← Eesti

1-20-7325/27

Obsah (7)§ 185§ 238§ 381§ 182§ 175§ 337§ 45

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. märts 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-7325 (19257000229) Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, li

§ 185lg 2 alusel AS Y kanda.

4. Süüdistatava Z.J menetluskulud apellatsioonimenetluses summas 402 eurot (koos käibemaksuga) jätta

§ 185lg 2 alusel AS Y kanda.

Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus advokaadi vahendusel tsiviilhagisse puutuvas osas. Asjaolud ja menetluse käik 1. Pärnu Maakohtu 14. detsembri 2020 otsusega lühimenetluses tunnistati Z.J süüdi KarS § 423 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 9 kuud.

§ 238

lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku, s.o 3 kuu vangistuse võrra ning karistuseks mõisteti vangistus 6 kuud. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jäeti ärakandmata karistus, vangistus 6 kuud, tingimuslikult kohaldamata ning määrati, et ärakandmata karistust ei pöörata täitmisele kui Z.J ei pane 12 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o

  1. detsember
  2. Menetluskuludena mõisteti Z.J-ilt riigi tuludesse välja 1057 eurot (s.h sundraha 876 eurot). Määrati, et menetluskulud kuuluvad tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul, millest esimene osamakse summas 88,12 eurot tuleb tasuda otsuse jõustumisele järgneva kuu
  3. kuupäevaks, järgnevad 11 osamakset summas 88,08 eurot järgnevate kuude
  4. kuupäevaks. Valitud kaitsjale makstud õigusabi tasu 3264 eurot jäeti Z.J kanda. Rahuldati XX tsiviilhagi ja mõisteti Z.J-ilt ja AS-ilt Y solidaarselt kannatanu XX kasuks välja mittevaralise kahju hüvitamiseks 10 000 eurot, arvestades, et AS Y on mittevaralisest kahjust XX-le hüvitanud 5000 eurot. Hüvitamisele kuulub veel 5000 eurot. Z.J-ilt ja AS-ilt Y solidaarselt välja mõistetud tsiviilhagi hüvitamisega viivitamisel tuleb tsiviilhagi summalt tasuda viivitusintressi VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud suuruses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni. Kannatanu XX õigusabi kulud 3472,20 eurot mõisteti Z.J-ilt ja AS-ilt Y välja solidaarselt kannatanu kasuks.
  5. Z.J-ile oli esitatud süüdistus mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumises, millega ettevaatamatusest tekitati inimesele raske tervisekahjustus ning mis seisnes selles, et tema, juhtides 01.05.2019 kella 17.22 paiku Haapsalu linnas Lannuste külas Haapsalu-Laiküla maantee
  6. kilomeetril isiklikku mootorsõidukit Citroen Jumper reg.nr XXXXXX, sõitis tagant otsa samas sõidureas vasakpöörde võimalust ootavale seisvale sõiduautole Volkswagen Golf reg.nr NNNNNN, mida juhtis MM, mille tagajärjel paiskus sõiduauto Volkswagen Golf sõiduteelt välja haljasalale vastu puud. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai sõidukis Volkswagen Golf kaasreisijana viibinud XX raske tervisekahjustuse, s.o. parema kandluu liigesesisese killustunud murru koos külgmise pekse avulsioonmurruga, mis kestab rohkem kui 4 kuud. Oma tegevusega rikkus Z.J LS § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt iga liikleja peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekitamist, § 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda, § 46 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile ja § 50 lg 3 p 1 nõudeid, mille kohaselt juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.
  7. Maakohus asus otsuses seisukohale, et Z.J tegu täidab KarS § 423 lg-s 1 sätestatud teokoosseisu. Kannatanul XX-l on õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist solidaarselt Z.J-ilt ja AS-ilt Y. Arvestades kannatanul liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse raskust, hilisemaid läbielamisi seoses tervisekahjustuse ravimisega, tervisekahjutusega kaasnenud valu, igapäevaelus kaasnenud muudatusi ja sellega kaasnenud psüühilise tervise kahjustumist, pidas kohus 2

