Obsah (14)

§ 424§ 423§ 162§ 168§ 651§ 659§ 657§ 656§ 654§ 662§ 174§ 175§ 176§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 9. detsember 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-18-10460 Kohtuasi

) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja kuni eelmenetluse lõpuni hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagi tagasivõtmine avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse (

§ 424lg 2).

Hagi tagasivõtmise korral jätab kohus kooskõlas

§ 423lg 1 p 2 hagi läbi vaatamata.

Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas ei ole eelmenetlus lõppenud, siis ei ole kostja nõusolekut hagi tagasivõtmiseks tarvis. Lähtudes eeltoodust jättis maakohus käesolevas tsiviilasjas hagi läbi vaatamata. 8.2. Vastavalt

§ 162

lg-le 4 (määruses ekslikult

§ 168

lg 4) võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude 3 väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmisel ebaõiglane või ebamõistlik. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et

§ 162lg 4 kohaldamisala on laiem kui sama paragrahvi eelnevad lõiked.

Lisaks kohaldatakse lõiget 4 ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu („Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne“; V. Kõve, I Järvekülg, J. Ots, M. Torga; Juura, Tallinn 2017, lk 773, kommentaar 3.4.2). Kohus nõustus hageja 20.10.2023 hagi tagasivõtmise avalduse põhjendustega. Kostja juhatuse liikmelt Z.L-ilt on tsiviilasjas nr 2-17-3478 välja mõistetud hageja kasuks kahjuhüvitis, mida ei ole siiani suudetud tervikuna täita. Nimetatud tsiviilasjas tehtud lahendiga on tõendatud, et kostja juhatuse liige on tekitanud hagejale kahju ning seda kahju ei ole siiani ka täitemenetluses suudetud hüvitada. Eeltoodut arvestades pidas kohus ebaõiglaseks jätta kostja menetluskulud hageja kanda, sest hageja käitumine on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ning väldib ka kostjale täiendavate menetluskulude tekkimist. 8.

1. Kohtutoimikust nähtub, et kostja on kandnud menetluses esindaja kasutamisega seoses õigusabikulusid 17 tunni ja 30 minuti eest summas 2520 eurot, sh käibemaks. Õigusabi tunnitasu suuruseks on 144 eurot (sh käibemaks). Maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja tasu on mõistliku ja turul tavapärase suurusega ning arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust on õigusabi ajakulu põhjendatud. Määruskaebus
2. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas tühistada ja teha selles osas uue määruse, millega jätta menetluskulud hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 2520 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 9.
3. Määruskaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud

§ 168lõigetest 2 ja 4 tulenevalt jätma menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu poolt esile toodud asjaoludel (isegi kui need vastavad tegelikkusele) ei olnud põhjendatud menetluskulude jätmine

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

Käesolevas tsiviilasjas on hagejaks MTÜ Habitus ja kostjaks Avitus MTÜ (st juriidiline isik). Menetluskulude jätmist poolte endi kanda ei saa põhjendada sellega, et kostja juhatuse liikmelt Z.L-ilt (st füüsiliselt isikult) on väidetavalt välja mõistetud kahju hüvitis, mida väidetavalt pole hagejal õnnestunud sisse nõuda. Kostja ei vastuta oma juhatuse liikme väidetavate kohustuste eest ja kostja juhatuse liikme poolt kohustuste väidetav täitmata jätmine hageja ees ei saa kaasa tuua mingeid negatiivseid tagajärgi kostjale. Maakohus on alusetult samastanud kostja ja kostja juhatuse liikme ning pidanud kostjat vastutavaks oma juhatuse liikme eest. Kostja juhatuse liikme poolt väidetav kahju tekitamine hagejale õigussuhtes, mis ei ole seotud käesolevas tsiviilasjas vaidluse all oleva õigussuhtega, ei tähenda seda, et kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas on menetluskulude väljamõistmine hagejalt tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Lisaks on arusaamatu, kuidas on maakohtule saanud teatavaks tsiviilasjas nr 2-17-3478 tehtud kohtulahend ja selle sisu. Tsiviilasja number ja kohtuotsuse sisu võib olla kohtule teatavaks saanud üksnes kohtu enda initsiatiivil mõne infosüsteemi kaudu päringuid tehes. Selline maakohtu tegevus läheb vastuollu

§-st 5 tuleneva hagimenetluse võistlevuse põhimõttega. 9.

