juuli kuni
5. juuli 2022 helistada, enamikel päevadel on ta saanud korduvalt helistada. Muu hulgas on võimaldatud kõnesid advokaatidele. Vangla on võimaldanud kaebajal helistada oluliselt rohkem, kui VSKE § 51 lõige 2 ette näeb. Asjaolu, et kaebaja on saanud siis, kui kambreid ei ole

§ 8

lõike 2 alusel lukustatud, oluliselt rohkem helistada, ei tähenda, et tal oleks subjektiivne õigus saada samal määral helistada siis, kui kambrid on

§ 8lõike 2 alusel suletud.

Piisav ei ole ka kaebaja üldsõnaline viide sellele, et tema ettevõttel jäi 19. juulil 2022 helistamise võimaluse puudumise tõttu ära mitu olulist tehingut ja kohtuasjades jäi teostamata kaitseõigus. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele juhule, kus tal oleks olnud hädasti vaja helistada ajal, kui kambrid olid lukustatud, kuid vangla seda ei võimaldanud. Kaebaja on süüdimõistetu ja kannab vanglas karistust ning tal tuleb arvestada sellega, et vangla tavapärases elurütmis võib vangla julgeoleku kui kaaluka õigushüve tagamise eesmärgil muudatusi ette tulla. Tegu on ebamugavustega, mis paratamatult kaasnevad vangistusega (

§ 41lõige 1).

Kohus leiab, et vangla ei ole vaidlusalustel päevadel kaebajale helistamise võimaldamisel õigusvastaselt toiminud. 7 3-22-2007

1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vangla tegevus
2. juulist kuni
3. juulini 2022 kambrite lukustamisel ja sellega paratamatult kaasneval liikumis-, suhtlemis- ja sportimisõiguse piiramisel ning helistamise võimaldamisel ei olnud õigusvastane. Vangla ei ole kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt piiranud. Piirangute seadmise eesmärki ja nende kohaldamise kestust arvestades ei olnud need piirangud ülemäärased. Seda arvestades ei ole alust kaebaja hüvitamiskaebust kambrite lukustamist puudutavas osas rahuldada. II 18.

§ 49lõige 1 sätestab: „Tervishoid vanglas on riigi tervishoiusüsteemi osa.

Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel.“

§ 52

lõike 1 esimese lause kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele.

§ 52

lõike 2 järgi on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid.

§ 53

lõike 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõike 1 kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist.