(8)XX-le tekitatud mittevaralise kahju eest õiglaseks hüvitiseks 10 000 eurot, millest tuleb maha arvata 5000 eurot, mille AS Y on kannatanule juba mittevaralise kahju hüvitamiseks välja maksnud. Kohus otsustas, et Z.J-ilt ja AS-ilt Y solidaarselt välja mõistetud kahju hüvitamisega viivitamisel tuleb neil solidaarselt tasuda viivitusintressi VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni ning kannatanu XX õigusabi kulud summas 3472,20 eurot tuleb kannatanu kasuks solidaarselt välja mõista Z.J-ilt ja AS-ilt Y. Apellatsioon
  1. Maakohtu otsuse AS-ilt Y välja mõistetud menetluskulude ning hüvitise osas vaidlustas ringkonnakohtus AS-i Y (tsiviilkostja) lepinguline esindaja Leo Kaaret. 4.
  2. Apellant leiab, et hageja (kannatanu) ei taotlenud menetluskulude väljamõistmist AS-ilt Y. Mõistes apellandilt ja süüdistatavalt kannatanu kasuks solidaarselt välja menetluskulud ja mittevaralise kahju, ületas kohus nõude piire, rikkudes TsMS § 439 sätestatud hagi lahendamise piire. 4.
  3. Veel leiab apellant, et süüdistatavast tingitud asjaolud ei saa olla liikluskindlustusandjalt välja mõistetava mittevaralise kahju hüvitise aluseks. Liikluskindlustusandjalt ei ole võimalik hüvitist välja mõista mitte VÕS § 134 alusel, vaid üksnes LKindlS § 32 alusel. Rikkumise ulatuse ning kahju põhjustaja käitumise tagajärjel ei tohi liikluskindlustusandjalt välja mõistetav mittevaralise kahju hüvitis suureneda. 4.
  4. Apellant palub maakohtu otsus materiaalõiguse ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada osas, millega mõisteti AS-ilt Y välja kannatanu menetluskulud ning jätta menetluskulu Z.J kanda; tühistada maakohtu otsus osas, millega mõisteti AS-ilt Y hageja kasuks välja mittevaraline kahju 10 000 eurot, millest liikluskindlustusandja on tasunud 5000 eurot.
  5. Vastuseks AS Y apellatsioonile esitasid enda kirjalikud seisukohad kannatanu (hageja) lepinguline esindaja M. Saareväli ja süüdistatava kaitsja A. Urm. 5.
  6. Kannatanu (hageja) lepinguline esindaja palub jätta apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. LKindlS § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse kohustuslikule liikluskindlustusele võlaõigusseaduse sätteid, arvestades liikluskindlustuse seadusest tulenevate erisustega. Erandid, mille esinemisel ei ole liikluskindlustuse kindlustusandjal kohustust kahju hüvitada, on sätestatud LKindlS §-s 33, mille loetellu VÕS § 134 lg 4 ei kuulu. Seetõttu puudub põhjus VÕS § 134 lg 4 välistamiseks Liikluskindlustuse kindlustusandja poolt hüvitamisele kuuluva kahju või hüvitise hulgast. Kannatanu esindaja hinnangul tuleb VÕS § 134 lg-s 5 nimetatud rikkumise raskusena käsitleda eelkõige siiski kannatanu õiguste rikkumise raskust, st kannatanule põhjustatud tervisekahjustuse või kehavigastuse raskust, sellega kannatanule põhjustatud läbielamisi, sh elukvaliteedi langust jms asjaolusid kogumis. Kannatanu õiguste rikkumiste raskus ei pruugi igakordselt kokku langeda kehavigastuse raskusastmega LKindlS § 32 lg 3 tähenduses, mistõttu ongi põhjendatud