1. Hageja esitas hagi, mis oli õiguslikult perspektiivitu. Hagi esemeks oli lepingust tuleneva tasu nõue. Samas hagi alusena esitatud asjaolud ei võimaldanud asuda seisukohale, et pooled oleksid sõlminud lepingu. Hageja ei selgitanud ega tõendanud, millal poolte vahel väidetav leping sõlmiti, kes tegi hageja nimel tahteavalduse lepingu sõlmimiseks, kes tegi kostja nimel 4 tahteavalduse lepingu sõlmimiseks, millises vormis tehti tahtavaldused lepingu sõlmimiseks ja millised olid lepingu tingimused (sh tasu suurus ja maksetähtaeg). Nimetatud vastuväite esitas kostja juba 12.09.2018 vastuse p-s 2.
2. Kohus oleks võinud jätta sellise hagi menetlusse võtmata või läbi vaatamata. Selle asemel korraldas kohus eelistungi ja seejärel esitas hageja 31.01.2019 taotlused suurel hulgal tõendite kogumiseks tõenäoliselt lootuses, et tõenditest õnnestub leida hagi aluseks olevaid asjaolusid (mis on lubamatu). Kostja oli sunnitud tegema kulutusi seoses enda osalemisega kohtuasjas, kus hagi nõue oli perspektiivitu. Niisuguses olukorras on ebaõiglane jätta kostja menetluskulud kostja enda kanda. 9.
3. Maakohtu poolt kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine oli tarbetu ja vastuoluline olukorras, kus maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kostja arvates viitab selline tegevus maakohtu kahtlustele menetluskulude poolte endi kanda jätmise õigsuse osas. Kostja ei vaidlusta maakohtu poolt kindlamääratud menetluskulude summat. Seega saab ringkonnakohus määruskaebemenetluses vea parandada ja välja mõista hagejalt kostja menetluskulud maakohtu poolt kindlaksmääratud summas 2520 eurot. Menetluse edasine käik
4. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. On faktiline asjaolu, et Z.L ei ole oma kohustusi tsiviilasjades nr 2-17-3478 ja 2-17-1099 vabatahtlikult täitnud. Kostja on teinud muudatused oma juhatuses ning sisuliselt on MTÜ muudetud tühjaks kehaks, st ka nõude kostja vastu rahuldamisel oleks selle täitmine igal juhul raskendatud kui mitte võimatu. Maakohtu poolt menetluskulude poolte endi kanda jätmine on ainuõige otsus. Kostja ei ole tõendanud, et on kandnud menetluskulusid. Hageja vaidleb kostja menetluskulude suurusele vastu ning leiab, et need on põhjendamatult suured.
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 12. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse õigsust osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagiavalduse selle tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata ning selles osas on maakohtu määrus jõustunud. 13. Ringkonnakohus leiab, et

§ 659

,

§ 657

lg 1 p 2 ning

§ 656

lg 4 alusel tuleb vaidlustatud määrus tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ja teha uus määrus, millega jätta menetluskulud maakohtus hageja kanda ning mõista hagejalt välja kostja menetluskulud. Juhindudes

§ 654

lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 14.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu määruskaebemenetluses hageja poolt esitatud Tartu Ringkonnakohtu 21.02.2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-17-3478. 15. Praegusel juhul on maakohus jätnud

§ 423lg 1 p 2 alusel hagi läbivaatamata, kuna hageja on võtnud hagi tagasi.

Kolleegium selgitab, et

§ 168

näeb ette menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus jätab hagi läbi vaatamata.

§ 168

lg 2 5 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja

§ 168

lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 järgi kannab hageja hagist loobumisel või selle tagasivõtmisel kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 162

lg 4 kohaselt saab kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Eeltoodu kehtib ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagi tagasivõtmise või hagist loobumise tõttu (vt nt RKTKm 04.04.2012, 3-2-1-28-12, p 15 ja 28.09.2011, 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14). 16. Menetluskulude osaliselt või täielikult poole enda kanda jätmine äärmise ebaõigluse tõttu

§ 162lg 4 kohaselt on kohtu diskretsiooniotsus (RKTKm 28.09.2011, 3-2-1-63-11, p 13).

