2-24-17250/7

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-24-17250 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi A. K. hagi V. K. vastu abielu lahutamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
2. Menetlusosalised Hageja: detsember 2024, Jõhvi detsembril 2024.a. A. K. (ik XXX, elukoht: XXX; e-post: XXX) V. K. (ik XXX, viibib Viru Vanglas, Ülesõidu 1, Jõhvi) Kostja: RESOLUTSIOON
3. Rahuldada A. K. hagi V. K. vastu abielu lahutamise nõudes.
4. Lahutada A. K. ja V. K. abielu, mis on sõlmitud 25.09.2024.a. Narva Linnavalitsuses ja mille kohta on koostatud abielutõend 115-2024/
6. Pärast abielu lahutamist jätta A. K.le perekonnanimi „X“.
7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul jooksul esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 HAGEJA NÕUE
8. A. K. esitas 14.11.2024.a. Viru Maakohtule hagi V. K. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte suhted kestnud umbes 2 aastat, abielu on kestnud hagiavalduse esitamise ajaks vaid 1 kuu. V. K. on olnud hageja suhtes korduvalt vägivaldne ning tekitanud kehavigastusi. Viimase kallaletungi osas, mis leidis aset 29.10.2024.a., on algatatud kriminaalasi nr xxx. Kostja vahistati 2 kuuks ning viibib Viru Vanglas. Hageja kardab kostja agressiivset käitumist ning tunneb hirmu oma elu pärast. Hageja taotles kriminaalmenetluses ka lähenemiskeeldu, mida soovib kostja vabanedes kaitsemeetmena rakendada. Hageja uskus heas usus kostja lubadusi käitumise muutmise osas ja soovis ühist elu, kuid pärast abielu sõlmimist kostja agressiivsus suurenes veelgi. Kostja on ähvardanud hagejat terariistaga, surunud nuga viimase kõrile. Hageja on lähisuhtes kannatanud, mõistab oma eksimust abielu sõlmimisel ja kahetseb seda. A. K.lt on varasemast kooselust x aastane laps, kes on olnud kostja vägivaldsuse tunnistajaks. Hageja leiab, et vägivaldse suhte lõpetamine ja abielu lahutamine on ka hageja lapse huvides. A. K. vajab pärast vägivaldset suhet psühholoogilist nõustamist ja on registreerinud ennast psühholoogi vastuvõtule. Leppimisaega hageja ei soovi.
9. Kohtuistungil 11.12.2024.a. jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde ning soovis pärast abielu lahutamist jätta endale perekonnanimi „X“. Abielusuhted lõppesid oktoobris 2024.a. kostja vägivaldsuse tõttu. KOSTJA SEISUKOHT
10. Kostja V. K. nõustus kohtuistungil abielu lahutamise nõudega. Kostja väitel on abielu lahutamise tegelik põhjus hoopis A. K. narkootikumide tarvitamine, hageja on x positiivne ning väidetavalt nakatas ka kostjat. A. K. pettis teda ning seetõttu on abielu lahutamine põhjendatud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi
12. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
13. Kohus on seisukohal, et poolte abielu on pöördumatult lõppenud ning tuleb lahutada. Kuigi hagiavalduse kohaselt on poolte suhe kestnud umbes 2 aastat ning abielus jõuti olla vaid 1 kuu, on kohtu hinnangul abielu lahutamise eeldused täidetud. Hageja sõnul kohaselt on abielu lahutamise põhjuseks kostja vägivaldsus. Kostja suhtes on algatatud kriminaalasi muuhulgas hageja suhtes vägivalla tarvitamises (dtl 6), Viru Maakohtu 30.10.2024.a. määrusega kriminaalasjas 1-xx-xxx (xxx) vahistati V. G. kaheks kuuks. 2 Kohtute infosüsteemi andmetel on ka kostja varasemate abielude lahutamise põhjuseks olnud V. K. vägivaldsus abikaasa suhtes (12.05.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-xx-xxx ja 19.03.2024.a. otsus tsiviilasjas nr 2-xx-xxx), seejuures endise abikaasa K. B. suhtes on V. K.le kriminaalasjas nr 1-xxxxx (xxx) kehtestatud lähenemiskeeld 3 (kolmeks) aastaks. Eeltoodust tuleneb V. K. pidev käitumismuster - alandamine, vägivaldsus. V. K. on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kohus on seisukohal, et kuigi poolte abielu kestis ülilühikest aega, ei ole selle jätkumine võimalik ega mõistlik kellegi huvides. Esiteks mõlemad pooled on abielu lahutamisega nõus. Teiseks ei saa kedagi sundida taluma lähisuhtes alandust, mõnitamist, haiglast armukadedust, vaimset ega füüsilist vägivalda. Kostja väited, et abielu lahutamise tegelikuks põhjuseks on hagejapoolne petmine ning kostja xviirusega nakatamine, ei ole kontrollitavad ning ei oma ka asja lahendamise seisukohast tähtsust, kuivõrd kumbki abikaasadest ei näe abielu jätkamise võimalust ega soovi seda. Leppimisaja andmine on põhjendatud olukorras, kus mõlemad pooled peavad abielusuhete taastamist / säilitamist vähemalt võimalikuks. Olukorras, kus kumbki abikaasa seda ei soovi ning kostja on olnud vägivaldne hageja suhtes, ei ole leppimisaja andmine mõistlik ega otstarbekas. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamine põhjendatud.
14. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja soovib pärast abielu lahutamist taastada endale abielueelne perekonnanimi „X“.
15. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. Menetluskulude jaotus
16. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 3