mittevaralise kahju igakordne hindamine VÕS § 134 lg 5 alusel, sõltumata LKindlS § 32 lg-s 3 sätestatud eelduslikest mittevaralise kahju hüvitistest. Maakohus on kannatanu õiguste rikkumise raskust õigesti hinnanud ja 10 000 euro suurune hüvitis on kannatanule põhjustatud kehavigastusest põhjendatud ja mõistlik. Senine kohtupraktika on käsitlenud kahju põhjustanud autojuhti ning viimase kindlustusandjat solidaarvõlgnikena kogu kahju suhtes. Kannatanu esindaja ei nõustu apellandi seisukohaga nõude piiride ületamise osas. Menetluskulu ei ole põhinõude vaidlusobjekt ja selle hüvitamist ei välista menetluses ka see, kas hagiavaldus on või ei ole esitatud või kui hagiavalduses ei ole esitatud menetluskulude jagamise ettepanekut või nõuet. Kannatanu esindaja esitas menetluskulude hüvitamise nõude nii süüdistatava kui ka apellandi vastu. Lisaks palub kannatanu (hageja) esindaja hüvitada kannatanu menetluskulud apellatsioonimenetluses summas 720 eurot (koos käibemaksuga). 3
(8)5.
  1. Süüdistatava kaitsja A. Urm palub jätta apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Tulenevalt VÕS § 521 lg-st 2 mõistetakse liiklusõnnetusega seotud kahju hüvitis ja liiklusõnnetusega kaasnenud õigusabikulude hüvitis välja nii kindlustusvõtjalt kui kindlustusandjalt solidaarvõlgnikena. LKindlS § 23 lg 1, § 28, § 281 ja § 32 kohaselt lasub tsiviilkahju hüvitamise kohustus apellandil kui kindlustusandjal ka juhul, kui kahju tekitamine on KarS-i mõttes kuritegu. Kohus ei mõistnud apellandilt välja hüvitist selle alusel, kuidas liiklusõnnetuse põhjustaja pärast liiklusõnnetust kannatanuga suhtles, vaid kahju hüvitamise nõue oli esitatud seoses liiklusõnnetusega tekkinud kahjuga. Kohus mõistis kannatanu menetluskulud õigesti välja solidaarselt nii süüdistatavalt kui apellandilt. Kaitsja palub hüvitada süüdistataval tekkinud menetluskulud apellatsioonimenetluses summas 402 eurot (koos käibemaksuga). Apellatsioonile esitatud vastuse p.-st 15 nähtuvalt on menetluskulud seotud apellatsiooniga tutvumisega ja esitatud seisukoha koostamisega, milleks kulus 2 tundi.
  2. Tallinna Ringkonnakohtu
  3. jaanuari 2021 määrusega määrati kriminaalasi AS Y apellatsiooni alusel arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks aega
  4. veebruarini
  5. Määratud tähtajaks esitas kirjaliku apellatsioonivastuse prokuratuur. Apellant esitas kirjalikult dokumendi „Apellandi seisukohtade täiendus“. 6.
  6. Prokuratuur palub enda kirjalikus seisukohas jätta maakohtu otsus vaidlustatud osas muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 6.
  7. Apellant jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Viidates Riigikohtu lahendile asjas nr 3-21-53-07, p 14 leiab, et kohus ei saa otsuse resolutsioonis lahendada poolte nõudeid, mida ei ole kohtule hagi esemena esitatud. Apellandile ei ole esitatud hageja menetluskulude nimekirja, mistõttu puudus apellandil võimalus menetluskulude ulatust kontrollida ning põhjendamatute kulude osas vastuväiteid esitada, mida tuleb pidada oluliseks menetlusõiguse