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on praegusel juhul menetluskulude jaotamisel diskretsioonipiire ületades eksinud. Riigikohus on selgitanud, et

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (RKTKo 04.04.2024, 2-22-17383, p 13.1; 27.10.2021, 2-19-6689, p 13). Kolleegiumi arvates ei ole esile toodud asjaolusid, mida oleks võimalik lugeda sedavõrd erandlikuks, et need õigustaks

§ 162

lg 4 kohaldamist ja menetluskulude osaliselt või täielikult poolte end kanda jätmist äärmise ebaõigluse või ebamõistlikkuse tõttu. Ainuüksi asjaolu, et kostja juhatuse liige Z.L ei ole hageja ees teises tsiviilasjas tehtud kohtulahendist tulenevaid kohustusi vabatahtlikult või täitemenetluse kaudu täitnud, selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole. Kostja juhatuse liikme käitumist ei saa samastada kostjaga. Lisaks ei tulene tsiviilasjast nr 2-17-3478 tulenev kohustus hageja ja kostja vahelisest õigussuhtest. Samuti ei saa kolleegiumi hinnangul pidada menetluskulude hageja kanda jätmist äärmiselt ebaõiglaseks seetõttu, et hageja hinnangul oleks käesolevas asjas hageja kasuks tehtud otsuse täitmine olnud kostja varalise seisundi tõttu ebatõenäoline. 16.1. Eeltoodust tulenevalt on maakohus jätnud ebaõigesti menetluskulud

§ 162lg-le 4 tuginedes poolte endi kanda.

Ringkonnakohus tühistab selles osas maakohtu määruse ning jätab menetluskulud vastavalt

§ 168lõigetele 2 ja 4 tuginedes hageja kanda.

17.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude kindlaksmääramisel määratakse kindlaks menetluskulu rahaline suurus ja mõistetakse menetluskulu hüvitamiseks kohustatud menetlusosaliselt kulude hüvitamiseks õigustatud menetlusosalise kasuks välja. Maakohus on praegusel juhul olenemata menetluskulude jaotusest asunud hindama kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust ning on kohtumääruse resolutsioonis määranud kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse. Kuna maakohus jättis kostja menetluskulud tema enda kanda, on maakohus kolleegiumi arvates põhjendamatult kohtumääruse resolutsioonis kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määranud. Samuti ei saa selliselt menetluskulude kindlaksmääramisele omistada hageja jaoks siduvat tähendust, kuivõrd otsustus menetluskulude väljamõistmise kohta puudub.

§-st 659 ja § 656 lg-st 4 tulenevalt kui menetlusõiguse normi rikkumine puudutab lahendi seda osa, mille peale ei kaevatud, siis otsustab ringkonnakohus, kas määruse see osa tühistada. Käesoleval juhul ei ole määrust menetluskulude kindlaksmääramise osas vaidlustatud, kuid ringkonnakohus leiab, et 6 menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tuleb maakohtu määrus selles osas kohtu omal algatusel tühistada. Eeltoodust tulenevalt hindab ringkonnakohus hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmisel nende põhjendatust ja vajalikkust. 17.1.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt kostja 23.11.2023 menetluskulude nimekirjale osutati kostjale maakohtus õigusteenuseid kokku 17,5 tunni ulatuses ning kostja menetluskulud on kokku 2520 eurot (sh käibemaks). Hageja on määruskaebusele esitatud vastuses leidnud, et kostja ei ole menetluskulude kandmist tõendanud. Riigikohus on selgitanud, et õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (vt RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-173-15, p 13). Asja materjalidest nähtuvalt esindas kostjat menetluses vandeadvokaadist lepinguline esindaja, mistõttu saab pidada usutavaks, et kostjal tekkisid õigusabikulud. Ringkonnakohtu hinnangul puudub vajadus nõuda kostjalt välja menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente (

§ 176lg 6).

Kostja on kooskõlas

§ 176

lg-ga 5 kinnitanud, et menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 17.