1. Kaebaja on väitnud, et teda tabas
2. juuli
3. a hommikul ootamatu seljavalu ja parema jala tuimus. Kaebaja sõnul kutsusid valvurid kella 10.00 paiku korduvalt meedikut, kuid valveõde I.X tuli alles kella 15.00 paiku. I.X on
4. juulil 2022 teinud kaebaja tervisekaarti järgmise kande: „19.07.22 X.X. Tali kutsus, kuna tunneb seljavalu. Kohapeal kp lamab selili naril ja ütleb, et ette kummardudes tundis nimmepiirkonnas jälle äkilist valu: Jalgade tundlikkushäired. Pakutud tavalist valuvaigistit, millest kp loobus sooviga saada kas Tramadoli või Skudexat. Valveõel ei ole õigust neid ravimeid väljastada. Soovitatud lamada. Teatatud pereõele.“ Vastustaja on asjas selgitanud, et kaebajal ei olnud tol hetkel kehtivat Tramadoli või Skudexa retsepti ning sellist retsepti saab väljastada ainult arst. I.X pidas kohtuistungil võimalikuks, et tuli kaebaja juurde viivitusega, kuid selgitas, et selline viivitus sai olla tingitud ainult sellest, et ta oli hõivatud teiste tööülesannetega (mh vajadusega teenindada teisi kinnipeetavaid). I.X selgitas, et kaebajal ei esinenud selliseid liigutamis-, hingamis- või rääkimisraskusi, mis oleksid viidanud objektiivselt tugevale seljavalule ja ägedale seisundile. I.X selgitas, et ta ei kutsunud kiirabi, sest kaebajal ei esinenud eluohtlikku seisundit.
5. Pereõde A. Pitkjanin selgitas kohtuistungil, et kui kinnipeetaval on kriitiline või erakorraline seisund, siis edastab valveõde talle info kohe, muudel juhtudel toimub infovahetus järgmise päeva hommikul. A. Pitkjanin selgitas, et kaebaja seisund ei olnud kiiret sekkumist vajav, seetõttu sai ta info valveõelt
6. juuli
7. a hommikul ja läks kaebaja juurde samal päeval kella 13.30 paiku. A. Pitkjanin on
8. juulil 2022 kaebaja tervisekaarti teinud järgmise kande: „Kaebuseks on tugev seljavalu nimmepiirkonnas. Kinnipeetava sõnade kohaselt sidus ta eile paelad kinni ning järsku tekkis valu seljas. Kinnipeetava sõnade kohaselt muutub parem jalg tuimaks valu tõttu. Visuaalsel vaatlusel liigub kinnipeetav ettevaatlikult. Lisaks visuaalsel vaatlusel on näha, et kinnipeetava keha on kõver ja ei saa sirgelt seista. Vesteldud kinnipeetavaga. Info on edastatud üldarstile. Üldarst on kinnipeetava anamneesi põhjal ordineerinud t. Tramadol 100 mg x 2 kuni 20.08.
9. Kinnipeetav jälgimisel ja ootab ka üldarsti vastuvõttu.“ A. Pitkjanin selgitas istungil, et kaebajale viidi 8 3-22-2007 Tramadol
10. juuli
11. a õhtul, mitte päeval, sest arst oli määranud ravimi õhtul ja hommikul võtmiseks.
12. Kohtule ei nähtu, et vangla oleks kaebaja seljavalule reageerimisel tegutsenud õigusvastaselt. Kaebaja väljakutsetele seoses seljavaluga on reageeritud nii
13. juulil 2022 kui ka
14. juulil
15. Asjaolu, et kaebaja ei ole saanud abi nii kiiresti, kui ta sooviks, ei tähenda, et vangla oleks toiminud õigusvastaselt. Ka väljaspool vanglat on tavapärane, et inimestel tuleb seljavalu kaebuse korral abi saamist pikemalt oodata. Kaebaja ei saa nõuda, et talle osutataks vanglas tervishoiuteenust kiiremini, kui on tavapärane vabaduses. Meditsiiniõdede selgitustest ilmneb, et viivitus oli tingitud vajadusest täita ka muid tööülesandeid, mitte meelevaldsest otsusest jätta kaebaja abita. Kuna valveõde I.X ei saanud kaebajale
16. juuli
17. a õhtul kohe tugevatoimelisi valuvaigisteid Tramadoli ja Skudexat anda, pakkus ta kaebajale tavalist valuvaigistit, millest kaebaja keeldus. I.X selgitas kohtuistungil, et ka tavalised valuvaigistid pakuvad tugevama seljavalu korral mingil määral leevendust. Seega on kaebaja ise loobunud võimalusest oma seljavalu teataval määral leevendada. I.X selgitas, et ta ei täheldanud kaebaja puhul objektiivselt selliseid märke, mis viitaksid väga ägedale seljavalule või eluohtlikule seisundile, mis tinginuks kiirabi kutsumise. Ka A. Pitkjanin väljendas istungil seisukohta, et kaebaja seisund ei olnud objektiivselt selline, et ta oleks vajanud viivitamatut abi. Kohtul ei ole alust meditsiiniõdede hinnangutes kahelda. I.X selgitas, et ta on kümmekond aastat kiirabis töötanud ja näinud nende aastate jooksul palju erakorralist meditsiiniabi vajavaid patsiente. Kohus peab usutavaks, et I.X oleks oma kogemust arvestades ära tundnud, kui kaebaja seisund oleks vajanud kiiret sekkumist. Samuti nähtub kaebaja tervisekaardist, et A. Pitkjanin on tema terviseprobleemidega tegelenud vähemalt aastast 2021, seega tunneb ka tema kaebaja tervislikku seisundit hästi ja kohtul pole mõistlikku põhjust kahelda selles, et ta tunneks kaebaja puhul ära erakorralise olukorra. Ka istungil ütlusi andnud valvurid ei mäletanud, et
18. juulil 2022 ja
19. juulil 2022 oleksid kaebaja liigutused, kehaasend, näoilmed või muu taoline viidanud kaebaja puhul tugeva seljavalu kannatamisele. Kaebaja sai Tramadoli
20. juuli
21. a õhtul, mis ei ole kohtu arvates asjaolusid arvestades ebamõistlik viivitus. Igasugune seljavalu ei ole selline terviserike, mis vajab viivitamatut ja kohest ravi.
22. Kuna vangla tegevuses puudub kaebaja seljavalule reageerimisel õigusvastasus, tuleb kaebaja hüvitamiskaebus vastavas osas jätta rahuldamata. III 23.

§ 41

lõikest 1 tuleneb vanglale kohustus kohelda kaebajat tema inimväärikust austavalt. Sellest sättest saab tuletada ka kohustuse mitte kaebajat solvata. Ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 17 ütleb, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada.

1. Kaebaja väitel ütles I.X
2. juuli
3. a õhtul kaebajale valvur F.M-i juuresolekul, et O.P ja E. Tiinase arvates on kaebaja simulant. Kaebaja sõnul kuulsid seda ka teised kinnipeetavad. I.X kinnitas istungil, et ei ole kunagi kaebajat simulandiks nimetanud. Ka A. Pitkjanin kinnitas, et ei ole kaebaja kohta niimoodi I.X-ile öelnud. Samuti kinnitas F.M , et ei mäleta, et ükski meditsiiniõde oleks kunagi kaebajat simulandiks nimetanud. Kohtul ei ole mõistlikku põhjust I.X-i , O.P ja F.M-i ütlustes kahelda, sest nad on teadlikud, et nii kaebaja sellisel viisil nimetamine kui ka istungil valeütluste andmine toob kaasa vastutusele võtmise. Ka I.X-i ega O.P sissekannetest kaebaja tervisekaarti ei nähtu, et nad oleksid arvanud, et kaebaja üksnes valu teeskleb. 9 3-22-2007
4. Seega ei ole ka vastavas osas tõendatud vangla õigusvastane tegevus, mis tähendab, et ka väidetava solvamise osas ei ole alust hüvitamiskaebuse rahuldamiseks. IV
5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.
6. HKMS § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1). Kaebaja oli kaebuse esitamise eest nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud. Riigilõiv, mille tasumise kohustusest kohus kaebaja vabastas, jääb riigi kanda (HKMS § 118 lõige 3). Kaebaja muud võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
7. Kohus asendab HKMS § 175 lõike 3 alusel avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 10