rikkumiseks. Isegi juhul kui hageja oleks esitanud apellandilt menetluskulude väljamõistmise nõude nõuetekohaselt ning apellandil oleks olnud võimalik nõude osas oma seisukohta avaldada, puudunuks alus apellandilt kannatanu menetluskulude täielikuks väljamõistmiseks. Tsiviilnõudesse mittepuutuvate küsimuste lahendamisega seotud kulusid ei pea tsiviilkostja hüvitama. Apellant oli hagejale tasunud enne kohtumenetlust pidevalt perioodilisi hüvitisi ja hüvitanud põhjendatud ulatuses ka hageja mittevaralise kahju. Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht
  8. Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses AS-i Y apellatsioonis esitatud argumentidega, kriminaaltoimiku materjalidega, kannatanu XX lepingulise esindaja ja süüdistatava Z.J valitud kaitsja seisukohtadega apellatsioonile ja apellandi täiendava seisukohaga leiab, et apellatsioonis esitatud seisukohad maakohtu otsuse tühistamiseks AS-ilt Y kannatanu kasuks mittevaralise kahju ja menetluskulude väljamõistmise osas alust ei anna, sest maakohtu otsus on selles osas seaduslik ja põhjendatud. Kohus, mõistes süüdistatavalt ja apellandilt solidaarselt kannatanu kasuks välja mittevaralise kahju ja menetluskulud, ei ole kriminaalmenetlusõigust rikkunud ega materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud.
  9. Puudub vaidlus selles, et kannatanu XX sai Z.J süül tekitatud liiklusõnnetuse tagajärjel tervisekahjustuse - parema kandluu liigesesisese killustunud murru koos külgmise pekse avulsioonmurruga, mille kestus on rohkem kui 4 kuud, mistõttu loetakse tekitatud vigastused tagajärjena raskeks tervisekahjustuseks (kd I, lk 30-32 ja 60). Tekitatud tervisekahjustuse tagajärjel viibis kannatanu 01.05.2019 kuni 29.10.2019 töövõimetuslehel, misjärel vormistati talle avariist tingitud liikumispuude tõttu osaline töövõimetus kuni 20.04.2021 (kd I, lk 105). Apellatsioonist tulenevalt on vaidluse esemeks apellatsioonimenetluses üksnes Z.J teo tagajärjest põhjustatud 4
(8)ja kohtu otsusega kannatanu mittevaralise kahju nõude ja menetluskulude väljamõistmine apellandilt.
  1. XX esitatud tsiviilhagist tulenevalt hõlmab mittevaraline kahju kannatanu füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi seoses liiklusõnnetuses saadud raske tervisekahjustusega. Kannatanu elukvaliteet on peale liiklusõnnetust selle toimumise eelse ajaga võrreldes oluliselt langenud, ta on jäänud ilma senisest heaolust ja loodetavast heaolust tulevikus, mis oleks olnud, kui tervisekahjustusi ei oleks tekkinud. Kannatanu oli enne liiklusõnnetuse toimumist töövõimeline ja liikuv inimene, kuid tänaseks on talle omistatud 50 % töövõimetus. Ta on pidanud taluma pikaajalist valu ja korduvaid operatsioone ning ees on ootamas veel mitu operatsiooni. Peab tarbima ravimeid ja arstid ei ole prognoosinud tema täielikku tervenemist. Kohtukolleegium peab siinjuures vajalikuks osundada Riigikohtu otsusele asjas nr 3-2-1-18-13, kus kõrgem kohus on selgitanud, et mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (p 22).
  2. Tulenevalt