1. Menetluskulude nimekirja järgi on kostjal perioodil 05.09.2018-12.09.2018 kulunud hagimaterjalidega tutvumisele, sellega seonduvale kliendisuhtlusele ning hagile vastuse koostamisele kokku 7 tundi. Arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud tõendite ning kostja poolt hagiavaldusele esitatud vastuse sisu ja mahtu, saab ringkonnakohtu hinnangul pidada eelnimetatud perioodil osutatud õigusteenusega seonduvat ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks kuni 6 tunni ja 30 minuti ulatuses. Kostjal on perioodil 25.11.2018-04.01.2019 kulunud hageja 24.09.2018 vastusega tutvumisele, kliendisuhtlusele, täiendavate tõendite kogumisele ja hageja vastusele vastuse koostamisele kokku 3 tundi ja 30 minutit. Ringkonnakohus leiab, et sellel perioodil esitatud menetlusdokumentide ning tõendite sisu ja mahtu arvestades saab esindaja ajakulu pidada põhjendatuks. 14.01.2019 on kostjal kulunud maakohtu istungiks ettevalmistumisele ja istungil osalemisele kokku 1 tund ja 45 minutit. Arvestades kohtuistungi sisu ja kestust on ringkonnakohtu hinnangul tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. Perioodil 05.02.2019-15.02.2019 on kulunud kostjal hageja tõendite kogumise taotluse ja selle lisadega tutvumisele, kliendisuhtlusele ning taotluse osas seisukoha koostamisele kokku 4 tundi ja 15 minutit. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud toimingutega seotud ajakulu saab pidada põhjendatuks ja vajalikuks kuni 3 tunni ja 15 minuti ulatuses. Sealjuures võtab ringkonnakohus arvesse, et esindaja oli eelnevalt hagiavalduse asjaoludega kursis ning haginõudega seonduvaid asjaolusid kliendiga korduvalt arutanud. Kostjal on 23.10.2023 kulunud hagi tagasivõtmise avaldusega ja kohtu kirjaga tutvumisele ning avalduse osas seisukoha koostamisele 30 minutit ning menetluskulude nimekirja koostamisele 30 minutit. Arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, saab sellises mahus lepingulise esindaja ajakulu pidada põhjendatuks. Ülaltoodust tulenevalt olid kolleegiumi hinnangul kostja lepingulise esindaja õigusabitoimingud maakohus põhjendatud ja vajalikud kuni 16 tunni ulatuses. 17.
2. Kostjale osutati maakohtu menetluses õigusabi tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane (

§ 174lg 10).

Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu suurus ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest osutatavat tunnitasu ja seda saab pidada mõistlikuks. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista maakohtu menetluskulu summas 1920 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o kokku 2304 eurot. Kostja on palunud menetluskuludelt viivise 7 väljamõistmist. Seega tuleb

§ 177

lg 4 alusel hagejalt välja mõista ka viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 18. Määruskaebuse rahuldamise tõttu jäävad ka määruskaebemenetluse kulud

§ 162

lg 1 alusel koosmõjus

§-ga 659 hageja kanda. Vastavalt

§ 174

lg-le 3 määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulude rahalise suuruse. 18.1. Kostja on esitanud 15.03.2024 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub seoses määruskaebemenetlusega hagejalt enda kasuks välja mõista menetluskulu summas 550,80 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on kostjale osutatud õigusteenust kokku 3 tunni ja 20 minuti ulatuses, sealhulgas on esindajal 01.11.2023 kulunud maakohtu määrusega tutvumisele 15 minutit, 03.11.2023 määruskaebuse koostamisele 2 tundi ja 45 minutit ning 15.03.2024 menetluskulude nimekirja koostamisele 20 minutit. Kolleegium leiab, et esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades saab kostja lepingulise esindaja õigusabikulu pidada kogu ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Kostjale on osutatud õigusteenust kuni 31.12.2023 tunnihinnaga 144 eurot (sh käibemaks) ja alates 01.01.2024 hinnaga 146,40 eurot (sh käibemaks). Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnihind jääb keskmise turuhinna raamesse. Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu kuuluvad menetluskulud hüvitamisele koos käibemaksuga (

§ 174lg 10).

Seega kuulub kostja lepingulise esindaja kulu hüvitamisele summas 480,80 eurot. Lisaks on kostja tasunud määruskaebuselt riigilõivu 70 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulu kokku summas 550,80 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb

§ 177

lg 4 alusel hagejalt välja mõista ka viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 8