§ 381

lg-st 6 lähtutakse kriminaalmenetluse seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilhagi lahendamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätetest. Asudes lahendama kannatanu mittevaralise kahju nõuet, on maakohus juhindunud põhjendatult VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 sätetest ning ka selgitanud, et kannatanu kahju puhul on tegemist lepinguvälise kahjuga, mille hüvitamise alused tulenevad nii VÕS §-dest 1045 lg 1 p-st 2 kui ka §-st

  1. Põhjendatult on otsuses viidatud VÕS § 521 lg-le 1 mis sätestab üheselt, et kahjustatud isik, s.o käesolevas asjas kannatanu, võib nõuda kindlustusvõtja poolt talle tekitatud kahju hüvitamist nii kindlustusvõtjalt kui ka kindlustusandjalt ning sama sätte lõike 2 kohaselt on tegemist solidaarnõudega. LKindlS § 23 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kahjustatud isik kindlustusjuhtumi toimumise korral esitada kahju hüvitamisnõude kindlustusandja vastu, kui kindlustatud isik vastutab kahjustatud isiku ees VÕS § 1057 alusel ja/või VÕS-i õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel.
  2. Vastuseks apellatsiooni põhiargumendile, et liikluskindlustuse kindlustusandja ei vastuta kahju tekitaja tegevuse eest ja seda osa kahjuhüvitisest ei saa temalt välja mõista, märgib kohtukolleegium, et maakohus ei olegi mõistnud apellandilt XX kasuks välja mittevaralise kahju hüvitist tulenevalt sellest, kuidas süüdistatav Z.J kui liiklusõnnetuse põhjustaja on kannatanuga pärast liiklusõnnetust suhelnud või kannatanule pärast liiklusõnnetuse toimumist kahju tekitanud. Kohus menetles kannatanu kahju hüvitamise nõuet seoses talle liiklusõnnetusest tekkinud kahjuga ja VÕS § 1050 lg 3 kohaselt kui kahju hüvitamise eest vastutab mitu isikut, kellest üks või mitu on vastavalt seadusele kohustatud hüvitama õigusvastaselt tekitatud kahju, sõltumata oma süüst, tuleb kahju hüvitamise eest vastutavate isikute käitumise süülisust ja süü vormi võtta arvesse hüvitamiskohustuse jagunemisel kahju hüvitamise eest vastutavate isikute omavahelises suhtes. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt või mõnelt neist. LKindlS § 24 teine lause ei piira kahjustatud isiku õigust esitada nõue kahju põhjustaja vastu teises seaduses sätestatud alusel. Riigikohus on otsuses nr 1-17-6824 väljendanud seisukohta, et asjaolu, et kindlustusselts on hüvitanud kannatanule mittevaralise kahju liikluskindlustusseaduses fikseeritud ulatuses, ei välista kannatanu poolt täiendava nõude esitamist mittevaralise kahju hüvitamiseks võlaõigusseaduse alusel ega anna seega ka alust tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks. Kindlustusandja poolt väljamakstud summat tuleb siiski hüvitise suuruse kindlaksmääramise järel arvestada. Maakohus ongi vaidlustatud otsuses eelnimetatud Riigikohtu lahendis märgitut arvesse võtnud, leides, et kannatanule tekitatud mittevaralise kahju hüvitiseks väljamõistetavast 10 000 eurost tuleb 5

(8)maha arvata 5000 eurot, millise summa osas on apellant kannatanule, tulenevalt tema tervise kahjustamisest tekitatud mittevaralise kahju juba hüvitanud. Maakohtu otsuse resolutsiooni p.-s 7 on kohus välja toonud, et kannatanu kasuks tuleb välja mõista solidaarselt Z.J-ilt ja Y ASilt mittevaralise kahju hüvitamiseks 10 000 eurot, arvestades, et Y AS on hüvitanud mittevaralisest kahjust XX-le 5000 eurot ja hüvitamisele kuulub veel 5000 eurot.
  1. Kohtukolleegium ei nõustu apellandiga selles, et liikluskindlustusandjalt saab mittevaralise kahju hüvitist nõuda üksnes LKindlS § 32 alusel. Viidatud sätte lõike 1 kohaselt kindlustusandja maksab kahjustatud isikule tema tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tuleneva mittevaralise kahju hüvitist ühekordse maksena olenevalt tervisekahjustuse või kehavigastuse raskusastmest ja muudest asjaoludest. Kui kahjustatud isikul on erineva raskusastmega tervisekahjustused või kehavigastused, makstakse mittevaralise kahju hüvitis vastavalt raskeimale tervisekahjustuse või kehavigastuse liigile ja lõige 2 sätestab, et isikule kehavigastuse tekitamisest või tema tervise kahjustamisest tekkinud mittevaralise kahju hüvitamisel võetakse arvesse muu hulgas tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastet, tekkinud funktsioonihäire sügavust ning ravi ja töövõime kaotuse kestust. Põhimõtteliselt tähendab eelnevalt viidatu seda, et liikluskindlustusandjal tuleb hüvitada sama kahju, mis tuleks hüvitada kahju põhjustajal endal, arvestades LKindlS-st tulenevate erisustega. Seadus ei näe aga ette võimalust jagada kahju põhjustaja tsiviilvastutust kindlustatu ja kindlustusandja vahel. Kohtukolleegiumi hinnangul ei kohaldu käesolevas asja ükski LKindlS §-s 33 sätestatud kahju hüvitamata jätmise alustest, mistõttu ei esine ka LKindlS § 19 lg-s 1 sätestatud erisusi, mis tingiksid VÕS-i üldregulatsioonist erineva kahju hüvitamise käsituse.
  2. Mitte nõustudes apellandiga selles, et puuduvad alused jätta apellandilt kannatanu menetluskulud välja mõistmata, peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada, et menetluskulu ei olnud kannatanu/hageja põhinõude vaidlusobjekt ja selle hüvitamist ei välista menetluses ka see, kas hagiavaldus on või ei ole esitatud või kui hagiavalduses ei ole esitatud menetluskulude jagamise ettepanekut või nõuet. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt esitas XX esindaja kohtule ka kannatanu menetluskulude hüvitamise nõude nii süüdistatava kui ka apellandi vastu, mistõttu ei ole kohane apellandi väide, et talle ei ole esitatud hageja menetluskulude nimekirja, mistõttu puudus apellandil võimalus menetluskulude ulatust kontrollida ning põhjendamatute kulude osas vastuväiteid esitada. Kuigi apellant maakohtu 30.11.2020 kohtuistungil ei osalenud, nähtub kohtuistungi protokollist (kd I, lk 182 ja pöördel), et kannatanu esindaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja enne kohtu nõupidamistuppa eemaldumist ja kohus võttis selle vastu. Vaatamata sellele, et maakohus vähendas osaliselt menetluskulude nimekirjas olevat summat vastavalt istungitele kulunud tegelikule ajale, millega apellandil oli võimalus tutvuda, apellant seda apellatsioonis vaidlustanud ei ole. Asjaolu, et hagiavalduses taotles kannatanu hageja menetluskulude väljamõistmist üksnes süüdistatavalt, mitte AS-ilt Y, kuid kohus mõistis XX menetluskulud solidaarselt välja nii süüdistatavalt kui apellandilt, ei ole vaadeldav haginõude piiride ületamisega TsMS § 439 mõttes. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kuivõrd menetluskulu ei ole põhinõude vaidlusobjekt, ei kehti menetluskulu nõudele TsMS § 376 lg-st 1 tulenev hagi aluse või eseme muutmise keeld. Kohtukolleegium selgitab, et menetluskulu hüvitamist ei välista seega menetluses ka see, kas hagiavaldus on või ei ole esitatud või kui hagiavalduses ei ole esitatud menetluskulude jagamise ettepanekut või nõuet. Et kannatanu esindaja esitas menetluskulude hüvitamise nõude nii süüdistatava kui ka apellandi vastu ja kohus rahuldas XX mittevaralise kahju nõude solidaarvõlgnike vastu, mõistis kohus, erinevalt apellandi seisukohast, kannatanu menetluskulud

§ 381lg 6 ja TsMS § 165 lg 3 alusel õigesti välja süüdistatavalt ja apellandilt kui solidaarvõlgnikelt. 6

(8)Kohtukolleegiumi hinnangul on apellandi poolt kohatu viidata siinjuures asjaolule, et käesolevas kriminaalasjas sai hageja süüdistatava süüdimõistmisega moraalse rahuldustunde. Asja materjalidest nähtub üheselt, et kohtulikus menetluses oli peamiseks vaidlusesemeks kannatanule liiklusõnnetusega tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise küsimus, mistõttu kannatanule tekkinud õigusabikulud on liiklusõnnetusega põhjuslikus seoses. XX ei ole esitanud hagiavaldust mitte moraalse rahuldustunde saamiseks vaid temale liiklusõnnetusega tekkinud mittevaralise kahju hüvitamiseks, jättes hüvitise suuruse kohtu hinnata. Vastavalt

§ 182

lg 2 kannab tsiviilhagi täieliku rahuldamise korral tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud süüdimõistetu või tsiviilkostja.

§ 381lg 6, Ts

MS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.

  1. Viimasena peatud kohtukolleegium apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskuludel. 14.
  2. Kannatanu XX lepinguline esindaja vandeadvokaat M. Saareväli esitas kohtule taotluse hageja/kannatanu menetluskulude hüvitamiseks apellatsioonimenetluses.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulu esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Taotlusele lisatud kannatanu õigusabikulude nimekirjast (spetsifikatsioon 19257000229/1) nähtuvalt on kannatanule osutatud õigusteenust seoses apellatsioonile vastamisega summas 720 eurot (sh käibemaks). Kohtukolleegium peab esindaja tasutaotlusest tulenevalt kannatanule osutatud õigusabile kulunud aega 4,80 tundi põhjendatuks ja taotletava tasu suurust mõistlikuks. Esindaja taotlus apellatsioonimenetluses kannatanule menetluskulude hüvitamiseks summas 720 eurot kuulub rahuldamisele. Et ringkonnakohus teeb AS Y apellatsioonist tulenevalt

§ 337

lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb kannatanu XX poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu 720 eurot jätta

§ 185lg 2 alusel apellandi, s.o AS Y kanda.

14.2. Süüdistatava valitud kaitsja A. Urm esitas kohtule tasutaotluse apellatsioonimenetluses süüdistatavale osutatud õigusabi eest tasumiseks.

§ 45

lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulu valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kuigi kaitsja ei ole kohtule esitanud õigusabikulude nimekirja/ spetsifikatsiooni süüdistatavale osutatud õigusteenuste kohta, nähtub taotlusest, et süüdistatava menetluskuludeks on kaitsjal apellatsiooniga tutvumisele ja apellatsioonimenetluses dokumentide koostamisele ja esitamisele seotud ajakulu 2 tundi, s.o 402 eurot (koos käibemaksuga). Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust (vt RKKKo 3-1-1-99-11, p 9). Kohtukolleegium peab süüdistatava kaitsja tasutaotlusest tulenevalt süüdistatava kaitseks kulunud aega 2 tundi põhjendatuks ja kaitsja poolt taotletava tasu suurust mõistlikuks. Kaitsja taotlus apellatsioonimenetluses kaitsjatasu hüvitamiseks summas 402 eurot kuulub rahuldamisele. Et ringkonnakohus teeb AS Y apellatsioonist tulenevalt

§ 337

lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb süüdistatava Z.J poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu 402 eurot jätta

§ 185lg 2 alusel apellandi, s.o AS Y kanda.

15. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi apellandi poolt nimetatud ja

§-s 338 ettenähtud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alustest, siis juhindudes

§ 337

lg 1 p-st 1 ning § 344-345 lg-st 1 ja 2, jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu 14. detsembri 2020 otsuse apellandilt kannatanu kasuks menetluskulude ja mittevaralise kahju väljamõistmises osas muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 7

(8)8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.